Tallinn imeb: Jõulueri

Õlu on kohutavalt kallis.
Vihma sajab.

Tallinn imeb ka jõulude ajal.

Positiivse poole pealt on tore esivanemaid ja õde-venda näha ja igasugu vahvaid uudiseid kuulda, aga miks nad kõik Tallinnas peavad elama, sellest ma aru ei saa. Päästke end uppuvast linnast!!!

Kuidas ma ÖÖklubis käisin..

Ei, see ei ole trikiga pealkiri. Ma kohe ausalt käisingi klubis. Klubis Illusioon ja seega on süütus läinud. Ja jah, oli valus, aga teisipidi põnev ka.

Tähelepanekud:
* Teise korruse rõdule pääsemiseks pannakse randme siseküljele luminofoorlambiga nähtav tempel. Tundus nagu oleks uksel emo-kontroll.
"Teretulemast klubisse! Kas te lõigute ennast?"
* Välismaa-mehed alustavad sebimist juba garderoobis. Eesti mehed alles tantsuplatsil või baaris.
* Õlu ja siider on kaks-ühe-hinnaga. Üsna ahvatlev.
* Enam ei nurise, et Undergroundis ukse taga suitsu peab tegema. Suitsuruum a.k.a. gaasikamber on kordi hullem.
* Suur osa väikestest tüdrukutest (me being sooo old) on alates kella 1'st saavutanud võime kõndida ... ei ... kulgeda 45'kraadise nurga all. Selliste treppide juures väga ebaturvaline. Pidu peaks jääma ühele tasandile...
* Turvamehed joovad kogu aeg red bulli.
* On mehi, kes tantsivad nagu naised. Ei.. nagu ergutustüdrukud.
* Kas need inimesed teavad, et mängitavate lugude originaalversioonid on palju paremad?
* Kui tsikid tantsivad, siis käekotid on ringi keskel põrandal - Myth NOT busted.
* Sisekujundus on kuul niikaua kui klubi kinnipanemiseks suured tuled põlema pannakse.
* Hea, et on olemas kohad nagu Under ja Zavood minusuguste trendiheidikute ja konservatiivide jaoks.


Kõike paremat.
Uued uudised klubirindelt ca. 5 aasta pärast.

Newly Found Daylight Time

Pärast nädalatepikkust nokturnset eluviisi ärkasin täna kell 9.30 virgana üles. Tuju hea, sisikond paigal, kohvi kannus, tuli ahjus. Tuleb välja, et meie laiuskraadil siiski ei ole polaarööd nagu mulle varem tundus. Päike paistis ja puha.
Ühesõnaga öösiti üleval passides (k.a kaine peaga ja ilma seltskonnata) on väga raske sotsiaalseid tegevusi harrastada. Täna siis, superõnnelik avanenud võimaluse üle midagi vahvamat ette võtta kui seriaale vaadata, tuli mõte üks korralik branch teha. Omlett ja kohv ja apelsinimahl kuskil kohvikus näiteks. Kõlab ju idülliliselt? Aga siis selgus, et mu sõbrad eriti ei võta vedu...
Nadja pole veel koomaunest tõusnud, Mini-Liis ei kontakteeru, Tarvil on 10-palli-süsteemis 10-palline pohmell...

Peab edaspidi oma ärkveloleku päevi paremini ajastama.


Edit: Teisipäeval te ei saa Undergroundis istuda laudades nr 13 ja nr 14, sest seal istun mina! Ise!

Sest Keegi Ei Saa Enam Piisavalt Diplomeid...

Vahetevahel on mul tunne, et mu vanad silmad on juba kõike näinud. Siinkohal tahaksingi tänada kõiki, kes selle illusiooni paari päeva jooksul tuhandeks killuks tambivad.

Siiri ja Kusti - ilma teieta ei oleks hommikul tualetipotis hulpivat plaksumaisi, millest keegi mitte midagi ei tea.

Orkut - ilma sinuta ei saaks ma hommikul teada, et mu vana sõbranna on nüüd mees.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis - ilma sinuta ei teaks ma, et enne lavalt rahva kätele hüppamist tasub uurida, kas keegi sind ka kinni püüab.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis nr 2 - ilma sinuta ei oleks ma arvanudki, kui halb mõte on rahva sekka pommi hüpata.

Terve plaadiesitluse ajal ennast ületanud mosh-pit Genialistide klubis - ilma teieta ei teaks ma, mis on järjekindlus(järjekindlus on see, kui pärast trepi peal kordamööda veritsemist alati lava ette naasta - toim.).

Ülemised naabrid - ilma teie ja teie aastaid kestva remondita ei teaks ma, et WC laest võib vihma sadada.

Grand Prix läheb seekord Piiale, kes leidis mulle potentsiaalse uue ahjuküttega kodu, et sealt endale küttepuid varastada. Ilma sinuta ei teaks ma, mis on tõeline sõprus, sa hea hing!