Tookord ennemuistsel aal ehk inimlikud eksitused

Meenutades vanu häid aegu toon siinkohal ära mõned seigad ja mõtteterad Hiinalinna ajajärgust ja inimlikest eksitustest.

Eredalt meenub üks õhtu, mil Erwinil oli kõht lahti ja ma keetsin talle hunniku riisi. Järgmiseks hommikuks ka portsu valmis. Panin koerakausiga pliidi peale ootele. Kahjuks ei mõelnud, et oleksin pidanud juurde lisama ka täpsustava sildi, kus kirjas, kellele see seal täpselt "ootel" on. Läksin magama ära. Mingil hetkel saabus koju väsinud ja näljane Liis. Ja Liis on inimene, kes oskab lugu pidada väiksest kesköisest snäkist. Võttis Erwini kausi ette ja sõi ketšupiga. Pärast oli tal veidi piinlik. Siinkohal toon ära tema oma kommentaari:

"No kurat küll - ei hoita koera söögikaussi pliidi peal, kui veidi ebakaine ja näljane mina koju jõuab. just vaatasin, et nii ilus uus hõbedane kauss on tekkinud meile...ma vist olen seda kuskil varem näinud.."

Niiet pange kõrva taha, poisid ja tüdrukud, kus on koerakausi koht!

Ega mina ka niivõrd puhas poiss ei ole. Ühel märkimisväärsel päeval tegime Pirogovi avaürituse. Meile nagu tundus, et lund peaaegu ju enam ei ole ja murumätas on kaugelt vaadates võrdlemisi kuiv... Alustasime traditsioonilste õlledega, aga kuidagi juhtus, et saatus andis meie kätte oma karmimad relvad - esimene pudel kosmost, teine pudel kosmost ja kolmas pudel..kosmost. Õnneks oli mu ustav moraalijänes Erwin ka linnas kaasas ja pärast Zavoodi viis ta mu koju. Tõenäoliselt telepordiga, sest retk on hägune. Kodus hakkasin süüa tegema. Makarone seente ja paprikaga. Hullult hea maitses...siis. Kakerdasin mööda korterit ringi. Hommikul selgus, et Erwin oli meile teleporteerunud ka Tarvo ja veel mingid inimesed, keda ma enne ei olnud märganud. Kõik maitseained ja osad paprikad olid millegipärast ühtlaselt makaronipoti ümber pliidil ja teps mitte söögi sees, kus kõikide kainete reeglite kohaselt oleks nende koht! Häbi neile.