Kelle käest pead Sa tõtt teada saama?

Ilus Naine On Kaine ehk Ütle Zavoodile Ei

Poisid-tüdrukud!

Täna arutleme teemal "Miks tuleks alkoholile alati ei öelda?" (Rasket teemat "Kuidas alkoholile ei öelda?" peab igaüks ise lahkama).

Alustuseks tuleks mainida, et kõik algab alati väga malbelt ja maitsekalt. Aga ärge laske sel lihtsal faktil end petta! Alkohol on saatanast ja lihtne õllering mänguväljakul võib kulmineeruda millegi hoopis õudsega. Kindlasti on olemas valvsust uinutavad faktorid nagu aial asetsev valgustatud graffiti "Piia on libu"(Marja tn, Supilinn) ja hea seltskond, kes muuhulgas ärgitab sind kiiremini jooma.

Enne kui jõuad arugi saada, oled otsaga Zavvis, oma harilikul toolil. Kuna juba kõhus puhkav alkohol nõuab alati seltsi, siis otsekui selgest taevast maanduvad su ette üha uued õlled. Kui sa oled juba korduvalt lauajalgpalli SISSE koperdanud ja arendanud viimase kvartali piinlikemaid vestlusi, peaksid aru saama, et oleks aeg koju minna.

Kuna sa aga oled juba niikaugele jõudnud, ei ole sa ilmselgelt kõige teravam kriit pinalis(Loe: kodu on väga kaugel su mõtteist). Õlled ilmuvad taas müstilisel kombel lauale, hoolimata faktist, et sa ise juba viimase all oled.

Õnneks tuleb iga Tartu alkoholilembelise tudengi elus aeg, kui ta Laia tänava puhvetist välja visatakse, sest erinevalt sinust on teenindaja inimene ja eelistab kell kuus hommikul oma voodit sinu lällamisele.

Hoolimata tohutust alkoholikogusest sinu vereringes, jõuavad sinu ajuni sinu siseelunditelt siiski udused signaalid. Kui neid vaevaliselt tõlgendada, siis kõlabsee umbes nii: "KAO KOJU, VÄRDJAS - ME EI JAKSA ENAM!"

Hoolimata oma ignorantsusest(mis tol hetkel tõepoolest on õnnistus), paned sa jalgu üksteise ette - loodetavasti suunal "Kodu". Kõik näikse laabuvat, uhkus paisub rinnas, kuni komistad millegi otsa. Näe - korporandid. Raekojaplatsil. Pikali. Avastad, et sinuga on kaasas veel seltskonda, kes sind kaasa tirides juttu tegema lähevad.

"Ega teil õlut ei ole? Tunni aja pärast hakatakse müüma..."

Korporandid võtavad uhkete nägudega kotist külma Aleksandrit ja ube. Piknik!
Enne kui isegi aru saad, oled taas kaasatud ränka avaliku korra rikkumisse Raekoja Platsil.
Sassid saavad otsa. Kõik paistab laabuvat.

*Kallis publik! Teie (eeldatavalt) kaine mõistus ütleb teile nüüd, et peategelane läheb koju ära ja sigatse enam linna peal. Miks? Sest see oleks ainuke mõistlik tegu, kas pole?*

Kahjuks ei ole te arvestanud faktiga, et viimase õllelonksu ajal saab kell seitse.
Statoil on kindlasti paarisaja meetri kaugusel. Edasine hommikupoolik murul kommentaare ei vaja.
Lisaks veel niipalju, et Olympic Casino ees avalik õllejoomine ei ole tegelikult sugugi nii naljakas kui tol hetkel tundub. Ja kui päeval ühes üsna tuttavas köögis ärgates jalutab vastu üks üsna oksene just koju jõudnud sõber, kes pihib sulle, kuidas teda vihmavarju eest kättemaksmise nimel julmalt ära kasutati, siis on tõepoolest aeg koju minna.

Loodan, et igaüks teeb antud õpetlikust loost tublid järeldused ja ei astu peategelasega samasse ämbrisse.

Kõike paremat.
Nadja

Dekaadireis ehk Pilte Rahutule Kliendile

Riia. Piias lekibs. Koles-koles. Appis!:Laager Frankfurt Hahnis a.k.a kõige-kallim-koola-ever:

Ida-Euroopa turistid Portos:

Päeva nael ehk SuperBock x 6:

Casa da Musica:

Piia ja happebassein:

Kohalik belglane ja Piia uus vöö:

Lissaboni rahvusvaheline seltskond:

Mis juhtub, kui öösel kohalikus baaris tantsu lüüa:

Alcazari aiad Sevillas:

Lauatennis Granadas vahetult enne igavesti kestvat Happy Hour'it:

Alhambra vahetult pärast igavesti kestnud Happy Hour'it:

Nikki ja viiekeelne kitarr staatilises poosis:

Benicassim? Naaberboksis:

Sagrada Familia ees:

Invaparkimine Barcas:

Turistikas Vahemere taustal:

Teel Gironasse:

Hahni vana hea kõigi mugavusteta hostel. Seekord ilma tšehhi viskita:

Riia ja SUUR ÕLU(0,5 L):

Eesti pinnal, Läti piiril:

Hasta Luego!
Piia ja Liis Tartust.

Kolme potheadiga p2raperse

Tegelased:
Optimist L - turist Ida-Euroopast
Optimist P - turist Ida-Euroopast
Felipe - harilik Equadori dreadhead
Alec - kohalik Hispaania dreadhead. Mulletiga - meenutab professorit Tondipyydjatest.
Niki - tavaliste juustega Argentiina mariachi .
Hipiv2nn - Aleci geniaalne investeering, oma esimesel roadtripil.

Stseen1.
Kaks optimisti Eestist seisavad Granada kesklinnas sildiga "Barcelona". M88duvad autojuhid koputavad nimetiss6rmega oimukohale. Keegi ei tea miks.

Stseen 2.
Optimistid on j6udnud bensiinijaama ning saavad teada, et Barcelonasse on 900 km ja nad on valel teeotsal. Optimist L l2heb ja kysib kahelt hipiv2nniga noormehelt (Alec ja Felipe), et kuspool see Barcelona 6igupoolest olla v6iks. Siit hakkavad hargnema hoopis kummalised syndmused...

Stseen 3.
Optimistid istuvad eelpool nimetatud minibussis ja s6idavad Castellion'i poole, mis v2idetavalt j22b Barcelona tee peale. Bussis on nyyd kohal k6ik tegelased. Valmistatakse traditsioonilist Argentiina teed. Igivana komme n6uab ilmselgelt ka selle v2lja sylitamist tagapool s6itvate rolleristide suunas. Mental note: Kanna kiivrit! Niki keerab koos oma viiekeelse kitarriga lavatsile magama. M6nda aega kulgeb reis v2ga harmooniliselt.
Stseen 4.
Sajab vihma. Palju. Optimistid on maru 6nnelikud, et nad enne vihma auto peale said. Kahjuks on V2nnil nendega teised plaanid. P2rast esimesi vihmapiisku l2bi katuse tunnistab Alec h2belikult, et ega see buss pole varem vihma n2inud kyll... J2rgneb kaos:
Optimistid haaravad esimese poti ja hakkavad piisku pyydma.
Niki magab.
Optimistid haaravad teise poti ja yritavad imiteerida Nu Pogodi munapyydmism2ngu.
Niki magab.
Optimistid v6tavad kasutusse ka panni ja termose kaaned.
Niki magab.
Bussilaest vallandub kolm koske.
Felipe on pooleldi paremast esiaknast v2ljas ja yritab p22sta seda v2hest, mis yhest kojamehest alles on j22nud.
Niki magab.
Optimistid on saavutanud zhongleerimise k6rgeima pilotaazhi ja systeem toimib nagu kellav2rk.
Alec on saavutanud edasij6udnute taseme yhe kojamehega s6itmises. Katkine kojamees n2eb nii hale v2lja, et tasuta parkimine invaliidikohal on nyydsest sellele bussile garanteeritud.
Niki 2rkab ja tahab ka s6ita.

Stseen 5.
Ummik sihtkoha l2hedal. Niki on roolis ja Felipe hakkab meeleheitlikult sahtlites tuhnima. Alec l2heb appi ja sirutab oma uskumatult pika k2e kuhugi paneelide vahele. Kulutulena leviv kanepiaroom annab t6estust, et otsitav on leitud.

Stseen 6.
Kaos 2. Niki n2eb l6visid ja j2reldab sellest, et ta on laevakapten.
"I don't wanna drive no more, " ytleb meremees p2rast seda, kui esimese asemel on sisse l2inud tagurpidi k2ik. Mitte k6ige kavalam lyke ummikus olles. Alec v6tab yle.

Stseen 7.
Seltskond j6uab sihtpunkti. Mano Chao juba m2ngib. Tuleb v2lja, et Optimistid on saabunud suuremat sorti muusikafestivalile. Nagu k6igile t2helepanuv22rsetele yritustele kombeks, toimub ka Viño Rock lausvihmas ja tsivilisatsioonist kaugel. Ilmselgelt on Optimistid ainukesed, kellel pole ei piletit ega aimu oma asukohast v6i tulevikust.

Stseen 8.
Optimistid magavad l2bim2rjana pangaautomaadi putkas. Koitmas on uus p2ev...

Metodos abreviados ehk no comprendo

Meie Euroopa turnee on kestnud nyydseks veidi yle n2dala ja paslik oleks teha m6ningaid vahekokkuv6tteid.
Asjad, mis me oleme reisi jooksul 2ra kaotanud:

*Siiri myts (Riia buss)
*Riia linnakaart 2 tk (Riia)
*Pakk Kerli sigarette (Riia kanalisatsioon)
*Reisip2evik (Frankfurt Hahn?)
*Portugali reisijuht (Porto)
*Liisu rahakott (Lissabon) - leidis tee tagasi!
*P6hjamaine jume ja 2 kihti nahka (Lissabon)
*Lilla tulemasin - tuleb ja l2heb, kuidas heaks arvab
*Mojo (Lissabon)
*Pool maksa ja enesev22rikus (Portugal)

L6petuseks Piia ja palm!

Piia&Liis Sevillas

www.livingonbalconies.com

Soovilugu - The Offspring - Worst Hangover Ever
Tervitaks Kerlit, Carlost, Franzu, Nunot, Ritat ja k6iki teisi, kes meid (nyyd) tunnevad.

X X X
Piia&Liis

www.drinkinginairports.com

Lennujaamad ei ole vennad. M.O.T.T.

Riia lennujaamas olime ilmselt ainukesed 88bijad viimase kolme aasta jooksul. Hahnis oli tiba teistmoodi. Aga alustame algusest...

Saabusime Hahni p2rast p6nevat lennukis8itu. Piia jaoks oli see esimene elus ja Liis lootis, et see j22b tema viimaseks. 6nneks leevendas Xanax tema kannatusi. Edaspidi k2ivad v2iksed roosad tabletid ja suured koledad lennukid k2sik2es.
Kuna meil oli vaja lennujaamas sisustada yle 16 tunni, haarasime h2rjal kohe sarvist ja tegime seda, mida me k6ige paremini oskame - j6ime ennast t2is ja m2ngisime lolli. Tarbisime oma elu k6ige kallimat rummikoolat ja ohtralt. Kokteili saladus peitus selles, et cola oli rummist t2pselt kaks ja pool korda kallim, mist6ttu koosnesid meie dringid peaasjalikult rummist. See t6siasi t6i omakorda kaasa rummi ootamatu l6pu kaks tundi hiljem.
Loodus ei salli tyhja kohta - peagi saabusid kaks tshehhi koos viskiga, millele Liis ja Piia kiirelt p2kad silma ajasid. Kahjuks on ka visikil komme otsa saada.
Kuna altari ehitamiseks vajalikke materjale ei olnud kohapeal parajasti k2ep2rast, olime sunnitud ise poest veini ostma. J6ime seda Liisu jope varrukast ja keegi ei kahtlustanud midagi! V6imalik, et silm pigistati lihtsalt sellekohapealt kinni, sest saksa turvat88tajate l2henemisel alustasime k6laval (v2hemalt alguses) h22lel 22rmiselt intelligentset vestlust saksa filosoofide teemadel.
Hommikusest lennus6idust oluised m2lestused puuduvad.

Ja nyyd ei saa rohkem kirjutada, sest on vaja k2ppelt Porto Rivierasse veini lahendama minna.
Ciao!

Piia ja Liis

s6itsime l6unasse

Karmavõlg ehk Tarkusetera Skeptikutele

"Kui Piia laupäeval ostukäruga alla ajada, siis tuleb pühapäeval hoolega jalge ette vaadata, et mitte kahvlit jalga astuda ja päädpidi köögiaknasse lennata." (Nadja, 01.04.2007)

..ja suust tuli sõimu nigu kassist s*tta...

Kuu on kilpkonnas

Kuu on ilmselgelt Kilpkonnas ja kuigi ma pole astroloogiast kunagi suuremat pidanud, siis nüüd hakkan uskujaks.

Horoskoop 26.03 - ... (ulatab teadmata tulevikku, ma kardan)
Ambur

Kohutav aeg lõbutsemiseks ja pidude pidamiseks. Kõik, mis kenasti algab, ei pruugi kainelt lõppeda. Ajajärgu märksõnaks olgu Moraal. Kõik mis on seotud arvutite või virtuaalmaailmaga kukub eriti kohutavalt välja. Kui üritad Tikri blogi Ajaveebi konkurssile esitada, siis kontrolli kuus korda, kas kõik on nii nagu peab. Muidu võib juhtuda, et esitad konkursile enda ajaveebi ja kommenteerid iseennast ja võimalik, et kohatult. Õige aeg teatri või näituse külastamiseks. Seal on pime, keegi sind ei näe ja kui merkuur andestab, siis suudad paar tundi pahandustest eemale hoida. Negatiivsemaks küljeks on ehk liigne hasardilembus. On oht oma võimeid üle hinnata ning raha maha suitsetada. Naistele parim aeg ilusalongi külastamiseks ning uute ehete hankimiseks, sest olgem ausad.... piinlik noh.

Kevade Teine Tulemine ehk Nädala Faktid

*keegi keeras meie postkasti lukku ja ei jätnud meile võtit. Tamara ei vasta ikka veel telefonile.
*sain teada, et esmakursuslaste seas levib legend minust ja kaarsillast. Legend, mis kahjuks vastab tõele.
*seniteadmata põhjustel sai ühes Mustamäe korteris tuvisita sees magatud. Suht sitt oli.
*keegi ei imesta, kui samasse Mustamäe korterisse siseneb 8 tundmatut itaallast, kes asuvad tütarlaste poole suunatud hämaratele tegudele. Itaallased omavad!
*Erwin visati Zavoodist välja. Intsident, mis viis Piia pummeldamiseni Tartu kohalike intellektuaalidega, kes Zavvi enam oodatud ei ole.
*suutsin oma telefoni taaskord Zavvis ära kaotada ja külvasin ülelinnalist paanikat. Hommikul võtsin telefoni kotist välja.
*Seoses Manni rõduhooaja avamisega sain endale päris oma päikesepiste.
*Erwin üritas avalikult teise isase koeraga vahekorda astuda.

Nädal hõlmas tegelikult veel nii mõndagi märkimisväärset alates Piia perekondlikust lõunasöögist osavõtmisest ja klaasikillu jalga astumisest kuni Zavvis poolkogemata märatsemiseni, aga kõik ei meenu/ei kannata trükimusta.

Kevadhooaeg sai igaljuhul vääriliselt avatud. Samuti tuleks välja kuulutada järjekordne Suur Kuualguse Nälg. Annetused on taaskord oodatud.

Nadja

EDIT:Nädala Ämber: Piia tahtis Tikri blogi kommenteerida, mistõttu osaleme nüüd Ajaveeb 2007 võistlusel. Kusjuures ainuke kommentaator on Piia ja kommentaar ei ole kohane. Armas.

Auhinnamäng

Mina olin see, kes arvas, et teen Piiale ja Nadja teene, kui panen omavoliliselt nende blogi üles Eesti blogtree'sse:

a)Jah
b)Ei

Kõigi õigesti vastanute(kommenteerijate) vahel loositakse välja suuremaid ja väiksemaid üllatusi. Peaauhinnaks aga on Suur Keretäis Peksa! Kui arvad, et tead õiget vastust, siis anna tuld!

SKP kättesaamise osas võtame võitjaga eraldi ühendust ja anname teada selle pimeda tänava nime, kust auhinna kätte saab.

Tallink, põhjanaabrid ja üks ütlemata halb ajastus

Mõned tähelepanekud seekordsest külastusest:

*Helsingis on olemas maruvahva diskopuhvet nimega Amarillo
*Sinu käest Tallinn-Helsingi laeva peal oma koordinaate teada sooviv purjus soomlane ei ole just eriline haruldus
*Ei tasu ehmuda, kui laeva baaris sinu kõrval seni rahulikult istunud kahtlaselt tuttava näoga purupurjus soomlane lauldes laua peale ronib ja sealt sama kiiresti juba all ootava sõbra otsa sajab.
*Kui sulle ei meeldi tähelepanu, võta laevale minnes käe otsa õlulasti all ägisev käru, et massi sulanduda.
*Ära kunagi ürita enne kärudega soome vanatädisid laeva pealt maha minna - lõppeb sama kurvalt, kui üritus enne turule ruttavaid Eesti pensionäre bussi peale saada. Siit ka soovitus hankida tervisekindlustus.
*Pane laevatekile jalutama minnes telliskivi taskusse(rubriigist: on sigarette, millest iga suitsetaja tahaks loobuda)
*Tormihoiatuse puhul valmistu suureks võistuoksendamiseks. Kui oled eestlane, on sinu võidušansid üsna suured, kuna kõik soomlased joovad külma näoga õlut ja valmistuvad kolmandal tekil algavaks karaokevõistluseks.
*Kui sa arvad, et kõik sinu kahtlases olekus Helsingis sooritatud ja üsna märkimisväärsed saavutused on mainimist väärt, siis sa eksid - Eestis on alati samal ajal tegutsemas Piia, kes suudab nt harilikul seltskondlikul koosviibimisel avalikult kaminasse oksendada. Ja jällegi ei ole sinu uudised enam s*ttagi väärt.

P.S. Kuna Siiril on päris oma koduloomadest rotid, siis otsustasin minagi endale koju päris oma soomlase hankida. Plaan kukkus küll seekord tormi tõttu napilt läbi, aga ma ei anna nii lihtsalt alla.

Tallinn imeb vol 2

Mis ma oskan öelda - miski pole muutunud. Uue lisandina oma eelmise sellelaadse postituse nimekirja lisaksin fakti, et tallinlased ei oska liinibussist iseseisvalt väljuda - avastasin bussist kleebised kirjaga "väljumiseks liigu ukse juurde". Jabur.
Kogu visiidist on märkimisväärne vaid laupäevaõhtu, kui mina, Piia ja Martin otsustasime Tallinna baaride mitmekesisust ära kasutada ja kohtusime legendaarses Valli baaris, kus aeg juba kolm aastakümmet seisab. Eesmärk oli meil ühine - Millimallikas, mis muuhulgas on ka Valli baari rõõmuallikas.
Õhtut ilmestasid Soome turistid ja kohalikud parmud koos soovilugusid mängiva lõõtsaansambliga. Martinil tuli pärast millimallikat meelde, et ta oskab akordioni mängida. Suure vaevaga õnnestus vältida amokijooksu vaese vanamehe lõõtsale.

Millimallikas ise oli sama õudne kui alati. Otsustasime teha kivinägu, et seltskonda sulada. Muuhulgas pühkisime kivinäo pealt pisaraid. Vahepeal tuli sisse kamp soomlasi, kes tõid oma uue soomlasest sõbra Valli baari rõõmuallikat proovima. Kulmineerus asi sellega, et üle baari kostus vali oksendamise eelne krooks ja Soome naised hakkasid läbisegi röökima, kus WC asub. Nii juhtub, kui soomlane üritab eestlane olla. Meie lahkusime baarist saama äkitsi, kui me sinna saabusime - põhjuseks siis leti ääres amelenud soome vanamees ja vene jõmm.

Et saaga lõpetatuks lugeda, peaksin kindlasti rääkima veel bussisõidust Tartusse. Martini ever-so-caring ema oli talle neli õlli kaasa pannud, mida me siis kahekesi agaralt hävitama asusime. Kolmveerand tundi enne Tartut tegi Martin midagi, mida kõik alati vihkavad - palus bussijuhil sobivas kohas kinni pidada, et Martin saaks oma põit kergendada. Bussijuht pidas kinni keset tühermaad. Bussituled läksid põlema ja meie taga istuvad neiud arutasid, et "huvitav kas oksendab või kuseb". Samuti kõlasid läbisegi laused "juua ka ei oska" jne. Mina tegin ennast jubeväikseks ja tõmbasin mütsi silmini pähe. Martin naasis mõne hetke pärast ja sõit jätkus. Täpselt seitse minutit hiljem pidi Martin jälle minema. Palusin pisarsilmil, et ta ära kannataks, sest mulle ei meeldinud mõte meid ründavast inimmassist. Aga Martini põis on treenimata. Niisiis läks ta uuesti bussijuhi juurde ja palus veel ühte metsapeatust. Ma ei hakka parem kirjeldama kaassõitjate emotsioone, kui buss uuesti peatus. Mul pole endast kunagi nii kahju olnud.

Eelmise nädala põhjapanevaks uudiseks on siiski see, et Siiril tuleb silmast tatti, kui ta nuuskab.
Siiri: "Ükskord tuli bussipeatuses".

Me elame imelikus maailmas.

tervitades,
nadja

Pottsepp Piia

Aus amet ehk Ood Igavesele Tulele

Iga noore naisterahva elus tuleb aeg, mil ta on sunnitud tuld tõrjuma. Meie Avega võime uhkusega öelda - tehtud!
Kõik sai alguse sellest, et minu kallis väikeõde Ave "Skaudinaine" Tommingas tegi meile ahju Igavese Tule. Hetk hiljem murdis korstnajalast (või mis iganes selle nimi on) läbi Igavene Paks Suits.
"Seltsimehed, mida teha?"

"MIDA TEHA! MIDA TEHA! MIDA TEHA!"
"Võta tulekustuti"
"Ei tea, see on nii kallis..."

Jõudsime ühisele arusaamale, et raha ei ole elus kõige tähtsam. Edasi tutvusime pulberkustuti kasutusjuhendiga, mis ütles, et seiske tulekoldest meetri kaugusel. Õnneks oli seina ja ahjusuu vahel täpselt meeter, aga akrobaatikas oleme tugevad.
Esimene kord on ikka raske. Pulbrijuga pritsis ahjusuust sisse ja väljus kohe sama teed koos pahvaka tahma ja tukkidega. Nalja nabaauguni. Kasutusjuhendis ei olnud seda mainitud. Avasime aknad. Ave keetis pelmeene (huvitav on jälgida inimeste käitumist kriisisituatsioonis).
Panime joped selga ja hakkasime kämppima. Minul oli, jumal tänatud, mõtlemisvõime säilinud ja hüüdsin kõva ja selge häälega:

"Mina võtan magamiskoti!"
"Munn," ütles Ave.

Kuigi meil oli tekkimas ülelinna ellujäämislaager, siis tuusikusse kuuluva kohutusliku laagrilõkke süütamise isu ei olnud. Lõkkel, sital, olid omad plaanid. Leek lahvatas nagu lahtisest kõhust. Oh seda Igavest Tuld. Kuna olime tulekustutiga juba sinasõbrad, läks viimane kohe käiku ka. Paska terve tuba täis.

Edasi toimus kõik nagu populaarses lastefilmis "Siilike udus".
"Siiliiikeee..."

Helistasime vahepeal emale. Alguses läks närvi, pärast oli tal ka naljakas. Pottseppade infoliini numbrit ei õnnestunud hankida ja tegelikult - mida nemadki Igavesest Tulest teavad.

Tule Kolmandast Tulemisest ei hakkagi nii põhjalikult rääkima. Võib-olla tasub ära märkida vaid seda, et seekord läks Avel kops üle maksa ja ta pildus tulekollet pelmeeniveega.


Selleks ajaks oli kodusoojus juba linnapeale leekinud ja meil Avega ei jäänud muud targemat üle kui rahad kokku klappida ja poodi rummi järele minna.
Pisikese coca saime ka.

Vähemalt pelmeenid olid sitaks head.

Head Vabariigi aastapäeva!

Gypsy Voodoo

Laupäev oli eriline nii mõnegi asja poolest. Esiteks loomulikult seepärast, et ma sain üle kahe kuu toidupoodi minna ja arutult tarbida. Tuntud söödikuna kasutasin mõistagi seda võimalust ja seadsin sammud Eedeni Konsumisse. "Mis ripakil, see ära" ja "Võõrast vara nõrkemiseni" motode kõrval omab mingi elu põhitõdedes ka suurt tähtsust fakt, et kvantiteet on kõvasti olulisem kvaliteedist. Seega ei saa ma öelda, et ma kuhjasin oma toidukorvi kõike head-paremat - pigem ikka võimalikult palju ja odavat. Olin just oma toiduhunniku tippu lisanud paari odavaid sokke ja seadsin sammud kassa poole, sest tundsin, et korvi vedamisest ilmuda ähvardav song oli lähedal.
Mind peatas "kena" mustlasnaine, kes vehkis mu nina all saiaga ja seletas midagi väga kiiresti arusaamatus keeles. Veidi aja pärast eristasin juba sõnu "kõht tühi" ja "kaks krooni". Vabandasin viisakalt, kuna mul tõesõna ei ole mitte kunagi sularaha. Mispeale hakkas kääbusmutike kätega jubekiiresti liigutama ja mingeid kummalise kõlaga sõnu lausuma. Mustlane needis mind ära. Mingi kuradi kahe krooni pärast. Eks ta ole. Ootan huviga, mis juhtuma hakkab. Eriti kuna mind on terve elu niigi jälitanud selline ebaõnn, nagu oleks ma kuidagi oma sünnihetkel kõik Rakvere haigla peeglid purustanud.

Kõik mustlased on ühte nägu. Seega ei saa ma kindlalt väita, et tegemist on sama tädiga, kes mulle suvel ennustada tahtis ja minu keeldumise peale saatis mind jälitama oma alaealise poja, kes mul Konsumist koduni kannul kõndis ja täiest kõrist "Lits!" karjus. Minu reputatsioon Hiinalinnas on peale seda intsidenti vähemalt kõigutamatult paika pandud.

Panin täna 2 krooni rahakotti. Igaks juhuks. Toidupood pole enam turvaline - minu pühapaika on rüvetatud! Ja seda ma ei andesta.

Uute kohtumisteni(loodetavasti),
Nadja

Kriminaalne remondieri

Hoolimata sellest, et ma olen väga hoolas, täpne ja asjalik inimene, õnnestus mul ära kaotada puukuuri võti.

Asjaliku inimesena haarasin toast peitel-kruvikeeraja (mille ma muide operatsiooni käigus KA ära kaotasin) ja murdsin luku lahti. Õigemini lukk jäi kuuri seina külge, aga üks teine julla andis järele. Hetkel tundus nagu probleem lahendatud - uks lahti -> puud käes -> soe toas... Aga siis hakaks süda kripeldama. Pähe tulid igasugused mõtted. Mis siis kui homme on ka külm? Mis siis kui homme on ka külm ja puud kuurist ära virutatud? Mis siis kui puud kuurist ära virutatud ja terve järgmine nädal on külm? Või kuu? Või veel kauem? Ilmataati kätte ei saanud ja küsimused jäidki vastuseta.

Siis tuli jällegi meelde, et ma olen ju osav ja asjalik inimene.

Plaan on järgmine:
1. Leidsin sahtlist täiesti töökorras tabaluku KOOS võtmetega, mida varemalt oli kasutatud rattalukuna.
2. Erwinil tuleb ilmselt järjekordselt loovutada mõni oma väga kuul ja hip-hop kaelakett.
3. Peitel-kruvikeeraja on kadunud, aga õnnestus leida üks veidi pisem ristpeaga kruvikeeraja ja mälu järgi peaks mul kruve ka olema.
4. Astun kohe pilkasesse pimedusse ja asun kuurile uut lukku ehitama.

Kogu loo moraal - meil naabrivalve ei tööta, sest sireene pole kuulda ja keegi ei hooli, kas kuuriuksi avatakse võtme või kangiga. Kahju.

Edit:

Sitemgi meistrimees häbeneks silmad peast välja kui seda junni näeks, mis ma praegu oma kuuri ukse ette monteerisin....

Veel Humanitaarabist

Nagu me kõik teame on kuu algus. Kuu algus võrdub näljaga. Ja kuualguse nälg ei ole mingi harilik nälg. See on sedasorti nälg, kus sa kaalud tõsiselt organidoonurlust või pangaröövi. Vahepeal kummitavad sind geniaalsed ideed raha saamiseks, nagu telefoni pantimine jne. Aga üsna varsti avastad, et su telefon ei ole just kõige nõutum kaup siinpool Uuraleid. Siinkohal neelad uhkuse alla ja küsid 15 krooni avanssi, mida sa ei saa. Järgnevad appikarjed msnis. Justnimelt msnis, sest su kõned on juba viimased viis päeva võlgnevuse tõttu suletud. Minu õnneks on Tošal raha nagu ratsahobuse sitta ja lisaks sellele ka suur süda ning karmavõlg. Jah, kallis lugeja, ma sain suure õnnistuse osaliseks - humanitaarabi saabus, kui välk selgest taevast. Hinnalises pakis leidus:

*2 pakki Jüri pelmeene
*1 Selveri Borš
*1 Selveri Hernesupp
*550g Saare viinereid
*8 pakki erineva maitsega Roltoni kiirnuudleid
*1 purk Saku Zipi
*1 pudel keerulise nimega Ungari veini
*1 pakk LM lightsi

Ma ei suudagi vist sõnadega oma tänutunnet edasi anda. Seega lisan Toša auks pildi, mis eile tehtud sai. Pildistamine on vist ainuke asi, mis mõtted viimastel päevadel näljast eemale on viinud...

Tervitades,
Nadja