Tallinn imeb: Jõulueri

Õlu on kohutavalt kallis.
Vihma sajab.

Tallinn imeb ka jõulude ajal.

Positiivse poole pealt on tore esivanemaid ja õde-venda näha ja igasugu vahvaid uudiseid kuulda, aga miks nad kõik Tallinnas peavad elama, sellest ma aru ei saa. Päästke end uppuvast linnast!!!

Kuidas ma ÖÖklubis käisin..

Ei, see ei ole trikiga pealkiri. Ma kohe ausalt käisingi klubis. Klubis Illusioon ja seega on süütus läinud. Ja jah, oli valus, aga teisipidi põnev ka.

Tähelepanekud:
* Teise korruse rõdule pääsemiseks pannakse randme siseküljele luminofoorlambiga nähtav tempel. Tundus nagu oleks uksel emo-kontroll.
"Teretulemast klubisse! Kas te lõigute ennast?"
* Välismaa-mehed alustavad sebimist juba garderoobis. Eesti mehed alles tantsuplatsil või baaris.
* Õlu ja siider on kaks-ühe-hinnaga. Üsna ahvatlev.
* Enam ei nurise, et Undergroundis ukse taga suitsu peab tegema. Suitsuruum a.k.a. gaasikamber on kordi hullem.
* Suur osa väikestest tüdrukutest (me being sooo old) on alates kella 1'st saavutanud võime kõndida ... ei ... kulgeda 45'kraadise nurga all. Selliste treppide juures väga ebaturvaline. Pidu peaks jääma ühele tasandile...
* Turvamehed joovad kogu aeg red bulli.
* On mehi, kes tantsivad nagu naised. Ei.. nagu ergutustüdrukud.
* Kas need inimesed teavad, et mängitavate lugude originaalversioonid on palju paremad?
* Kui tsikid tantsivad, siis käekotid on ringi keskel põrandal - Myth NOT busted.
* Sisekujundus on kuul niikaua kui klubi kinnipanemiseks suured tuled põlema pannakse.
* Hea, et on olemas kohad nagu Under ja Zavood minusuguste trendiheidikute ja konservatiivide jaoks.


Kõike paremat.
Uued uudised klubirindelt ca. 5 aasta pärast.

Newly Found Daylight Time

Pärast nädalatepikkust nokturnset eluviisi ärkasin täna kell 9.30 virgana üles. Tuju hea, sisikond paigal, kohvi kannus, tuli ahjus. Tuleb välja, et meie laiuskraadil siiski ei ole polaarööd nagu mulle varem tundus. Päike paistis ja puha.
Ühesõnaga öösiti üleval passides (k.a kaine peaga ja ilma seltskonnata) on väga raske sotsiaalseid tegevusi harrastada. Täna siis, superõnnelik avanenud võimaluse üle midagi vahvamat ette võtta kui seriaale vaadata, tuli mõte üks korralik branch teha. Omlett ja kohv ja apelsinimahl kuskil kohvikus näiteks. Kõlab ju idülliliselt? Aga siis selgus, et mu sõbrad eriti ei võta vedu...
Nadja pole veel koomaunest tõusnud, Mini-Liis ei kontakteeru, Tarvil on 10-palli-süsteemis 10-palline pohmell...

Peab edaspidi oma ärkveloleku päevi paremini ajastama.


Edit: Teisipäeval te ei saa Undergroundis istuda laudades nr 13 ja nr 14, sest seal istun mina! Ise!

Sest Keegi Ei Saa Enam Piisavalt Diplomeid...

Vahetevahel on mul tunne, et mu vanad silmad on juba kõike näinud. Siinkohal tahaksingi tänada kõiki, kes selle illusiooni paari päeva jooksul tuhandeks killuks tambivad.

Siiri ja Kusti - ilma teieta ei oleks hommikul tualetipotis hulpivat plaksumaisi, millest keegi mitte midagi ei tea.

Orkut - ilma sinuta ei saaks ma hommikul teada, et mu vana sõbranna on nüüd mees.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis - ilma sinuta ei teaks ma, et enne lavalt rahva kätele hüppamist tasub uurida, kas keegi sind ka kinni püüab.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis nr 2 - ilma sinuta ei oleks ma arvanudki, kui halb mõte on rahva sekka pommi hüpata.

Terve plaadiesitluse ajal ennast ületanud mosh-pit Genialistide klubis - ilma teieta ei teaks ma, mis on järjekindlus(järjekindlus on see, kui pärast trepi peal kordamööda veritsemist alati lava ette naasta - toim.).

Ülemised naabrid - ilma teie ja teie aastaid kestva remondita ei teaks ma, et WC laest võib vihma sadada.

Grand Prix läheb seekord Piiale, kes leidis mulle potentsiaalse uue ahjuküttega kodu, et sealt endale küttepuid varastada. Ilma sinuta ei teaks ma, mis on tõeline sõprus, sa hea hing!

Taaraaktsioon 2007

Aasta lõpp - kokkuvõtete tegemise aeg:

Kokkuvõte nr 1: Mina ja mu külalised armastavad õlut.
Kokkuvõte nr 2: Mina ja mu külalised armastavad õlut rohkem kui siidrit.
Kokkuvõte nr 3: Mina ja mu külalised armastavad kõige rohkem A. le Coq Pilsnerit (võimalik et finantskaalutlustel)
Kokkuvõte nr 4: Mul on ka seiklushimulisi külalisi (Toolse õlu, Guiness, Puls, Šveijki õlu, Saku Porter, Alkovaba Baltika, Heineken)
Kokkuvõte nr 5: Mina ja mu külalised armastavad mu ema, kes aitas taara ära viia. Äitäh.

Ettevaatust! Sandid!

Olgem ausad - Õnne tänava häärberis on igasugust rahvast nähtud. Puudega, puudeta, lombakad, pimedad ja muidu värdjad, aga täna sattusid siia esmakordselt ka sandid. Üsna väiksed sandid olid. Erwin limpsas keelt, aga sandid suutsid siiski omal jõul lahkuda.
Nostalgia mõttes meenusid enesegi sandiajad. Teiste hulgas ka lapsepõlve kommipommimine. Muudest sandistavatest tegevustest on siin blogis juba niigi küllaga jahvatatud. Eriti eredalt on meeles kord kui me mu väikevennale sukapüksid pähe ajasime ja ta naiseks kostümeerisime. Kahju tast veidi. Laps oli nii väike, et ise aru ei saanud, mis temaga tehakse. Nüüd tal on sellepärast kindlasti kohutav lapsepõlve trauma ja seelikutes unenäod. Siirad vabandused. Ja iagatehs tundub mulle praegu, et omal ajal oli meil etteasted küll paremini ettevalmistatud. Loopisime tangu ja tegime viktoriini ja laulud-tantsud ka muidugi sinna otsa. Tänapäeva sandid on ikka palju sandimad. Järelikult 1:0 nende kasuks.

Ja nüüd tõmban otsad kokku, sest uus seltskond haigeid inimesi on jällekord siiapoole teel.



Ps! Soovitan kardinad akende ette tõmmata ja suuremate mööblitükkidega uksed barrikeerida.

Tervitades,
Piia

Intervjuu Iseendaga ehk Veidi Vormi Ajastamisest

Tere Kallis Kuulaja!

Tänases saates tutvustame veidi üht uut rahvuslikku spordiala, mis on viimasel aasta jooksul Tartus meeletut populaarsust kogunud. Räägime juttu ühe vahest kõige hingestatuma võistleja Nadjaga, et natuke spordiala köögipoolest aimu saada. Kahjuks ei jõudnud Nadja täna stuudiosse, kuna eilne etapp oli liialt füüsist ja ressursse nõudev. Küll aga nõustus ta online-intervjuuga.

K: Halloooo? Nadja??
V: Kuuldel.

K: Mis tunne on kolmas reede järjest Piia juures ärgata?
V: Noh, mis seal salata. Suht sitt. Aga eks igaühel ole oma rist kanda.

K: Eilse etapi teemadel - rebisid alguses teistest kõvasti ette, aga olid viimasel ringil sunnitud katkestama?
V: Jah, tõsi ta on. Rehvid hakkasid viimastel ringidel(tequilaringid - toim.) kuluma ja kaldusin veidi trajektoorist kõrvale. Nii ma sealt kurvist välja vuhisesingi, taksoga otse Piia juurde. Eks oma osa mängis ka see, et tegin salaja valestardi ja võistluse alguseks olin omadega juba üsna õhtal.

K: Kuidas tavaliselt etappideks valmistud?
V: Vormi ajastamine on kindlasti väga tähtis. Võistlused toimuvad harilikult neljapäeviti, nii et pärast nädalavahetusel taastumist saab ilusti valmistuda. On ette tulnud ka teisipäevaseid ootamatusi, kuid õnneks on need harvad. Teine oluline faktor on kindlasti õige alagrupi valimine. Kuigi tegemist on individuaalspordiga, oleneb kõik siiski tiimist, kes peaksid olema sama taseme sportlased. Meistriliiga tegelastega sammupidamine on minusuguse amatööri jaoks veel võimatu.

K: Mis on sinu edu saladus?
V: Kindlasti õige määrde valimine ja vallatud vahespurdid hotshottide näol. Sellega tuleb siiski ettevaatlik olla, et ennast liialt ära ei väsitaks. Eile läksingi muuhulgas ka selle õnge ning ei suutnud teiste lõpuspurdiga kaasa minna.

K: Kas olete oma tulemusega rahul?
V: Noh, eks väikeseid tagasilööke ole meil kõigil. Kui ma praegu vaatan just ärganud võitjate väsinud nägusid, siis pean mainima, et ei mõista vahel, miks me üldse võistleme. Mongoolia esindaja Piia nt jälgib hetkel ümbrust oma punaste pilusilmadega ning teeb apelsinimahlaga keemilist. Meil kõigil on oma taastumisnipid. Ütleks, et mul on järgmisel vaheetapil üsna suur võiduvõimalus ning võidab ju kokkuvõttes ikka see, kes uppuvalt laevalt põgeneda ei mõista ja koos sellega põhja läheb. Võistlusetapid näitavad lihtsalt kätte favoriidid, kellega tuleb ettevaatlik olla. On, mille nimel edasi üritada ühesõnaga.

K: Igaljuhul edu sulle kõigis su ettevõtmistes ja loodame sinust veel tulevikuski kuulda.
V: Edu läheb vaja jah. Käivad jutud, et etappe tahetakse muuta mitmepäevaseks, et osad võistlejad nö välja praakida. Konkurents on kõva neh. Eks näis, mis saama hakkab.

Taksojuhtumite Esikolmik ehk #%&?!!?!

***
Stseen 1

Nadja: "Tere, palun Zavoodi juurde."
Dispetšer: "Jah, üks hetk palun."
(Nadja näeb lauale valguskiirusel lähenevaid salmiakki-shotte, mille külge on klammerdunud end pitside tuules hoida üritav Piia.)
Nadja Dispetšerile: "Cancel, cancel!!!"

***
Stseen 2

Taksoga Koju Saabunud Nadja: "Palju see tuli?"
Taksojuht: "57 krooni"
Eriti Suuremeelne Jootraha Jättev Nadja: "Oh, võite siis ainult 45 tagasi anda."

***
Stseen 3

Nadja: "Tere sooviks taksot eee....."
Dispetšer: "Jah. Kuhu?"
Nadja: "Eeeeeee......üks hetk."

Möödub mitu minutit, mille jooksul Nadja üritab korteris viibijate käest aadressi välja pressida.

Nadja: "Eee..Vabriku 10?"
Dispetšer: "Noooh, karm öö jah?"
Nadja: "????"
Meela Häälega Dispetšer: "No tuleb teile üks takso siis..."

***

Days Of Our Lives ehk Reede ja Üheksas

Nadja reede:
*ärkab Piia juures madratsi, seina, seinalt maha kukkunud piltide ja Piia vahel
*avastab, et üks sokk on üleni verine
*saab teada, et pidas öösel WC valgusallika lülitit loputuskasti juhtivaks mehhanismiks
*avastab, et helistas ilmselt öösel dispetšerile, et taksojuhti komplimenteerida
*ei oma mälupilti, et oleks takso ja Piiaga üldse punktist A punkti B liikunud
*seoses eelmise õhtu fragmentide meenumisega guugeldab "Chuck Norris Homo" ning jõuab lehele www.chucknorrisisahomo.com
*rahakotti uurides selgub, et edasiseks eksisteerimiseks on vaja marti jooksma minna
*avastab koju jõudes, et Kusti trumpab oma päevaga vabalt Nadja ja Piia päeva üle

Piia reede:
*ärkab kodus, Nadja ja madratsi vahel
*ei oma mälupilti, et oleks takso ja Nadjaga üldse punktist A punkti B liikunud
*saab teada, et kaotas eelmisel õhtul telefoni ära
*saab teada, et ei olnud kaotusest teadlik, enne kui telefon laua alt leiti
*peab vastu võtma kingituseks saadud diivani, mille kaks meeldivat noormeest on hoovi toimetanud
*avastab koos noormeestega, et diivan ei mahu trepist üles
*veedab ülejäänud päeva üksinda koridoris diivanit valvates ja edasist tegevusplaani haududes


Kusti reede:
*ärkab kodus, Nadja ja Siiri juures Hiinalinnas
*otsustab enne pessu ja tööle minemist poes käia
*avastab poest tagasi jõudes, et lukk on katki ja asub ust rammima
*purustab rammimise käigus taskus oleva joogipurgi, mis voolab teatavat efekti tekitades mööda sisesäärt alla
*läheb ilma jopeta ja märgade pükstega kohalikku baari õlut jooma ja edasist tegevusplaani hauduma
*avastab, et telefon on samuti toas ning asub pärast pikka Hiinalinna vahel jõlkumist märgade pükstega lähimate telefoniautomaatide poole teele
*saab Siiri vahetunnist kätte ja on pärast luku eest ära monteerimist murdumise äärel
*võtab vastu kõne vihaselt ülemuselt ning teatava sõnavahetuse järel jääb Kusti esimene töönädal tema jaoks ka ühtlasi viimaseks

Edasi Paremate Reedete Nimel!

Nataša

A Gentlemen's Evening

Retsept
kogused arvestatud kahele täiesti normaalsele naisterahvale
1 Rämpstoit
1 Ameerika "nalja"film The Long Weekend, Inglise-USA 2005
2l Coca-Colat
1,5 h erootilist porno-krimi-põnevusfilmi Dead Sexy, USA 2001
3h On-line Pokkerit
1 Strippar (puudumisel võib asendada Annesega, kes ei võta riideid seljast ära. Isegi jopet mitte. Ju kardab.)

Serveerida laupäeva õhtul

Minu Ameerika Juured

Pimedatel sügisõhtutel tekib igal inimesel igasugu kummalisi tujusid ja tahtmisi. Mõni hakkab kuu poole ulguma, mõni avastab, et semestri lõpuni on jube vähe aega jäänud... Ja mul tekib vastupandamatu isu kõrvitsaid uuristada.

31.10.2007

*Käisin turul kõrvitsaid ostmas. Tädi leti taga oli järjekord.
*Tulin 8+ kg kõrvitsakoormaga jala koju. Kalevipoja kuju kaudu.
*Lõikasin iseseisvalt noaga näppu. Isegi kahte näppu korraga.
*Runnil tuli inspiratsioon ja omistas tiitli KõrvitsaTuunija 2007*Veendusin, et Väike-Liis on väga aeglane kõrvitsauuristaja. Aga pühendunud.
*Vedasime Nadjaga kaks väikest kõrvitsat koos küünaldega linnapeale lällama ja kaunistasime nendega Undergroundi sissepääsu.
*Jõime õlut/siidrit ja kummalisi kangeid shotte. Eelisjärjekorras salmiakit.
*Kaotasime Nadja kõrgematele jõududele.
*Käisin prk Tammelotega Zavoodis
*Kükitasin kl 5 hommikul oma maja ees ja sõin friikartuleid.

Lugupidamisega,
Teie Usalane

Suusaretk Ja Tsirkus ehk Lähemalt Lauamängudest

Pärast seda, kui Siiri nõusid on pesnud, mängime me Jengat. Nõusid peseme me nimelt siis, kui veiniklaasidest on juba kohvi joodud ja muud üle ei jää. Nõudepesurest teadupärast kogu kööginõudeinventari ei mahuta, seega kuivatan mina praktilise tüdrukuna vahepeal nõud ära, et saaks teisi edasi pesta. Siiri seevastu eelistab nõude kuhjamist ülemise köögikapini. Võidab see, kes kohvitassi võttes ei märatse ja ülejäänud asjad terveks jätab. Eelis on siinkohal mängijatel, kes on nõude asetamise järjekorda jälginud ja meelde jätnud(loe: vaadanud, kuidas Siiri tööb teeb ja ühe silmaga lehte lugenud).

Öösiti mängin ma vahel telefonitsi Aliast. Ajalimiidiks on mängupartneri mobiiliaku kestvus või oponendi enda kestvus. Võitu ei taga siinkohal mitte ära arvatud sõnade arv, vaid meeskonnakaaslase isiku, asukoha ja eesmärkide väljaselgitamine.
Näidismäng:
Mina: "Kus sa oled?"
Tema: "Böääüüü..."
Mina: "??? Kus?"
Tema: "Zaoodih."
Mina:"Zavoodis?"
Tema: "Mmmmmh."
jne.
Aliase juures on tore see, et mängu tulemust ei saa kunagi ette ennustada ning purjakil meeskonnakaaslase püüdlikult artikuleeritud pudistamine ei jätaks isegi Soome vormelisõitjaid ükskõikseks. Ja Soome vormelisõitjad on minu jaoks kivinäo säilitamise etalonid.

Imagot saab mängida igalpool ja igal hetkel, kui tunned, et pead kellegile välja ütlema, mis sa temast õigupoolest arvad. Harilikult ei esine selles arvamismängus siiski küsimused, mille vastuseks oleks midagi nii tsiviliseeritut, et seda siin mainida saaks. Isiklikult olen seda mängu kõige tihemini mänginud Zavoodi ees ja skinheadidega.

Eesti Mälumängu saab mängida hommikuti. Teemakohane oleks see eriti siis, kui ärkad Viljandis, triipkood otsa ette kleebitud ning ei saa väga hästi aru, miks sa eelmisel õhtul Koidu Seltsimajas Reisile Sinuga saates osalesid. Samas saad sa väga hästi aru, miks sa ei võitnud.

Veel toredaid hommikumänge:
Domino - lahtiste otsade sidumine, jalasolevale ühele sokile paarilise leidmine.
Rummy - erinevate väikeste rahatähtede kombineerimine suitsupaki/makaronipaki saamiseks. Vihje: Kui kõik "klotsid" leti ääres otsa saavad, siis ei tasu "RUMMY!!!!" karjuda, sest nagu selgub - teised ei mängi.

Tunne oma kodumaad ehk Ö-tuur 2007

Võiks ju arvata, et Tartu on täitsa suur koht. Klubisid ja pidusid jalaga segada. Aga meil oli vaja neljapäeva õhtul hoopis Viljandisse pidusse minna. Kella kaheksa ajal tekkis mõte, kella üheksa ajal sain Liisu nõusse ja veidi pärast kümmet seisimegi pöial püsti Viljandi ringi ääres. Liis avastas muuhulgas, et tal on ilmselt vesi põlves, sest põlv on kogu aeg külm ja märg.

Varustus:
1. õlu - sest lootsime vana hea Murphy peale. Seadus ütleb, et auto peatub alati just siis kui oled purgi lahti teinud. Seekord küll ei töötanud, aga eks Murphy oli ka optimist.
2. helkur - ka siin on ööd mustad.
3. silt "Viljandi" - Liis tahtis küll Vilsandi või Kuressaare kirjutada. Lootis autojuhtide südameheadusele, aga kirjutasime ikka ausalt Viljandi, sest südameheadusele pole nagunii mõtet loota ja nagu me pärast teada saime, siis polnud kirja nagunii näha.

Eeldades, et kõik autod, mis kella kümne ja üheteistkümne vahel õhtul Viljandi maanteele keeravad, lähevad muidugimõista otsejoones Viljandisse, läks vahepeal kops suisa üle maksa.

Mismõttes sa sõidad Viljandisse ja meid ei või peale võtta??!!??
Ah???
Me ei ole isegi mehed ega hipid!!!!

Viimaks peatus üks vahva vene oss musta läikiva autoga. Väga südamlik noormees. Ja tänumeeles andsime koleda muusika ka andeks. Siis sõitsime Kurekülla (vist?), istusime autos kuni meie sohver teiste kenade vene noormeestega suitsu teeb ja kordamööda pakiruumi ja kapoti luuke avab ja sulgeb. Reisiseltskond täienes veel ühe muusikanautleja võrra. Tal olid isegi omad plaadid kaasas. Viljandisse jõudes hakkas isegi meile juba õnts-õnts meeldima. Hea, et Tallinnasse ei pidanud sõitma, sest muidu oleks me lõplikult muusikaliselt rikutud saanud.

Ja Viljandis läksime Koidu seltsimajja. Sulelised ja karvased sõbrad-tuttavad olid juba varakult sooja hakanud tegema ja pidu oli täies hoos. Marssisime enesestmõistetavate nägudega mantlite ja kottidega sisse. Panime asjad ja õlled backstage'i ja otsisime esimese suitsuruumi. Hiljem selgus, et tegelikult on pilet 50 EEKi, omade jookidega sisse ei saa ja ühtki bändimeest või muidu esinejat me ka ei tunne.

Pidu oli vahva. Inimesed olid toredad.

Lõpuks vedasin ennast Kätrini ja Hansa poole diivanile. Nad elavad väga õnnelikul kombel peopaiga kõrvalmajas. Kuna Hansa pidi tingimata kell pool neli öösel autos Priidule ühte lugu laskma ja Kätrin olgugi purjakil aga korraliku naisterahvana pidi meigi maha võtma, siis istusime veel nõks aega üleval. Kätrin passis aknal ja ma vedelesin sohval. Muu jutu sees kõlas reportaaž akna all toimuvast.

Viljandi

Ta tegi seda jälle..

Ma loodan lähipäevadel saada Hansapangast tähitud kirja. Kuldkliendi pakkumisega. Ma kaotasin reedel jälle oma pangakaardi automaadile. Õnneks ma ei ole ise milleski süüdi. Süüdistan hoopis oma geene.

Extreme Makeover Ahjueri

Toolid Minu Elus ehk Istumine Ei Tasu Alati Ära

Käisin eile esimest korda oma lõputöö juhendaja juures. Muuhulgas on ta õpetlane, kes on ilmselt kirjutanud kõik erialased õpikud known to man. Kuna tegu on erakordselt erudeeritud professoriga, siis kukkusin hea esmamulje jätmiseks keset pingsat diskussiooni nagu muuseas tooliga ümber. Ei saa öelda, et poleks piinlik olnud. Olukorrale andis kindlasti meeletu lisaväärtuse kolme vanema õppejõu kohalolek samas ruumis. Peedikarva näoga kodu poole kõndides meenus teisigi toolidega seotud intsidente, mis võinuks minu poolest täiesti olemata olla...

Loodetavasti mäletavad kõik minu legendaarset hambajäljed-puusa-peal pulmaintsidenti. See verevalum oli köha järgneva seiga kõrval.
Usina pulmafotograafina sai kaamera mälukaart kohe peo alguses täis ja istusin toolile, et tühja kaarti sisestada. Oli käes härras ja vaikne hetk, kus pruutpaar vanemaid südamest kõige eest kallistuste ja kingitustega tänas. Ei teagi, milline tooli osa sel hetkel järele otsustas anda, aga minu põrandale prantsatamine ei jäänud väga kahe silma vahele. Toolist ega minu põhjamaiselt kaamest jumest ei jäänud igaljuhul suurt midagi järele. Oleks võinud ka halvemini minna - keegi oleks võinud mulle laulatuse ajal istet pakkuda. Õnneks koperdasin sel ajal ainult kaks korda vaiba taha ja suuremat katastroofi üles ei keerutanud..

Kindlasti on kõik tähele pannud, et toolid on enamasti igavad ja ühevärvilised. Õnneks on olemas Piia, kes läheb ja aitab, kui viga näeb laita. Kui Piia guaššidega meie köögitooli värvima hakkas, oli ta veel kaine. Akvalangistide portree nägi täiesti korralik välja. Keegi ei tea, mis vahepeal juhtus, aga kui järg seljatoe käes oli, oli Piia juba üsna purjakil ja tuli välja geniaalse ideega sinna lihtsalt "Kadahh" kirjutada. Õnneks oli vaene väike Piia tooli lakkimiseks liiga väsinud ning meie Siiriga lõbustasime ennast pool päeva tooli puhastamisega. Vot sellised hobid siis.


Truly yours,
Chairman of the Committee of Freaky Shit

Igal asjal olgu oma koht!

Elu-olu ümberhindamisest jõuab sujuvalt elu-olu ümberorganiseerimiseni.
Igal asjal olgu oma kindel koht. Et ära ei kaoks, et teaks kust võtta ja et ei oleks mingit korralagedust. Näiteks paigutasin eile oma pangakaardi pangaautomaati ja jätsingi sinna. Hea teada, et on kindlas kohas. Alustada tuleb väikeste asjadega.
Järgmisena oleks ehk mõtekas hakkata kodu ümber tõstma. Ave tõstaks välja, voodi sätiks keset tuba, korstnajalas haigutava augu topiks kinni, piima paneks külmkappi, kohvi kallaks kurku ja musti nõusid hoiaks dušinurgas leos. Mu köögi kraanikauss ei pea endiselt vett ja meenutades lihtsat füüsikat, siis sõela väga midagi likku ei pane. (Ja leos peavad mu nõud olema - ma proovisin eile süüa teha) Lisaks olen üsna kindel, et hea feng shui näeb ette, et vetsupott ei kõigu ja äravoolu toru on ka sanitaarselt kinnitatud. Samas ma võin üritada vannitoa põrandal murulauku kasvatama hakata - hästi väetatud pinnas.
Kui nüüd lausa puhta hulluks minna, siis võiks põranda ära pesta ja Erwini kiilaks ajada.

Feng Shui juurde tagasi tulles meenub üks tarkade õpetussõnade raamat "Feng Shit", mis tuleb nüüd kiiremas korras üles otsida ja halb karma mu kodust välja ajada.


Vanade võlgade likvideerimise mõttes panen Bingust pildi ka üles. Emme juba teab, niiet enam ei ole mõtet ettevaatlik olla.

Lubage tutvustada, mu uusim lemmikloom:


Teie Martha "Wong Ho" Stewart

Kuidas Metsa Hõikad, Nõnda Vastu Kostab

Meie blogi hakkab varsti aastaseks saama. Aeg teha kokkuvõtteid ja vaadata tagasi kirjutatud mõtetele ja juhtunud lugudele. Vaatasime üle ja meile tundus nagu igati intelligente ja asjalik jutt. Loogiliselt võttes peaks kogu see intelligentsus ja üüratu tarkus kajastuma ka meie lugejates, aga vaadates google otsingusõnu, millega meie blogini on jõutud, tekib kahtluseid.

Äkki peaks elu ja bloginduse ümber hindama...
*kuidas teha ingleid
*verevalum sugutil
*rinnahoidja
*suur perseauk
*shutupsherlock (vähemalt korra päevas...?)
*liis lits
*asukohast Niki
*.. midagi rootsi suurte rindadega tüdrukute kohta

edit: lisandunud...

*pildid šabloonidest
*purju küla
*t05h4

Suurt osa tulemustest võib kajastada ka fakt, et Kusti uueks hobiks on genereerida võimalikult haigeid otsingusõnu meie blogini jõudmiseks...


Siiralt mures,
Liis ja Piia

Us Vs Newton

See sissekanne pidi originaalis kajastama meie ülekaalukat võitu gravitatsiooni üle. Kahjuks tabasid meie püha üritust teatud tervisealased tagasilöögid(minul tekkis surmagripp ja Piia süda valutas vihmametsade pärast), kuid otsustasin tulevatele põlvedele meie geniaalsed ja võidukad ideed ikkagi edasi anda. Ehk siis - kuidas tagada muna edukat õhulendu/võitu aasta pingeliseimal spordivõistlusel:

*Muna varasem hoidmine hambapasta lahuses. Kui muna peaks mingi kummalise juhuse läbi maapinnaga põrkudes purunema, siis tuleb kindlasti näole manada võimalikult üllatunud ilme ja rõhuda "aga-telekast-ju-näitas" argumendile.
*Muna ülekallamine Red Bulliga. Kui juhtub uskumatu lugu, et muna puruneb raekoja platsiga kohtudes ja tiibade kasvu ei ilmne, tuleb kindlasti näole manada üllatunud ilme ja rõhuda taaskord telekaargumendile.
*Otsida etteantud mõõtudesse mahtuv toigas ja rullida sinna ümber 15 meetrit nööri. Kui seadeldise kasutamist mingil põhjusel takistatakse või see ära keelatakse, siis on vaja naasta esimese kahe punkti juurde ja neid vajadusel kombineerida.

Muud kuumad uudised sel nädalal:
*Siirile tulid Selveri ees vastu kaks 10-aastast poisikest.
Poisid: "Me mängime Harry Potterit. Tahad me võlume su ilusaks?"
Tulemuseks kirjeldamatu emotsioonitulv.
*Mida teed sina, kui naabrid teevad prussakatõrjet ja prussakagängid sinu köögiaknast sisse tungivad?
Meie käisime Luunjas kohvi joomas ning kurke uurimas ja eksisime hiljem Raadi lennuväljal ära.
Nägime kohalikku Luunja kaaki:


xxx kisses xxx
Nataša

Sickville

Siiri says:
mis haigus sind siis kimbutab?
Siiri says:
gripp?
Siiri says:
krambid?
Siiri says:
läkaköha?
Siiri says:
meningiit?
piia says:
tripper
Siiri says:
wow
piia says:
ja nohu
piia says:
nohu väikse tripperiga
Siiri says:
veel miskit äkki?
piia says:
pihus on verevalum
piia says:
jäi rokipubis vetsuukse vahele
Siiri says:
ai. pihus....osav
piia says:
süda ka muidugi valutab.
piia says:
vihmametsade pärast
Siiri says:
ja kodutute koerte
Siiri says:
ja nälgivate laste
piia says:
ja tukakramp on ka
piia says:
lõikasin kääride ja avega tukka ja pärast seda läks krampi
Siiri says:
a ma hakkan nüüd tolmuimejaga tomutama
Siiri says:
koristuspäev
piia says:
mul peaks ka olema
piia says:
siin on sitamaja
piia says:
ja ema tuleb homme
piia says:
aga ma ei saa
piia says:
ma olen niiiiiiii haige

Üle Pika Aja Jälle Üks...

...korralik kokkuvõte möödunud aegadest. Ehk siis eelmisel nädalal:

*tegime Piiaga Zavoodis lanparty ja mängisime Wormsi.
*üritasime hüsteerilist Kustit öösel kell kolm veenda, et Soome vabariik ei helista kindlasti mitte öösel inimestele ja ei kutsu neid sõtta tundmatu saareriigi vastu. Eriti kui sa oled eestlane. Siit ka üleskutse kõigile prank calleritele - valige oma ohvreid!
*vallatlesin mõttega hakata keskeas karvaseks meessuguhormoone söövaks maikaga rekkajuhiks, kes lööb piirijärjekordades aega surnuks sellega, et mõtleb hääletajate hämmastamiseks perversseid lugusid välja. Be afraid, be very afraid!
*avastasime, et meie rõdul on ikka veel 20 liitrit kahtlase väärtusega tärpentiini(?). Selle tekkeloo juurde tuleme hiljem tagasi...
*pidasime Bobi peiesid. Järgmisel päeval matsime ta leivanoa ja kulbi abil sinna barakkide vahele ehitusprahi sisse, venna kõrvale. Kuna sealkandis puhkab juba vähemalt kolm rotti, siis oleks nüüd vaja linnalt luba saada ja asutada kohalik Pet Cemetery. RIP Bob.
*koperdasin täiesti kogemata Uku laelambi otsa ja tegin sellele otsa peale.
*saime Piiaga Tikrilt kaardi, mis teatas, et me pole normaalsed. Tänud meenutamast!
*otsustasime moodustada uue punkbändi nimega Tuuma. Esimesed hitid saavad olema Lõhkepea, Reaktor, Sõda, Plahvatus ja Pohmell.
*avastasime, et meil on väga raske võistelda tuntud poppbändiga Avatud Toimik. Eriti nende hitiga "Ennekuulmatu lugu, mis Vassilile prügimäel osaks langes(ja ühtlasi saatuslikuks sai)".

Ja kuna blogger on ilmselgelt otsustanud kõik mu sõnad alla joonida(sest ta mõistab nende geniaalsust), siis siinkohal teeks sellele naljale otsa peale. Lõpetuseks järgmine pilt seeriast "Piia ja Uksed" ehk matuserongkäik vol1.

Sissejuhatus riskianalüüsi ja mehhaanikasse

Kui neiu A'l on Opel-tüüpi sõiduato ja nad otsustavad neiu B'ga Tallinnasse sõita, siis tuleks olukorra ohtlikust hinnata valemi järgi: Naised Roolis x Lagunev Auto/ Tartu-Tallinn maantee = Halb! Selle loogika järgi on välja arvutatud, et see idee on ilmselgalt paha ja normaalselt mõtlev inimene hindaks riski liiga suureks ja jääks koju või läheks rongiga.

Aga mis hetkest muutub risk nii suureks, et see on kategooriale "Kuradima Hea Plaan" juba ringiga sappa jõudnud?

Ilmselt siis kui..
...Opel tüüpi sõiduato ei käivitu ja neiu B lükkab selle koos neiu A'ga roolis Riiamäe bensiinijaama, kus selgub, et kütus ei olnudki otsas ja hoopis mingi muu süüte või sarnane asi ei töötanud.
...Kui pärast seda teekonda auto ootamatult käivitub kapoti kaane avamise peale.
...Kui käsipidur ei tööta üldse ja tavaliste piduritega tuleb enne pidurdamist hellalt rääkida ja seisma jäämise koht varakult kokku leppida.
...Kui roolivõim on olemas, aga roolivõimu rihm on pakiruumis.
...Kui tagumisel istmel istujal on marsruudil Tartu-Tallinn pidev ja põhjalik surinateraapia vibreeriva istme tõttu.
...Kui tühikäigul on pöörded nii madalad, et auto sureb välja.
...Kui auto katkiseid juppe ja jubinaid on nii palju, et nende üle arutamiseks kulub terve 2 tundi kestev sõit ja mehhaanikavõõras inimene teab Kose ristiks sõnu nagu parempoolne stabilisaatorivarda ots, sarniirid, süütelukk ja kaugtulede lüliti kriuks.

Haridus - kas vahend või eesmärk?

Oma ülikooliaastate põhjal võin täie kindlusega väita, et hariduse omandamine ei ole just üks minu kõige tugevamaid külgi. Mitte, et ma ei tahaks või et ei huvitaks. Ei-ei - ma olen lihtsalt laisk värdjas. Aga õpetamine tuleb mul seevastu imehästi välja..

Ülepäeviti harin ma näiteks muulastest Hiinalinna keldripoe tädisid. Sõnad "leib" ja "kartul" on minu erakordselt talendikatel õpilastel juba omandatud. Täna astusime sammu edasi ja tutvusime sõnaga "sai". Häälduse üle võib veel kurta ja tähenduse osas peab ka veel läbirääkimisi pidama, aga olen äärmiselt lootusrikas. Võib öelda, et eesti keele õpetamine on vahendiks, mille abil peaksin varsti jõudma eesmärgini ja saaksin sprotte süüa saia, mitte leivaga.

Iga päev õpetan ma omakasupüüdmatu heatahtlikkusega oma ülemistele naabritele head muusikamaitset, vahendiks Siiri kõlarid. Oma tänu väljendavad nad valju vaibakloppimisega igal hommikupoolikul. Ma ei ole veel aru saanud, miks nad oma põrandakatteid toas puhastavad, aga tulevik paistab jällegi hele. Olen optimist ja oma eesmärgile (hommikusele segamatule unele) kohutavalt pühendunud.

Korra nädalas tudeerivad akna taga köie otsas kõlkuvad ehitusmehed puuriga vuukide puhastamise kõrval ka eestikeelseid vandesõnu. Nende sõnavara märkimisväärse täienemise eest võtan kogu au jällegi endale. Tunnen ennast sealjuures ka äärmiselt kasulikuna.

Et mitte oma sõpru unustada, siis suunan neidki tihti õigele teele. Või taksoni. Olenevalt olukorrast ja kellaajast. Minu erakordne suunataju ja orienteerumisvõime on nii mõnegi mehe päeva päästnud. Pean vajalikuks mainida, et sel juhul ei ole mul isegi eesmärki. Toimin instinktiivselt. Muuhulgas ootan ka vastuteeneid..

Kokkuvõtteks võib öelda, et olen ilmselgelt harimishuviline tütarlaps. Loodan, et minu teeneid Hiinalinna kultuurielu elavdamisel ka hinnatakse.

Tänan tähelepanu eest,
Nataša

Lõpetuseks pilt anonüümsest ja korralikust Tartu tudengineiust:

Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil

Asudes esitama täna esitamisele tulevat tohutut materjali, tahaksin peatuda ainult sellel ja AINULT sellel, mida ühtlasi ei saa mainimata jätta.
Vaadelgem seda mõnevõrra lähemalt. Niiöelda kaugemas perspektiivis. On oluline tuua välja see oluline, mis tuleks sisse viia. Seda üheltpoolt. Teiseltpoolt tuleks just see välja tuua, mida ma äsja rõhutasin. See omakorda tagab ja ühtlasi kindlustab - muud lahendust ma sellele probleemile ei näe. Siin on meie võimalused piiramatud. Nimelt, nagu teada, eriti just viimasel ajal, on selle tõendiks vaieldamatu fakt, mis ilmneb eriti eredalt. See aga omakorda tõestab täie selgusega ja veelgi eredamalt.
Ometi ei saa eitada, veel vähem maha salata, ja vastupidi just see on tähtis. See on, ütleksin, peamine ja kõik ülal mainitu.
Ma toon näiteid. Vaatamata olemasolevatele ilmnevad aega ajalt mõningad üksikud, paraku ajutised, mis võib teienkord viia selleni nagu rahvas kujundlikult ütleb - võiks veelgi parem olla!

Ise Küsin, Ise Vastan ehk Siiri Blokib

Kuna meie suur sõber Siiri ulatas elegantse liigutusega teemadevalimise teatepulga meile ilusti tagasi, siis panime pead kokku ja valisimegi üksteisele postituste pealkirjad ära.

Liis saab austava ülesande mõtiskleda teema üle "Haridus - kas vahend või eesmärk"
Piia heietab teemal "Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil"

Nobedat sulge ja vahedat mõtet soovima jäädes,
Eesti Vabariigi Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Special Olympics ehk Moodne viievõistlus

Esimene ala - Purjus-Parkour - eesmärgiks on püsida enam-vähem püsti. Kukkumiste eest miinuspunkte ei saa, aga hommikul võib põlve otsas verine noomitus olla. Kasutada võib kõiki linnamaastikul leiduvat, mis koduteele jääb. Rajalt eksimine on mõistlikuse piires lubatud. Üle aedade ronimise eest saab punkte ainult siis, kui aiaomanik pealt ei näe. Aia lõhkumise eest saab rahatrahvi.

Teine ala - Telliseheide - Selle ala esimesed punktid tulevad tellise leidmisega. Kui osalejaid on rohkem kui üks, tuleb valida erivärvi tellised, et hiljem punktide arvestamisel tülisid ei tekiks. Võistlejad loobivad telliseid niikaua kuni keegi saab vastu pead või tellis puruneb. Punkte jagatakse ebatõenäosusveojõu alusel (vt. Unprobability Drive).

Kolmas ala - Käru Kross - Võisteldakse tiimides. Üks lükkab ja teine istub kärus. Juhul kui kärus on peale olümpiasangari veel muu praht ja veider vedelik, siis kaotab kärus istuv võistleja. Lükkaja kaotab ainult siis, kui tal õnnestub käru ära kaotada.

Neljas ala - Joodiku kandmine. Vajalikuks rekvisiidiks on joodik. Võistleja saab punkti kirja kui ta on võimeline joodikut kandma vähemalt 5 sammu. Juhul kui sooritus piirdub 4 sammuga, punkte ei saa, aga lohutusauhinnaks on song.

Viies ala - Lukuaugu peitus - Võistlevad omavahel olümpiamängur ja lukuauk. Punkte saab juba puhtalt proovimise eest. Boonuspunkte on võimalik teenida õige võtmega lukuaugu püüdmise eest. Kuna targem annab järele, siis lõpuks saab alati ukse lahti.

Suur Suveviktoriin ehk Osale Ja Võida!

Kallis lugeja!

Meil on hapukurgihooaeg. Juhtub liiga palju ja ei oska valida, millest kirjutada. Siin tuled mängu Sina! Vasta kommentaarides allpool toodud küsimustele ja võida võimalus nimetada järgmise Piia ja Nadja ühispostituse teema. Olgu ära mainitud, et fantaasial võib vabalt lennata lasta. Meie omaltpoolt lubame pühalikult teemast kinni pidada ja sellest ka päriselt kirjutada. Iga õige vastuse eest saab ühe punkti. Lohutusauhindu ja haletsust ärge oodake.

Let the bloodshed begin!

Sinu peale lootma jäädes,
Piia ja Nadja

1. Mille ees tunneb Nadja kabuhirmu?

a)haide

b)surnud kärbeste

c)süstalde

2. Mida teeb Piia üksildastel õhtutel?

a)ronib võõraste autode katustel ja pildistab oma jalgu

b)joob õlut nagu mees

c)harjutab salaja õigekirja ja joob samas õlut nagu mees

3. Piia ja Nadja on:

a)klassiõed

b)täditütred

c)lollid, aga omad

4. Mis võtab Piial kaua aega?

a) riiete valimine

b)kooli lõpetamine

c)koju magama minemine

5. Mille vastu on Nadjal allergia?

a) kaktuse Zip

b)arbuusiviin

c)Captain Morgan Spicy

6. Millesse Nadja Piia nakatas?

a)herpes

b)fotopedendus

c)alkoholism

7. Mis on Nadja ja Piia themesong?

a)Karavani "Talveöö"

b)Vennaskonna "Maailm lõppeb maikuus"

c)Boney M'i "Brown Girl In The Ring"

8. Mis on Piia ja Nadja "lemmar" kuurort?

a)Narva-Jõesuu

b)Abaja küla Läänemaal

c)Benicassim Hispaanias

9. Kui Piia ja Nadja kumbki telefoni vastu ei võta, siis kust sa nad leiad?

a)Zavvi eest

b)Zavvi tagant

c)Zavvist

d)Emajõe äärest

e)Pirogovist

f)Kalevipoja kuju juurest

g)Vändrast

10. Kes oleks võinud arvata?

a)meie vanemad

b)astroloogid

c)none of the above

It's All About Erwin

Tean, et lubasin meie hämaralt minevikult saladuseloori kergitada, kuid tänasel rõõmsal päeval oleks suisa patt sellist pisarakiskujat kirja panna. Härdad momendid, nagu puhast armastusest Piia ostukäruga alla ajamine ja Piia poolt salaja minu jalge ette lihanugade poetamine, jäägu teiseks korraks. Kuna Erwin saab täna 8-aastaseks, siis olgu see postitus hoopis talle pühendatud. Mis omakorda ei tähenda, et loo teema läheks täpselt samasse auku.

Oli harilik suvaline nädalapäev meie kunagises kommuunielus. Piia oli linnast ära. Mis tähendas, et kohustus loomaaeda(2 koera, 3 kassi ja 3 rotti - Piia tunneb vastupandamatut vajadust kõik hulkuvad loomad koju tassida)toita ja kasida. Erwinist oli just saanud 15-kilose toidukoti uus ja uhke omanik. Et kõik teaks, siis Erwinil on erakordne võime ja tahe ennast surnuks süüa. Konditsiooni nimeks siis Iginälg. Tegime siis Siiriga toidukoti lahti ja valasime Erwini kausi täis. Seejärel kobisime linna laaberdama. Nüüd aga küsimus Sinule, kallis Lugeja - mida tegid Siiri ja Nadja valesti?

Õige vastus: Jätsid toidukausi kõrvale muuhulgas vedelema ka sellesama LAHTISE koti kõhus meeldivalt paisuvat loomatoitu.

Õnneks ei ole Erwin just kõige teravam pliiats pinalis ja ei leidnud toidukotti kausi kõrvalt üles. Mis ei tähenda, et mina ja Siiri ei jagaks elu lõpuni süüd ühe süütu koera tapmiskatses. Piia pole igaljuhul siiani andestanud. Erwin õnneks ei tea ei ööd ega mütsi sellest koletust päevast, mis on igavesti kõigi mälusse sööbinud.

Igaljuhul olgu see lugu õpetuseks kõigile loomasõprade sõpradele. Ja Erwinile jõudu ja jaksu edaspidiseks. Et ikka neer töötaks ja isu säiliks!

Liiga Pikk Nädalavahetus Viljandis

Olen nüüdseks juba nädalakese puhanud ja haavu lakkunud - võib muljetada küll. Kogu üritust kokku võtta ei suuda, aga üksikud eredad seigad on igaveseks mällu sööbinud. Here goes.

***
Istun kiriku ees. Eemalt läheneb Kusti ähvardav vari. Tervitame viisakalt. Kusti on ennast juba üsna lapseks joonud ja leiab maast poolemeetrise puust kaika. Ja nagu iga vaimsete häireteta ja täiesti normaalne kaaskondlane, hakkab Kusti mind kogu oma jõudu kasutades kaikaga pähe taguma. Kolmanda löögi ajal saan mina aru, mis toimub. Nägu hakkab valust moonduma. Viienda löögi ajal saab Kusti aru, et midagi on valesti. Kaks kontroll-litakat vastu enda kolpa panevad Kusti ehmatusega nentima, et võta näpust - kaigas ei olegi pehme! Et Kustile ikka korralikult faktid PÄHE jääks, haaran kaika.

***
Seisan telgi ees ja tahan magama minna. Ei saa. Miks? Sest ligi kolmkümmend hipit peavad mu telgi ees simmanit ja ei tule eest ära. Alguses olen üsna pahane ja mölisen. Siis laulan ühe laulu kaasa, lootes et hipid muutuvad sõbralikumaks ja viitsivad ennast mu telgi pealt ära liigutada. Ja seesam avaneb. Poen telki ning üritan uinuda. Aga süntesaatori saatel suvalisi sõnu karjuvad hipid on väsimatud ja nende laul ei vaibu - ilmselgelt ei ole tegemist hariliku Hipis Regularisega.
Kurjadel hipidel aga pole pikka pidu - hipi-nutulaul lõppeb otsa sama kiiresti kui see algas. Miski on neile hirmu nahka ajanud. Keset tekkinud vaikust karjub keegi telgi kõrval: "S*ttuge pihku, räpased hipid!". Uinun varsti pärast seda, kui olen tänutundest pisara poetanud.

***
Viimasel hommikul õnnestus mul olla tunnistajaks Viljandi telgikultuuri vaieldamatule musternäidisele. Leia pildilt inimesed:


***
Istun Rohelise lava ees ja kuulan Popse. Piia seisab ja imiteerib hoogsalt dirigenti. Kõik teised imiteerivad hoolsalt Piiat. Tõstan korraks käen ja paljastan enese teadmata oma puusa. Kõrval istuv tundmatu meesisik vaatab seda nägu täis kirjeldamatut õudust ja joob oma õlle põhjani, nentides: "See ajab küll jooma." Vaatan oma puusa. Ennäe! Seal ilutseb hamba/(küüne??)jälgedega pikitud rõvedalt suur ja lilla verevalum. Ilmselgelt nädalavanune. Nii juhtub, kui olla täiesti professionaalne ja kaine pulmafotograaf. Magamiskoti kaotasin kah seal pulmas ära kuidagi, kui nii möödaminnes juba antud üritust sai mainitud.

***

Juhtus veel palju muud ja toredat:
*tegime Piiaga tänaval aegluubis Armageddoni kõnnakut järele. Kahjuks ilma kiivriteta
*mängisime Piiaga õhumalet - mina kaotasin. Seekord nutma ei hakanud.
*Kristjan ostis sekkarist kõige ägedamad AC/DC liibuvad ujukad
*Mann ei tundnud traditsiooniliselt mitte kedagi ära
*Al magas kolm ööd autos. Viimasel hommikul avastas, et iste käib ikkagi alla ka.
*avastasime, et kuigi igal festivalil viiakse kainenema alla kümne inimese, on seal hulgas alati vähemalt üks meie tuttav.
*laitsime kollektiivselt maha innovatiivse mõtte minna CoMarketisse õunaraksu

Elu on lill ühesõnaga. Kui nüüd kuskilt saaks veel sõbrad, kes ei peksa...

From Tartu With Love,
Nadja

Järgmises osas: Härdust tekitavad momendid ehk tagasivaade Nadja ja Piia üsna lühikesele tutvusele.

Lühike nädalavahetus Viljandis

Sõitsin reedel poolteist korda Viljandisse. Pool teed ilusat Eestimaad oli kenasti juba seljataga, kui helistas kallis vanemlik figuur ja teatas, et tema autovõtmed olevat minu püksitaskus. Ja ennäe - oligi nii. Keerasime otsa ümber - vaatasin veelkord seda kaunist Eestimaad a la deja vu ja kuulasin võrukeelset sõimu. Positiivse poole pealt - hea, et minnes hääletajaid peale ei võtnud...

Viljandis:

*Külastasin vanu sõjaväehaudu, linnust ja liiwi poodi
*Käisin kirikus, kus oli muidu väga pühalik, aga üks vant suitsetas seal. Rõdule ei tohtinud minna, sest seal keegi juba pikutas.
*Proovisin leida uusi sõpru, aga ei õnnestunud. Kusti peksis Nadjat kaikaga pähe.
*Tšillisin pööningul. Magasin voodis. Telkla järgi ei igatsenud.
*Külastasin vanu sõjaväehaudu, linnust ja ühte teist poodi.
*Kuulasin Ühte Onu, ansamblit India Friigid ja Popse.
*Hakkasin kätega vehkima ja kummalist ila suust välja ajama.
*Tegelesin logistiliste ja tehniliste probleemidega koondnimetuse all Nokia laadija.
*Tšillisin Statoilis. Magasin voodis. Telklat ikka veel ei igatsenud.

Erki ja Kassikisa ehk Ühe Teisipäeva Seiklused

On teil, kallid lugejad, olnud juhust istuda sõbrannaga pool neli hommikul Emajõe kaldal lillemüügipaviljoni letil ja panna maailmaasju paika? Kõik ideed on säravad, elu on raske, aga tulevik optimistlik? Probleemid on tõsised ja vajavad pehmel keelel arutamist? Mehed on sead ja teie olete hingelt nii ilusad?
Mul on nii juhtunud. Tavaliselt käib selline maailmaparandamine rangelt kahekesi. Et ei oleks skeptilisi pilke või teravaid märkusi, mis idülli purustaksid... ja järgmine päev võid mõelda, et jumal tänatud, et keegi pealt ei kuulanud. Piinlik oleks. Mitte et tõsijuttu ei oleks räägitud, aga sellegipoolest.
Eile tuli aga välja, et lillemüügiletil on ka kõrvad. Õigemini olid kõrvad väsinud töömehel, kes leti all oma pesas magas. Me vist polekski teada saanud, et meie maailmaparanduslikud nägemused kellegi und rikkusid, kui Erkile (a.k.a väsinud töömees) Lõunakeskusest korjelt saabunud sõber külla poleks tulnud...

Nii ja kui ma varavalges koju jõudsin ja arvasin, et hea peatäis sügavat und oleks asjakohane, hakaksid akna all kassid karjuma. Röökima oleks vist täpsemini öeldud. Ma olen oma hoovis näinud läbi aegade kahte kassi. Tuleb välja, et üks neist on ilmselt üle-küla hoor. Kõutsid rebivad oma hinge ja häälepaelad ribadeks, et end kuuldavaks teha.

Ja neid kõutse ei ole vähe... pildile õnnestus tabada kolm.

Statistikaaruanne Allüksuste Kaupa

Ajavahemik: 28.06-01.07.2007
Lähtekoht: Kaine alevik, Harju maakond
Sihtkoht: Maasika talu, Purju küla, Lääne maakond
Eksperimendis osalejad: VIII lend(kolm aastat lõpetamisest)

Aruanne ehk jagatud tiitlid:

*Parim Saabumine: Meier - leidis kõige rohkem meediatähelepanu
*Suurim Suitsunälg: Siiri saabumine koos vanematega pärast 450 km sõitu väikeses autos
*Virtsu Tiss 2007 : Liis
*Kuukiirte Kauneim Neiu - Piia oma kõige karmimal pohmakahommikul
*Edukaim Lammutaja: Lauri - suutis ühe löögiga purustada jalgpallivärava
*Parim Arhitektuurne Väikevorm: Vanaisa lipuvardast ehitatud uus jalkavärav
*Karmim Mees: Aus Anton - mees, kes kunagi ei pilgutanud. Tõe huvides olgu öeldud, et tegemist oli graniidist aiapäkapikuga. Ühtlasi pretendeerib ka Parima Hukatu auhinnale.
*Parim Hukkaja: Antoni peale jalgu toetanud Lauri
*Parim Battle: Piia vs Raudlatt 0:1
*Parim Makeover: Lauri 20-aastat-hiljem-soeng
*Parim Stilist: Kadri - väga tihedas rebimises Siiriga, kes võlus žüriid pidevate katsetega Laurit pardliga nülgida
*Suurim Ropendaja: Noor
*Parim Eksitus: Piia, kes ajas keset mängu bridži ja valetamise omavahel sassi ja keeras sellega Marjule ilge sita kokku
*Aasta Kannataja: Marju - igas mõttes
*Parim Tiim: Team Amazing koosseisus Kuukiirte Kauneim Neiu, Virtsu Tiss 2007 ja Crack Whore(Siiri)
*Parim Paistes Silm: Meier
*Aasta Aku: Noore Cadillac CTS. Tütarlastele - see oranž
*Parim Paanika: Eva, kes hommikul ärgates avastas, et päikeseprillid olid kadunud. Antud intsidendiga seoses omistaks Evale ka Parima Kamuflaaži tiitli - mitte igaüks ei suuda ennast kabuhirmus nii kokku võtta ja märkamatult aita peituda.
*Parim Õudusunenägu: Inxu košmaar Piia rindadest
*Lemmar Osavõtja: Helen Ratso

Žürii koosseis: Piia ja Liis

Miks on teisipäevad sinised?

...Aga sellepärast, armas lugeja, et esmaspäeviti on pidu.

Kummalisel kombel on iga juunikuu nädal alanud kummaliste pirogovipidudega. Kõik algab vaikselt ja rahulikult, aga lõppeb häguselt ja vigastatult. Oma kuri põhjus on muidugi selles, et ülikoolid tavatsevad igasugused lõputööde esitamise ja kaitsmise tähtajad esmaspäevadele sokutada. Mitte, et ma ise midagi esitanud või kaitsnud oleksin, aga sellejaoks sõbrad ongi. Minu poolt vaadatuna siis, et oleks kellelgil midagi tähistada ja sõprade poolt, et oleks kellega tähistada. Elame sümbioosis.
Marsruudid on alati sarnased. Pirogov - SuperAlko - Pirogov - SuperAlko - Kummalised baarid - superAlko - Emajõe kallas - Kodu. Saatuse tahtel olen ma ka autokooli sõidutunnid teisipäeva hommikutesse paigutanud. Õnneks mitte väga varajaseks ajaks, aga pärast sääraseid esmaspäevi on ükskõik mis kell raske tõusta.
Praegu vaatan, et sel teisipäeval ka...

Lõpetuseks tahaks tervitada kõiki sulelisi ja karvaseid kamraade, kes Rabarockile sõitsid. Endale soovin jõudu ja jaksu, et üha lähemale hiiliv esmaspäev üle elada.
Salasilm!

Kuidas Ma Woodstockil Käisin ehk Sada Vakka Šašlõkki

Nädalavahetus algas kolmapäeval. Nagu ikka. Piiat kolmapäeval õues ei olnud, sest esmaspäeva öösel trepist üles minemise käigus veriseks hõõrdunud õlg andis veel ilmselt tunda. Aga sitta sellega - Zavoodist ja Pirogovist on kõik ilmselgelt piisavalt kuulnud, nii et mingem asja juurde.

Reede:

Liis ärkab pudelikolina peale - oma viimaselt eksamilt on koju jõudnud puruõnnelik ja õllekoorma all ägisev Siiri. Ignoreerides pohmelli ja kõrvus kõmisevat allakäigu häält, vaatab Liis silm punnis õlupudeleid lahtikorkivat Siirit ja digimuutub Natašaks. Ja Natašale meeldib õlu.
Päev möödub kui unenägu.
Kella 12 paiku öösel sõidab Nataša saksa kantrimuusika saatel Woodstockile. Saab süüa, saab juua ja lusti lüüa. Kella viie ajal öösel raugeb isegi Nataša jõud ja saabub kolmetunnine magamispaus.

Laupäev:

Ärgates nendivad kõik, et Kraana suurepärane idee telgid varjulisse kohta panna on andnud teatava tagasilöögi. Nimelt ei ole päike tegelikult õhtul päris seal, kus hommikul. Ränga deduktiivse mõttetöö tulemusena otsustatakse telki nihutada.
Runnil on kaasas meeletu hulk šašlõkki. Alkoholi pole ka puudu. Õhtuks isutab baklažaani järele ja taimetoitlastest hipid on järsku au sees. Õhtu on ka aeg, kus Nataša teeb teatavaid tähelepanekuid:
*ta ei näe nägusid
*kellegi püksid põlevad heleda leegiga ja ülejäänud seltskond üritab leekides meesterahvast toimuvas veenda
*see, et osa rahvast alasti ringi jookseb, tundub normaalne
*kanuuga ON võimalik korduvalt 100 meetri jooksul ümber minna
*punk ei ole kahjuks surnud. Müstika.

Pühapäev:
Nataša avastab kell kaheksa hommikul, et tööjõu puudus on Eestis tõepoolest suur - hoolimata ajude ragistamisest ei ole telgi nihutamiseni millegipärast jõutud. Nataša kolib õue, kuuse alla. Ärgates teeb Nataša veel mõned olulised tähelepanekud:
*telgid on hoolimata kasvuhooneefektist kasulikud asjad - seal ei ole sääski
*nägu katvatest sääsekuppudest karmavõla heastamiseks ilmselgelt ei piisa - punased sipelgad on tekitanud kätele pöörduvaid kahjustusi
*eelmisel õhtul on ilmselgelt silmanägemisega maruhalvasti olnud, sest Nataša avastab söögilaua äärest ühe põlenud pükstega sõbra
*Runnil on veel liha

Pärast järjekordset grillfesti ja karja alasti punkide filosoofilisi arutelusid, saab Nataša lõpuks auto peale ja koju. Ehk kui Liis koju jõudis, oli Woodstock õnneks läbi saanud.

P.S.Eduka fotohuvilisena võtsin kaasa isegi varuaku ja puhastasin objektiivi kenasti ära. Mälukaardid jäid kahjuks koju. Nii et ei tule seekord ka pilti - ehk ongi parem...

Kelle käest pead Sa tõtt teada saama?

Ilus Naine On Kaine ehk Ütle Zavoodile Ei

Poisid-tüdrukud!

Täna arutleme teemal "Miks tuleks alkoholile alati ei öelda?" (Rasket teemat "Kuidas alkoholile ei öelda?" peab igaüks ise lahkama).

Alustuseks tuleks mainida, et kõik algab alati väga malbelt ja maitsekalt. Aga ärge laske sel lihtsal faktil end petta! Alkohol on saatanast ja lihtne õllering mänguväljakul võib kulmineeruda millegi hoopis õudsega. Kindlasti on olemas valvsust uinutavad faktorid nagu aial asetsev valgustatud graffiti "Piia on libu"(Marja tn, Supilinn) ja hea seltskond, kes muuhulgas ärgitab sind kiiremini jooma.

Enne kui jõuad arugi saada, oled otsaga Zavvis, oma harilikul toolil. Kuna juba kõhus puhkav alkohol nõuab alati seltsi, siis otsekui selgest taevast maanduvad su ette üha uued õlled. Kui sa oled juba korduvalt lauajalgpalli SISSE koperdanud ja arendanud viimase kvartali piinlikemaid vestlusi, peaksid aru saama, et oleks aeg koju minna.

Kuna sa aga oled juba niikaugele jõudnud, ei ole sa ilmselgelt kõige teravam kriit pinalis(Loe: kodu on väga kaugel su mõtteist). Õlled ilmuvad taas müstilisel kombel lauale, hoolimata faktist, et sa ise juba viimase all oled.

Õnneks tuleb iga Tartu alkoholilembelise tudengi elus aeg, kui ta Laia tänava puhvetist välja visatakse, sest erinevalt sinust on teenindaja inimene ja eelistab kell kuus hommikul oma voodit sinu lällamisele.

Hoolimata tohutust alkoholikogusest sinu vereringes, jõuavad sinu ajuni sinu siseelunditelt siiski udused signaalid. Kui neid vaevaliselt tõlgendada, siis kõlabsee umbes nii: "KAO KOJU, VÄRDJAS - ME EI JAKSA ENAM!"

Hoolimata oma ignorantsusest(mis tol hetkel tõepoolest on õnnistus), paned sa jalgu üksteise ette - loodetavasti suunal "Kodu". Kõik näikse laabuvat, uhkus paisub rinnas, kuni komistad millegi otsa. Näe - korporandid. Raekojaplatsil. Pikali. Avastad, et sinuga on kaasas veel seltskonda, kes sind kaasa tirides juttu tegema lähevad.

"Ega teil õlut ei ole? Tunni aja pärast hakatakse müüma..."

Korporandid võtavad uhkete nägudega kotist külma Aleksandrit ja ube. Piknik!
Enne kui isegi aru saad, oled taas kaasatud ränka avaliku korra rikkumisse Raekoja Platsil.
Sassid saavad otsa. Kõik paistab laabuvat.

*Kallis publik! Teie (eeldatavalt) kaine mõistus ütleb teile nüüd, et peategelane läheb koju ära ja sigatse enam linna peal. Miks? Sest see oleks ainuke mõistlik tegu, kas pole?*

Kahjuks ei ole te arvestanud faktiga, et viimase õllelonksu ajal saab kell seitse.
Statoil on kindlasti paarisaja meetri kaugusel. Edasine hommikupoolik murul kommentaare ei vaja.
Lisaks veel niipalju, et Olympic Casino ees avalik õllejoomine ei ole tegelikult sugugi nii naljakas kui tol hetkel tundub. Ja kui päeval ühes üsna tuttavas köögis ärgates jalutab vastu üks üsna oksene just koju jõudnud sõber, kes pihib sulle, kuidas teda vihmavarju eest kättemaksmise nimel julmalt ära kasutati, siis on tõepoolest aeg koju minna.

Loodan, et igaüks teeb antud õpetlikust loost tublid järeldused ja ei astu peategelasega samasse ämbrisse.

Kõike paremat.
Nadja

Dekaadireis ehk Pilte Rahutule Kliendile

Riia. Piias lekibs. Koles-koles. Appis!:Laager Frankfurt Hahnis a.k.a kõige-kallim-koola-ever:

Ida-Euroopa turistid Portos:

Päeva nael ehk SuperBock x 6:

Casa da Musica:

Piia ja happebassein:

Kohalik belglane ja Piia uus vöö:

Lissaboni rahvusvaheline seltskond:

Mis juhtub, kui öösel kohalikus baaris tantsu lüüa:

Alcazari aiad Sevillas:

Lauatennis Granadas vahetult enne igavesti kestvat Happy Hour'it:

Alhambra vahetult pärast igavesti kestnud Happy Hour'it:

Nikki ja viiekeelne kitarr staatilises poosis:

Benicassim? Naaberboksis:

Sagrada Familia ees:

Invaparkimine Barcas:

Turistikas Vahemere taustal:

Teel Gironasse:

Hahni vana hea kõigi mugavusteta hostel. Seekord ilma tšehhi viskita:

Riia ja SUUR ÕLU(0,5 L):

Eesti pinnal, Läti piiril:

Hasta Luego!
Piia ja Liis Tartust.