Vaseliinist. Veidralt.

Trehvasin mingi õnnetu kokkusattumuse tõttu uuesti nägema nimetut Hiina K-kategooria märulifilmi, mille peategelased olid endised vangid Teekotike, Vaseliin ja Summuti. Mine võta kinni, eksole. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Meenus hoopis üks vaseliini ja apteegiga seotud intsident.

Istusime Hiinalinna köögis ja tagusime ilmselt kaarte. Mina ja Annes hakkasime poodi minema. Ilmselt õlut juurde ostma, nagu tollal kombeks oli. Puhtast südameheadusest olime nõus apteegist läbi minema ja Kusti allergilise ja katkise naha jaoks rahustavat vaseliinõlikreemi ostma. Juba ette mainin ära, et sellest, kuidas see ost apteekri ja järjekorras seisvate kaaskodanike jaoks välja võis näha, saime alles kodus aru. Jõudsime siis käsikäes pahaaimamatult apteeki ja...

Apteeker: "Tere, kuidas saan teid aidata?"
Mina: "Tere! Oleks vaja vaseliinkreemi...õli...kreemi...äää....vaseliini."
Apteeker: "Kõhõmm....jah. Millist?"
Mina: "No millised variandid teil on?"

Punastav apteeker toob letile neli erinevat karpi venekeelse kirjaga Vaselin.

Mina: "Oi kui palju erinevaid! Annes, tule siiapoole, mis sa arvad, millise peaks võtma? Ma ei suuda otsustada."
Annes: "Ma ei tea. Sina tead ehk paremini. Võta kõge odavam."
Mina: "Hmmm.....no need täidavad vist jah kõik oma eesmärki... Võtame siis selle kõige odavama."
Apteeker:" Kas see on kõik?"
Mina: "Ma usun küll. Üks hetk."

Helistasin siis Kustile ja küsisin, et kas ikka üks tuub. Kusti ütles, et üks tuub. Nooruke neiu leti taga muutus näost veel punasemaks.

Vaseliin sai õnnelikult ja sinisilmselt soetatud ja kui Kusti vaseliinõlikreemi asemel vaseliini nägi, selgitas ta ka meile, et see ostlemine võis küll kummalise mulje jätta. Pidin nõustuma. Eks ta ole.

Aga seda filmi ärge vaadake.

Nataša

Djengi nada!

Ehk siis:

Ajaveeb 2008