Ei viitsinud arhiividest vol.1 otsima hakata, aga tundub, et on jälle aeg kirjutada võõrastest inimestest. Ma ei tea kuidas nad mind alati üles leiavad, aga nii on.
Ükspäev...
.... hakaksin hommikul vara tööle minema, kui üle tänava üks vanatädi hõikuma hakkas. Uudishimuliku inimesena ikka vaatasin tema poole. Äkki näeb-kuuleb miskit põnevat. Tuli välja, et ta mind hüüdiski. Oli vaeseke juba tükk aega uksevahel kõõlunud ja oodanud, et keegi tuleks. Läksin siis ligi ja aitasin inimese hädast välja. Tädi oli oma lugemisprillid kuskile unustanud ja ei näinud elektrinäitu vaadata. Saan kuskile linnukse kirja - pole varem vanainimestega elektrikapis hänginud.
Teinepäev...
.... pidasin tervise rikkumise pausi ja juurde astus üks keskealine valge linase ülikonna ja sokuhabemega mees. Lehvitas kahekroonisega ja tahtis mult sigaretti osta. Kuna ma olin "My Name is Earl'i" vaatamisega juba kolmandas hooajas, siis karma mõttes pakkusin talle niisama suitsu. Ise hõõrusin salaja käsi, et vahi kui hea diili tegin. Nii lihtsalt head karmat ikka iga päev ei kogu. Noh, aga tüüp arvas, et ta võib siis juba sealsamas minuga koos selle suitsu ära ka suitsetada ja jäigi juttu ajama. Kogemata tuli välja, et tegelikult jätab ta suitsetamist maha ja sellepärast tal omal kaasas polnudki. Sähh sulle head karmat. Nüüd käi pea õlgade vahel mööda linna ringi ja oota seda tellist, mis kuskilt räästast kaela kukub. Raudselt kukub. Mahajätjale suitsu pakkuda on väga halb karma.
Rohkem ei viitsi. Järgmine poolaasta jälle kirjutab midagi.
Ükspäev...
.... hakaksin hommikul vara tööle minema, kui üle tänava üks vanatädi hõikuma hakkas. Uudishimuliku inimesena ikka vaatasin tema poole. Äkki näeb-kuuleb miskit põnevat. Tuli välja, et ta mind hüüdiski. Oli vaeseke juba tükk aega uksevahel kõõlunud ja oodanud, et keegi tuleks. Läksin siis ligi ja aitasin inimese hädast välja. Tädi oli oma lugemisprillid kuskile unustanud ja ei näinud elektrinäitu vaadata. Saan kuskile linnukse kirja - pole varem vanainimestega elektrikapis hänginud.
Teinepäev...
.... pidasin tervise rikkumise pausi ja juurde astus üks keskealine valge linase ülikonna ja sokuhabemega mees. Lehvitas kahekroonisega ja tahtis mult sigaretti osta. Kuna ma olin "My Name is Earl'i" vaatamisega juba kolmandas hooajas, siis karma mõttes pakkusin talle niisama suitsu. Ise hõõrusin salaja käsi, et vahi kui hea diili tegin. Nii lihtsalt head karmat ikka iga päev ei kogu. Noh, aga tüüp arvas, et ta võib siis juba sealsamas minuga koos selle suitsu ära ka suitsetada ja jäigi juttu ajama. Kogemata tuli välja, et tegelikult jätab ta suitsetamist maha ja sellepärast tal omal kaasas polnudki. Sähh sulle head karmat. Nüüd käi pea õlgade vahel mööda linna ringi ja oota seda tellist, mis kuskilt räästast kaela kukub. Raudselt kukub. Mahajätjale suitsu pakkuda on väga halb karma.
Rohkem ei viitsi. Järgmine poolaasta jälle kirjutab midagi.
