Päkapikudisko

Juba vanad eestlased rääkisid, et kui reedel palju viina võtta, siis laupäeva hommikul läheb tuju ära. Uued eestlased on veelgi deduktiivsema mõtteviisiga ning teavad, et mida rohkem tuju järgmisel hommikul ära on, seda kõvem pidu oli. Eelnenud seltskondliku olengu kvaliteet on kindlasti ka pöördvõrdeline sellega, kui vähe sa mäletad ja näed. Mina iskilikult olen aegade jooksul aretanud oma hindamissüsteemi, mis põhineb hommikusel taskute inventuuril.
Näiteks laupäeva hommikul oli mul tuju ikka väga ära ja otsustasin pärast kolmetunnist kookonirallit kahe teki sees, et julge hundi rind on siiski haavleid täis ning komberdasin oma mantli taskuid uurima.
Ülla-ülla! 30 krooni kahekroonistes kupüürides ja väga känkras paberinutsakas, mis hiljem osutus kutseks presidendi vastuvõtule. Hingasin kergendatult, kuna eelneval õhtul ei olnud ilmselgelt tegemist olnud dekaadi parima peoga.
Minu elu säravaimaks leiuks jäi endiselt viie aasta tagune tasku-sürpriis, mis koosnes peotäiest mullast ja Kosmose korgist. Jutustaksin teile meeleldi selle taga peituva loo, kuid kahjuks ei ole ma ise piisavalt priviligeeritud persoon, et seda teada.
Aga kuna jutt juba nostalgiaradadele suundus, siis juba ka pisike TOP 5 parimast nännist, mida päkapikud mulle öö jooksul jope taskusse poetanud on.

*kaks makaroni ja tükk hakkliha
*kruvikeeraja
*niidirull
*mudelauto
*sokid

Tihti juhtub ka seda, et päkapikud on kogu mu kraami hoopiski minema viinud ja taskust kajab vastu hüüdja hääl. Sellisel juhul võib peoga kohe kindlasti rahule jääda ja pole enam tükk aega mõtet linna peale lällutama minna. Võimalust muidugi pole ka, sest uue pangakaardi saamine võtab tsipa aega - eriti siis, kui päkapiku-raisad on isikut tõendavad dokumendid kah tuuri pannud.

Kunagi ma teen veel kokkuvõtte sellest kraamist, mis ma üldiselt oma elamispinnalt avastanud olen. Sest kui hommikul ärgates selgub, et sa oled endale kassi võtnud, siis läheb tuju ikka täiesti ära.

Hugs and kisses
xoxo
Nataša