www.drinkinginairports.com

Lennujaamad ei ole vennad. M.O.T.T.

Riia lennujaamas olime ilmselt ainukesed 88bijad viimase kolme aasta jooksul. Hahnis oli tiba teistmoodi. Aga alustame algusest...

Saabusime Hahni p2rast p6nevat lennukis8itu. Piia jaoks oli see esimene elus ja Liis lootis, et see j22b tema viimaseks. 6nneks leevendas Xanax tema kannatusi. Edaspidi k2ivad v2iksed roosad tabletid ja suured koledad lennukid k2sik2es.
Kuna meil oli vaja lennujaamas sisustada yle 16 tunni, haarasime h2rjal kohe sarvist ja tegime seda, mida me k6ige paremini oskame - j6ime ennast t2is ja m2ngisime lolli. Tarbisime oma elu k6ige kallimat rummikoolat ja ohtralt. Kokteili saladus peitus selles, et cola oli rummist t2pselt kaks ja pool korda kallim, mist6ttu koosnesid meie dringid peaasjalikult rummist. See t6siasi t6i omakorda kaasa rummi ootamatu l6pu kaks tundi hiljem.
Loodus ei salli tyhja kohta - peagi saabusid kaks tshehhi koos viskiga, millele Liis ja Piia kiirelt p2kad silma ajasid. Kahjuks on ka visikil komme otsa saada.
Kuna altari ehitamiseks vajalikke materjale ei olnud kohapeal parajasti k2ep2rast, olime sunnitud ise poest veini ostma. J6ime seda Liisu jope varrukast ja keegi ei kahtlustanud midagi! V6imalik, et silm pigistati lihtsalt sellekohapealt kinni, sest saksa turvat88tajate l2henemisel alustasime k6laval (v2hemalt alguses) h22lel 22rmiselt intelligentset vestlust saksa filosoofide teemadel.
Hommikusest lennus6idust oluised m2lestused puuduvad.

Ja nyyd ei saa rohkem kirjutada, sest on vaja k2ppelt Porto Rivierasse veini lahendama minna.
Ciao!

Piia ja Liis