Kuu on kilpkonnas

Kuu on ilmselgelt Kilpkonnas ja kuigi ma pole astroloogiast kunagi suuremat pidanud, siis nüüd hakkan uskujaks.

Horoskoop 26.03 - ... (ulatab teadmata tulevikku, ma kardan)
Ambur

Kohutav aeg lõbutsemiseks ja pidude pidamiseks. Kõik, mis kenasti algab, ei pruugi kainelt lõppeda. Ajajärgu märksõnaks olgu Moraal. Kõik mis on seotud arvutite või virtuaalmaailmaga kukub eriti kohutavalt välja. Kui üritad Tikri blogi Ajaveebi konkurssile esitada, siis kontrolli kuus korda, kas kõik on nii nagu peab. Muidu võib juhtuda, et esitad konkursile enda ajaveebi ja kommenteerid iseennast ja võimalik, et kohatult. Õige aeg teatri või näituse külastamiseks. Seal on pime, keegi sind ei näe ja kui merkuur andestab, siis suudad paar tundi pahandustest eemale hoida. Negatiivsemaks küljeks on ehk liigne hasardilembus. On oht oma võimeid üle hinnata ning raha maha suitsetada. Naistele parim aeg ilusalongi külastamiseks ning uute ehete hankimiseks, sest olgem ausad.... piinlik noh.

Kevade Teine Tulemine ehk Nädala Faktid

*keegi keeras meie postkasti lukku ja ei jätnud meile võtit. Tamara ei vasta ikka veel telefonile.
*sain teada, et esmakursuslaste seas levib legend minust ja kaarsillast. Legend, mis kahjuks vastab tõele.
*seniteadmata põhjustel sai ühes Mustamäe korteris tuvisita sees magatud. Suht sitt oli.
*keegi ei imesta, kui samasse Mustamäe korterisse siseneb 8 tundmatut itaallast, kes asuvad tütarlaste poole suunatud hämaratele tegudele. Itaallased omavad!
*Erwin visati Zavoodist välja. Intsident, mis viis Piia pummeldamiseni Tartu kohalike intellektuaalidega, kes Zavvi enam oodatud ei ole.
*suutsin oma telefoni taaskord Zavvis ära kaotada ja külvasin ülelinnalist paanikat. Hommikul võtsin telefoni kotist välja.
*Seoses Manni rõduhooaja avamisega sain endale päris oma päikesepiste.
*Erwin üritas avalikult teise isase koeraga vahekorda astuda.

Nädal hõlmas tegelikult veel nii mõndagi märkimisväärset alates Piia perekondlikust lõunasöögist osavõtmisest ja klaasikillu jalga astumisest kuni Zavvis poolkogemata märatsemiseni, aga kõik ei meenu/ei kannata trükimusta.

Kevadhooaeg sai igaljuhul vääriliselt avatud. Samuti tuleks välja kuulutada järjekordne Suur Kuualguse Nälg. Annetused on taaskord oodatud.

Nadja

EDIT:Nädala Ämber: Piia tahtis Tikri blogi kommenteerida, mistõttu osaleme nüüd Ajaveeb 2007 võistlusel. Kusjuures ainuke kommentaator on Piia ja kommentaar ei ole kohane. Armas.

Auhinnamäng

Mina olin see, kes arvas, et teen Piiale ja Nadja teene, kui panen omavoliliselt nende blogi üles Eesti blogtree'sse:

a)Jah
b)Ei

Kõigi õigesti vastanute(kommenteerijate) vahel loositakse välja suuremaid ja väiksemaid üllatusi. Peaauhinnaks aga on Suur Keretäis Peksa! Kui arvad, et tead õiget vastust, siis anna tuld!

SKP kättesaamise osas võtame võitjaga eraldi ühendust ja anname teada selle pimeda tänava nime, kust auhinna kätte saab.

Tallink, põhjanaabrid ja üks ütlemata halb ajastus

Mõned tähelepanekud seekordsest külastusest:

*Helsingis on olemas maruvahva diskopuhvet nimega Amarillo
*Sinu käest Tallinn-Helsingi laeva peal oma koordinaate teada sooviv purjus soomlane ei ole just eriline haruldus
*Ei tasu ehmuda, kui laeva baaris sinu kõrval seni rahulikult istunud kahtlaselt tuttava näoga purupurjus soomlane lauldes laua peale ronib ja sealt sama kiiresti juba all ootava sõbra otsa sajab.
*Kui sulle ei meeldi tähelepanu, võta laevale minnes käe otsa õlulasti all ägisev käru, et massi sulanduda.
*Ära kunagi ürita enne kärudega soome vanatädisid laeva pealt maha minna - lõppeb sama kurvalt, kui üritus enne turule ruttavaid Eesti pensionäre bussi peale saada. Siit ka soovitus hankida tervisekindlustus.
*Pane laevatekile jalutama minnes telliskivi taskusse(rubriigist: on sigarette, millest iga suitsetaja tahaks loobuda)
*Tormihoiatuse puhul valmistu suureks võistuoksendamiseks. Kui oled eestlane, on sinu võidušansid üsna suured, kuna kõik soomlased joovad külma näoga õlut ja valmistuvad kolmandal tekil algavaks karaokevõistluseks.
*Kui sa arvad, et kõik sinu kahtlases olekus Helsingis sooritatud ja üsna märkimisväärsed saavutused on mainimist väärt, siis sa eksid - Eestis on alati samal ajal tegutsemas Piia, kes suudab nt harilikul seltskondlikul koosviibimisel avalikult kaminasse oksendada. Ja jällegi ei ole sinu uudised enam s*ttagi väärt.

P.S. Kuna Siiril on päris oma koduloomadest rotid, siis otsustasin minagi endale koju päris oma soomlase hankida. Plaan kukkus küll seekord tormi tõttu napilt läbi, aga ma ei anna nii lihtsalt alla.

Tallinn imeb vol 2

Mis ma oskan öelda - miski pole muutunud. Uue lisandina oma eelmise sellelaadse postituse nimekirja lisaksin fakti, et tallinlased ei oska liinibussist iseseisvalt väljuda - avastasin bussist kleebised kirjaga "väljumiseks liigu ukse juurde". Jabur.
Kogu visiidist on märkimisväärne vaid laupäevaõhtu, kui mina, Piia ja Martin otsustasime Tallinna baaride mitmekesisust ära kasutada ja kohtusime legendaarses Valli baaris, kus aeg juba kolm aastakümmet seisab. Eesmärk oli meil ühine - Millimallikas, mis muuhulgas on ka Valli baari rõõmuallikas.
Õhtut ilmestasid Soome turistid ja kohalikud parmud koos soovilugusid mängiva lõõtsaansambliga. Martinil tuli pärast millimallikat meelde, et ta oskab akordioni mängida. Suure vaevaga õnnestus vältida amokijooksu vaese vanamehe lõõtsale.

Millimallikas ise oli sama õudne kui alati. Otsustasime teha kivinägu, et seltskonda sulada. Muuhulgas pühkisime kivinäo pealt pisaraid. Vahepeal tuli sisse kamp soomlasi, kes tõid oma uue soomlasest sõbra Valli baari rõõmuallikat proovima. Kulmineerus asi sellega, et üle baari kostus vali oksendamise eelne krooks ja Soome naised hakkasid läbisegi röökima, kus WC asub. Nii juhtub, kui soomlane üritab eestlane olla. Meie lahkusime baarist saama äkitsi, kui me sinna saabusime - põhjuseks siis leti ääres amelenud soome vanamees ja vene jõmm.

Et saaga lõpetatuks lugeda, peaksin kindlasti rääkima veel bussisõidust Tartusse. Martini ever-so-caring ema oli talle neli õlli kaasa pannud, mida me siis kahekesi agaralt hävitama asusime. Kolmveerand tundi enne Tartut tegi Martin midagi, mida kõik alati vihkavad - palus bussijuhil sobivas kohas kinni pidada, et Martin saaks oma põit kergendada. Bussijuht pidas kinni keset tühermaad. Bussituled läksid põlema ja meie taga istuvad neiud arutasid, et "huvitav kas oksendab või kuseb". Samuti kõlasid läbisegi laused "juua ka ei oska" jne. Mina tegin ennast jubeväikseks ja tõmbasin mütsi silmini pähe. Martin naasis mõne hetke pärast ja sõit jätkus. Täpselt seitse minutit hiljem pidi Martin jälle minema. Palusin pisarsilmil, et ta ära kannataks, sest mulle ei meeldinud mõte meid ründavast inimmassist. Aga Martini põis on treenimata. Niisiis läks ta uuesti bussijuhi juurde ja palus veel ühte metsapeatust. Ma ei hakka parem kirjeldama kaassõitjate emotsioone, kui buss uuesti peatus. Mul pole endast kunagi nii kahju olnud.

Eelmise nädala põhjapanevaks uudiseks on siiski see, et Siiril tuleb silmast tatti, kui ta nuuskab.
Siiri: "Ükskord tuli bussipeatuses".

Me elame imelikus maailmas.

tervitades,
nadja

Pottsepp Piia

Aus amet ehk Ood Igavesele Tulele

Iga noore naisterahva elus tuleb aeg, mil ta on sunnitud tuld tõrjuma. Meie Avega võime uhkusega öelda - tehtud!
Kõik sai alguse sellest, et minu kallis väikeõde Ave "Skaudinaine" Tommingas tegi meile ahju Igavese Tule. Hetk hiljem murdis korstnajalast (või mis iganes selle nimi on) läbi Igavene Paks Suits.
"Seltsimehed, mida teha?"

"MIDA TEHA! MIDA TEHA! MIDA TEHA!"
"Võta tulekustuti"
"Ei tea, see on nii kallis..."

Jõudsime ühisele arusaamale, et raha ei ole elus kõige tähtsam. Edasi tutvusime pulberkustuti kasutusjuhendiga, mis ütles, et seiske tulekoldest meetri kaugusel. Õnneks oli seina ja ahjusuu vahel täpselt meeter, aga akrobaatikas oleme tugevad.
Esimene kord on ikka raske. Pulbrijuga pritsis ahjusuust sisse ja väljus kohe sama teed koos pahvaka tahma ja tukkidega. Nalja nabaauguni. Kasutusjuhendis ei olnud seda mainitud. Avasime aknad. Ave keetis pelmeene (huvitav on jälgida inimeste käitumist kriisisituatsioonis).
Panime joped selga ja hakkasime kämppima. Minul oli, jumal tänatud, mõtlemisvõime säilinud ja hüüdsin kõva ja selge häälega:

"Mina võtan magamiskoti!"
"Munn," ütles Ave.

Kuigi meil oli tekkimas ülelinna ellujäämislaager, siis tuusikusse kuuluva kohutusliku laagrilõkke süütamise isu ei olnud. Lõkkel, sital, olid omad plaanid. Leek lahvatas nagu lahtisest kõhust. Oh seda Igavest Tuld. Kuna olime tulekustutiga juba sinasõbrad, läks viimane kohe käiku ka. Paska terve tuba täis.

Edasi toimus kõik nagu populaarses lastefilmis "Siilike udus".
"Siiliiikeee..."

Helistasime vahepeal emale. Alguses läks närvi, pärast oli tal ka naljakas. Pottseppade infoliini numbrit ei õnnestunud hankida ja tegelikult - mida nemadki Igavesest Tulest teavad.

Tule Kolmandast Tulemisest ei hakkagi nii põhjalikult rääkima. Võib-olla tasub ära märkida vaid seda, et seekord läks Avel kops üle maksa ja ta pildus tulekollet pelmeeniveega.


Selleks ajaks oli kodusoojus juba linnapeale leekinud ja meil Avega ei jäänud muud targemat üle kui rahad kokku klappida ja poodi rummi järele minna.
Pisikese coca saime ka.

Vähemalt pelmeenid olid sitaks head.