Ettevaatust! Sandid!

Olgem ausad - Õnne tänava häärberis on igasugust rahvast nähtud. Puudega, puudeta, lombakad, pimedad ja muidu värdjad, aga täna sattusid siia esmakordselt ka sandid. Üsna väiksed sandid olid. Erwin limpsas keelt, aga sandid suutsid siiski omal jõul lahkuda.
Nostalgia mõttes meenusid enesegi sandiajad. Teiste hulgas ka lapsepõlve kommipommimine. Muudest sandistavatest tegevustest on siin blogis juba niigi küllaga jahvatatud. Eriti eredalt on meeles kord kui me mu väikevennale sukapüksid pähe ajasime ja ta naiseks kostümeerisime. Kahju tast veidi. Laps oli nii väike, et ise aru ei saanud, mis temaga tehakse. Nüüd tal on sellepärast kindlasti kohutav lapsepõlve trauma ja seelikutes unenäod. Siirad vabandused. Ja iagatehs tundub mulle praegu, et omal ajal oli meil etteasted küll paremini ettevalmistatud. Loopisime tangu ja tegime viktoriini ja laulud-tantsud ka muidugi sinna otsa. Tänapäeva sandid on ikka palju sandimad. Järelikult 1:0 nende kasuks.

Ja nüüd tõmban otsad kokku, sest uus seltskond haigeid inimesi on jällekord siiapoole teel.



Ps! Soovitan kardinad akende ette tõmmata ja suuremate mööblitükkidega uksed barrikeerida.

Tervitades,
Piia