Ega neer meest ei tee...

Puudulikke neere ei õnnestunud pildile jäädvustada. Sama seeria mõnele pildile jäi küll raseeritud kõhualune ja kummaline merekivikese moodi üheksas nibu, aga kombluskommitee otsustas, et nii nilbeks ka ikka ei tasu minna.

Kusti visiidid ehk Ma ei maga, ma ei söö

Kusti tuli. Koos temaga ka pimedus. Jah, armas lugeja - olen loobunud magamisest, kuna silme ees kangastuvad pildid nuge teritavast Kustist. Asjad oleks võibolla veidi teisiti, kui ta mulle iga õhtusöögi ajal ei mainiks, millise gurmeeprae minust saaks. Samuti aitaks uinumisele kaasa, kui Kusti mind põlevate silmadega ei jälgiks, ise samal ajal tikkudega mängides. Et minu olukorraga hästi samastuda, võiksite ette kujutada, et ma olen praegu oma riidekapis, kell on 4 Am ja ma olen kaetud hirmuhigiga. Uinumisele aitaks kaasa ka see, kui Kusti mind taburetiga ei ähvardaks, kui ma oma irooniliste märkustega lagedale tulen. Viimasel ajal olen õppinud suurte raskustega suud pidama, kuna teatavad remargid võivad olla otsustava tähtsusega. Tikke, mida öösel laugude vahele toppida õnneks jätkub, kuna Kusti on end ettenägelikult hästi varustanud. Süüa ma ka enam ei julge - ei ole turvaline. Nad üritasid mind paar nädalat tagasi mürgitada, pannes pliidile kutsuva supikausi, mis sisaldas kalapäid, mis olid pinna alla peitunud. Mind hästi tundes teadsid nad, et ma üritan seda iga hinna eest süüa. Olen muutunud paranoiliseks ja iga meie paneelmaja hästi konstrueeritud seinadest tulenev uksekääksatus paneb võpatama. Olen ennast hommikuni varustanud tikkude ja kohviga, kuid ma ei tea, kaua ma veel vastu pean.

Hommik on veel kaugel.

Igavesti Teie,
Liis

P.S. Piiale jätan kõik oma kaheksa paariliseta sokki ja Vernoni. Siirile teleka, C.S.I. jaoks. Kaamera võtan of course hauda kaasa.

Kuidas me ei viitsinud poodi õlle järele minna...

Nagu me kõik teame on alkoholi saamiseks olemas täpselt kaks võimalust:
A) Minna poodi ja see osta
B) Ohverdada siga ja oodata, et Õllejumal halastab

Nagu me kõik teame on Piia ja Liis laisad värdjad. Järelikult on neil alkoholi saamiseks täpselt üks võimalus. Vihje - tegemist ei ole variandiga A.

Imelikul kombel asus lähim siga kaugemal kui lähim pood ja olude sunnil pidime rituaali läbiviimiseks sea asendama üsna hariliku viineriga. Tuntud aroonikutena suhtusime pisut skeptiliselt üksiku viineri maagilisse toimesse ja lisasime altarile veel alkoholiga seonduvaid esemeid:

Tühjad õllepudelid - ikalduse sümboliseerimiseks, et õllejumal meie mure tõsiselt võtaks.
Pudeliavaja - näitamaks meie valmidust andam vastu võtta ja realiseerida.
Rummijumala pilt - et Õllejumalale vihjata, et keegi ei ole asendamatu.
Küünlad - puhtalt efekti mõtes. (Liis, ajaloohuvilisena, oli millegipärast väga veendunud, et kui ei ole küünlaid, siis ei ole altarit...)
Viiruk - praktilistel rituaaliga mitteseonduvatel kaalutlustel (Erwin peeretas).

Püha Ürituse kulminatsioon jääb meie, Rummijumala ja viineri vahele.

Pühendatud teistele laiskadele, aga leidlikele õllesõpradele.
Alati teie,
Liis ja Piia

Postitus Eesti Postist

Nii nagu Liis enam Edelaraudteed ei usalda, olen mina sügavalt pettunud Eesti Postis.

Kätrin saatis mulle kolmapäeval Kehrast postipaki. Pühapäeva hommikuse seisuga ei ole minuni teavituskirja jõudnud. Eile õhtul selgus, et pakis on ühtlasi ka näiteks hakkliha. Arvata on, et paar päeva veel ja iga postitöötaja isiklik huvi on sellest pakist seal lahti saada.. Oh seda vahvat raipehaisu.


Post teibasse!


Pilt Kätrinist (photo by L.S.)


Edit -> Täna saabus teade Eesti Postist. Nad lubasid mu pakki veel 15 päeva seal hoida...

Edit vol 2 ->
Sain paki kätte. See sisaldas:
1 pakk hakkliha,
1,25 l coca-cola,
1 kastmesegu,
1 pakk riisi,
2 saiakest,
1 pakk suitsu,
1l apelsinimahla.

Hakkliha nägi kaugelt päris söödav välja. Lükkasin külmikusse ja ilmselt täna öösel praen ära. Veel ei haisenud. Lasen erwinil maitsta . kui tema sööb, siis sobib ilmselt mulle ka.
Ilmselt olen ma eelmises elus siiki midagi head teinud, et mul nii vahvad sõbrad on!

Winsor Pilates For Dummies

Aga Siiril on uus hobi. Lisaks köögiakna ees üksi tantsimisele siis. Nägi ükskord teleturgu ja sellest piisas - Siiri tõmbas endale muulast Pilatese treeningvideod ja harjutab nüüd üksinda oma toas, kui mind kodus ei ole. Salaja.

Siiri: "Issand! Ma olen oma tissid maha higistanud!"

Harilik peresisene telefonikõne

Liis: Tsau, kuule, ega sa ei mäleta, kas ma kukkusin väiksena kanalisatsioonikaevu?
Ema: Ei tule nagu ette küll..
Liis: Tõsiselt ei mäleta? Mul oleks nagu selline mälupilt. Äkki ma ei julgenud sulle rääkida...
Ema: Tead ma ei imestaks, kui kukkusid. See oled sina ju.

5 minutit hiljem:

Liis: Tsau, mina jälle. Üks küsimus veel. Mis selle isa sõbra nimi oli, kellel palju lapsi oli. Tõukeratta kinkisid veel mulle.
Ema: Eee...joonud oled või?
Liis: Ei, ei. Mul lihtsalt ei tule meelde.
Ema: No sel juhul ei meenu küll mingit tõukeratast. Unes nägid äkki. See oled sina ju.

Vot nii, kallid lugejad. Ma olen endiselt veendunud, et ma kukkusin kanalisatsioonikaevu. See seletaks nii mõndagi:

Kuidas ma oma rinnahoidja ära sõin

Enne pesusöömise lugu tahaksin teile, kallid lugejad, jagada paar infotehnoloogia alast näpunäidet.
Kui teie õde helistab ja ütleb, et kodus ei ole internetti, siis säilitage positiivne mõtlemine kuni lõpuni! See on äärmiselt oluline, sest kui te olete palunud (ja seletanud kuidas) oma õel modemile restart teha ja endiselt ühendus puudub, siis ei tohi mingil juhul alla anda!!!!
Mina isiklikult tegin selle vea ja pessimismist vürtsitatud loogikaga jõudsin järeldusele, et küllap on Elion maksmata arve tõttu kraanid kinni keeranud ja vot tebja internet! Õige käitumisviis on tegelikult järgmine: Sukelduge laua-alusesse kaablipuntrasse ja veenduge, et ruuteri toitejuhe on nõuetekohaselt ruuteriga ühendatud...

Ja nüüd siis lubatud lugu sellest, kuidas ma oma rinnahoidja ära sõin. Faktitäpsuse huvides sõime/jõime/suitsetasime selle Erwiniga kahasse.
Sain Avelt jõuludeks Kaubamaja kinkekaardi, et omale uus rinnahoidja osta. Ave oli kinkekaardile veel oma väikse väriseva käega midagi kopukate sarnast jonistanud ka. Täna hommikul üles ärgates selgus, et Õnne tänaval valitseb nälg ja ikaldus ning hoolimata Nadja korraldatud toetuskampaaniale (mu pangaarvele leakus 7.60 - suured tänud, Tikker) kõht korises ja muidu ka kippus meeleolu ära vajuma.
Õnneks meenus mulle see imeline kinkekaart. Egas midagi - kaubamajja shoppama! Ostsin Erwinile 3kg koeratoitu (166.-), endale 2l Coca Colat (20.50) ja 4 pakki Marlboro Lightsi (kokku 108.-). Kassas ilmnes, et kuna mul oli 300st kroonist puudu 5.50, siis ei saa kinkekaardiga maksta. BLIN! Pärast pikki ja põhjalikke otsinguid, mille kestel ostujõuline klientuur minu järel kassajärjekorras seisis, leidsin taskust 60 senti ja lisasin oma ostudele ka ühe Orbiti.
Lõpp hea, kõik hea!

Kokkuvõtteks üks ammu-ammu aset leidnud seik kui Siiri mind Dostojevski büstile tutvustas:

"Dostojevski, Idioot" - "Idioot, Dostojevski"

Rubriigist "Tallinn imeb"

Võinuks ju arvata, et Piia hoiab lipu kõrgel, nagu ta lubas, ja edastab värskeid uudiseid meie hunnitult suurele lugejaskonnale, aga võta näpust - EI MIDAGI! Viimane kord, kui ma komandeeringusse lähen, ma ütlen.

Tallinn ise on täpselt selline, nagu ma seda mäletasin - liinibussis suitsetavad vene noormehed, närvilised üksteist pikali jooksvad inimesed ja muud loomad. Trolli alla ma veel ei ole jäänud, kuigi ega palju ei puudunud. Kultuurialased õppetunnid on olnud meeletud:

*vastupidiselt minu arvamusele ja suurimale hirmule EI jää näpud bowlingukuuli sisse kinni ja selle järel kurikate poole vuhisemine on üsna raskeks tehtud
*noorus on hukas
*rotiburgeriputkad on ALATI lahti
*pikaldaste Tallinna inimestega tööasjade ajamine on üllatavalt raske
*nr 2 bussis ei ole KUNAGI piletikontrolli - selle rabava uudise eest võlgnen tänu minult raha laenata tahtnud pompsile, kes tähistas parajasti oma ämma teist surmaaastapäeva
*Note to myself: ära usu iga rahaahne pompsi juttu. Saldo -240Eeku.
*muulased ei teeskle, kui nad teevad näo, et ei mõista, mis "Tere" tähendab
*elu on täpselt nii kaua lill, kui sa Tallinnas ei pesitse

Niipalju siis sellest. Ülehomme pühin Põhja-Eesti paese tolmu jalgadelt ja tõmban Piiale koti pähe, et ta ei näeks, mis teda tabas.

Jumalaga,
Nadja Tallinnast