Nelja Tunni Pärast On Eksam ehk Lükkame Õppimist Edasi

Ehk siis selle pärast kirjutan. Või siis sellepärast, et Piia just kirjutas ja ma ei saa sitem naine olla. Ei hakka siin asja ilustama, vaid räägin lihtsalt kuidas Rokiklubi kolmas sünnipäev mööda sai.

Piia ja meie tõenäoline geisõber Jaak tegid pilkude abiga paar tundi liiga vara valestardi. Kui me kella üheksa paiku rokikasse jõudsime, oli nende jaoks pidu juba alanud. Pole vist vaja öelda, et mina ja Liis rebisime edukalt järele. Mäletan, et rokikasse jõudes pani mind imestama tasuta alkoholi hulk, mis laudadele kuhjatud oli. Mäletan ka seda, et poole tunni pärast oli see ilmselt ära auranud/hingatud, sest mitte ükski seltskond ei suuda nii efektiivset hävitustööd läbi viia.

Kella kahe paiku oli siis olukord järgmine - Piia otsustas, et prillide kandmisel pole mingit mõtet, kuna nägusid niikuinii ei näe. Kahjuks unustas Piia, kuhu ta prillid ära peitis. Pärast edutut katset minu jopet garderoobist vale numbriga lipiku alusel kätte saada, Piia kadus. Kuna tema võtmed olid Liisu kotis ja telefon ka juba kadunud, jäi ainult lootus, et ta koju komberdama ei hakanud. Hilisema uurimise käigus selgus, et nii see õnneks ei olnud. Kuigi tõele au andes oli Piia hommikuks peale prillide ja telefoni ka veel sokid ära kaotanud. Keegi ei tea. Fakt on see, et ärgates ei leidnud Piia eest koduselt tuttavat tapeeti, mina aga tundsin silmi avades Piia kodu seina kohe ära. Poole tunni jooksul, mil näol lesiv paistetus veidi alanes, hakkas silme ees hargnema ka minu enda eelmise õhtu teekond. Sihtpunkti jõudmise osa jäi esialgu üsna hämaraks.

Igaljuhul oli mul kella kahe ajal kohutavalt naljakas, kui Piia lauajalkas ühelegi pallile pihta ei saanud ja poolpimedana Kurjami ajal lava ees hüppas. Piia üle naermise kõrvalt ei olnud ma arvestanud faktiga, et Piia ja Jaak olid joobega kõigest kahe tunni jagu minust ees. Mistõttu manustasin ma otse loomulikult kergemeelselt õlut ja tundsin ennast vabalt. Enne kui ma arugi sain, hüppasin ma lava ees poolpimedana Crashdafi ajal ja ei saanud lauajalkas ühelegi pallile pihta. Kahjuks ei takistanud see mind alati ennast kõigile paariliseks pakkumast, mistõttu on Tartu linna peal nüüd üsna palju halbu ja karvaseid kaotajaid, kes mu peale hammast ihuvad. Pärast seda, kui ma üritasin Lensbaby kaks punkt nulliga pilti teha ja pildiotsijast avanev vaade oli täielikult moonutustevaba, sain ma aru, et asi on päris hull(non-fotopeded - te ei peagi sellest irooniast aru saama, tundke kergendust). Kahjuks oli siis juba hilja hädakella lüüa ja abi otsida. Mingeid kellasid ma kindlasti kuulsin, aga ma olen enam kui kindel, et need olid rohkem sinna hingekellade kanti.

Hommikuste kommentaaride põhjal tegin ma veel järgmist:

*traditsiooniline üksik kummituba baaripuki otsas istudes - keegi teine ei mänginud
*vedasin Liisu noored sõbrad tantsima - Liis lubas mind kergelt müksata, kui neid järgmine kord näeme, et ma teaks kellele viisakuse pärast tere öelda
*tahtsin hirmsat moodi Jaagu strateegilist piirkonda oma jalaga tutvustada
*kaotasin absoluutselt iga lauajalka mängu, kuna ei näinud palli, aga tahtsin ikka hirmsat moodi mängida
*olin mingil hetkel läbimärg ja süüdistasin kõrgemaid jõude ja neile kaotatud Piiat - hiljem selgus, et suitsupausi ajal oli padukas olnud, aga ma ei saanud lihtsalt aru

Kokkuvõttes läks ju hästi - olime ainult peo lõpuni, mitte kauem.

Ah jaa - kuna blogosfääris tundub see üsna tõhus meetod olevat, siis iga seda õhtut ja meid puudutava vihje eest üks pilku puhtalt kätte!

Nüüd sai sellega ühele poole ja konspekt ootab.
Ehk varsti jälle!

Nadja

Liivimaa Reisijuht Jobudele - Illustreeritud

Läti on väike Läänemereäärne riik iidse ajaloo ja traditsioonidega. Siin asuvad turismiobjektid, mis pakuvad huvi igaühele. Järgnev reisijuht on koostatud Tartu jobusid ning piiratud ajalimiiti silmas pidades. Esimeseks reisiks piirdume ülevaatega Liivimaa osast.

*Kui te soovite nautida loodust – Autoturistile jäävad teepeale rahvuspargid, kiirevoolulised jõed, kui ka järved, mille kallastel on säilinud suured metsad. Jobudele, kes tunnevad huvi ajaloo vastu, pakuvad kindlasti huvi keskaegsed lossid ja muistsete lätlaste kultuur. Eraldi tooks välja Strencu psühhiaatriahaigla pargi... ...mis ahvatleb eriti mitmekesise loomastikuga. Läti suurtes avarustes on säilinud looma- ja taimeliigid, mis teistes Euroopa riikides on haruldused või isegi päris hävinenud.
*Kui te soovite ühendada meelelahutuse uute teadmiste omandamisega - külastage Riia vanalinna, kus leiate mitte ainult suurepäraseid arhitektuuri mälestusmärke, vaid ka kõige erinevamaid klubisid ja kõrtse. Parim järjekord jobudele on esialgu teha tutvust meelelahutusega ja mälestusmärkide ning arhitektuuriga tutvuda hiljem.

* Kui soovite Riias ööbida - Parimad hostelid jobudele asuvad kesklinnas võimalikult kergesti leitavate tänavate ääres. Mõistlik on eksimisvõimalust minimaliseerida. Toimetuse poolt järeleproovitud variant on Fun Friendly Franks. Kui turistide näol on tegemist eriti jobudega, siis saab seda kohta külastada vaid ühe korra. Soovitame, mitte inventari lõhkuda ja seintele emo-graffitisid mitte jätta.
*Kui soovite veeta tervendavat hommikupoolikut - Riias on palju kauneid kirikuid – nii vanaaegseid, kui ka kaasaegseid. Me pakume suurel hulgal võimalusi terviseparandamiseks ja aktiivseks puhkuseks. Kuna külastamisehetkel oli tervis üsna halb, siis pildimaterjal puudub.

*Kui soovite sportida - Läti linnad pakuvad kõige erinevamaid võimalusi turismiks – alates muuseumidest ja lõpetades spordivõimalustega. Iga Läti linn on ebatavaline ja teistest erinev – vaata, mida nad pakuvad! Palju võimalusi avaneb jobudele, kes armastavad ekstreemsporti. Soovitame tutvuda meelelahutusvõimalustega Sigulda bobirajal.

Läti kultuuripärand koosneb 3364st arhitektuurimälestisest, 2414st kunstimälestisest, 44st territoriaalsest ja linnaehituslikust mälestistest, samuti ka 111st ajaloomälestisest. Need moodustavad Läti arhitektuuri, arheoloogia (sealhulgas veealuse), monumentaalse, sakraalse ja tarbekunsti, teadus- ja tehnikapärandi kogumi. Riikliku tähendusega kultuurimälestiste nimekirjas on Lätis 1248 arhitektuurimälestist, 1481 arheoloogiamälestist, 2243 kunstimälestist, 39 territoriaalset ja linnaehituslikku mälestist ning 109 ajaloomälestist. Sealhulgas – 474 linnust, 1233 iidset matmispaika, 76 keskaegset lossi või nende varemeid, 126 mõisaehitist, 134 luteri kirikut, 48 katoliku kirikut, 33 õigeusu kirikut ja 29 tähelepanuväärse isiku elukohta. Maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja on lülitatud Riia ajalooline keskus ja puhvertsoon.

Jobudel arenguruumi jätkub.

Kuu Aega Viimasest Postitusest ehk Seletuskiri Kõige Nõrgemale

Oma uues kodus ülemise naabri kummalise elektriseadeldisega külmunud veetorusid teist tundi üles soojendades on hetkel aega möödunud kuu üle järele mõelda ja blogimaailma kammbäkki teha. Et mõni lugeja ei arvaks, et ma seda oma südameheadusest ja loomingulisest vajadusest teen, siis mainin kohe alguses ära, et mainitud koridoris asuv elektriseadeldis on pikendusjuhtmega ühendatud minu kööginurgas asuva pistikupesaga ja kuna minu uue kodu seinas seekord auke ei ole, siis on välisuks lahti ja minu kompamismeel hakkab hajuma. Siit ka siis vajadus näppudele veidi sooja teha.
Järgnevad detsembri tähtsündmused kronoloogilises järjekorras(just nimelt kronoloogilises, et Piia ego järjekordseid kasvumärke ei ilmutaks).

Ühel teisel teisipäeval pidasime niisiis Piia sünnipäeva. Täiesti tsiviliseeritud oli esialgu. Piia oli õega kahepeale isegi mingid maitsvad lavašikäkid kokku keeranud, nii et ma kingi alla maetud raha taga nutma ei hakanudki. Ehk siis täiesti tsiviliseeritud ja viisakas. Kuni saabusid uued külalised ja tõid kingituseks viina ja tarretist, plastpitside sees ja puha. Ei ole vist vaja mainida, et mulle ja kõigile teistele hakkas see kingitus väga meeldima. Kui ma oleksin tarretiseõgimise kõrvalt saanud mahti Piia poole vaadata, siis ma usun, et oleksin märganud tuttavlikku nutueelset ilmet, mis mul endal lapsena näol oli, kui õde minu kingituse ise lahti rebis ja sellega ennast oma tuppa lukustas ja mängis. Igaljuhul aeti sellele pitse täis kastile käppelt päkad silma. Nii käppelt, et Undergroundi minemisest kuulsin ma hiljem jutte. Mul olevat igaljuhul äärmiselt lõbus olnud. Mis ongi ju kokkuvõttes oluline, eksole.

Pärast Piia hägust sünnipäevapidu tulid aga jõulud. Meie meet-the-fockers-stiilis lähem suguvõsa oli täies koosseisus esindatud. Stsenaarium oli kõigile tuttav, mis tähendab, et paratamatut fiaskot ei üritanud keegi enam vältida. Õhtu algas nagu alati ohtra shampusejoomisega noorema põlvkonna esindajate poolt, et ülejäänud jõulu oma mälus võimalikult häguseks muuta. Järgnesid tuttavlikud stseenid - ohtralt roppe anekdoote, vanaema ebaõnnestunud katse naabri autot ärandada, lookas söögilaua momentaanne rüüstamine, vanaema Twisteri-mäng minu pisikese õega, paratamatu ja sms-salmiteenuse mittetöötamisest tingitud häbi jõuluvana ees jne jne. Ehk siis ma ei vahetaks oma perekonda mitte millegi vastu - mitte ükskord pole elu igav olnud.

Lisaks saime kõik Tikri käest ägedad karvased käerauad! Ja kolisin ka. Sellest saagast aga teine kord, sest vett pole ikka veel ja näppe ei tunne enam. Kasutan oma uusi olen-nüüd-Piia-naaber privileege ja lähen tema pohmalaagri ukse taha kolkima - ehk saab kohvi ja pesta pärast seda paratamatut keretäit peksa üles äratamise eest.

Lootus sureb eelviimasena!
Nataša

Tali tuli tuppa

ehk 8 Põhjust Miks Mitte Ahju Kütta:

1. Kui varbad külmast ära kukuvad, siis saan kanda nunnusid algkooli-aegseid sandaale.
2. Pead pestes ja märgade juustega toas viibides jäätub soeng ära. Purikaid murdes saan überkuuli Fanta-soengu,
3. Piisava kehatemperatuuri languse korral hakkab väga hea ja soe ja uni tuleb. Saan täna normaalsel ajal magama ehk.
4. Kui toas on külm, siis oleks nagu hea põhjus miks mitte asjalikke asju teha, sest loogiliselt ei saa ju teki alt välja tulla.
5. Kui kodus on külm, siis on hea vabandus kuskile mujale minna ja keegi siia ka ei taha tulla.
6. Puid on nagunii vähe.
7. Köögikraanist tulev keev vesi ei ole enam nuhtlus vaid puhas õnnistus.
8. Lepin, et olen laisk värdjas.

Tallinn imeb: Jõulueri

Õlu on kohutavalt kallis.
Vihma sajab.

Tallinn imeb ka jõulude ajal.

Positiivse poole pealt on tore esivanemaid ja õde-venda näha ja igasugu vahvaid uudiseid kuulda, aga miks nad kõik Tallinnas peavad elama, sellest ma aru ei saa. Päästke end uppuvast linnast!!!

Kuidas ma ÖÖklubis käisin..

Ei, see ei ole trikiga pealkiri. Ma kohe ausalt käisingi klubis. Klubis Illusioon ja seega on süütus läinud. Ja jah, oli valus, aga teisipidi põnev ka.

Tähelepanekud:
* Teise korruse rõdule pääsemiseks pannakse randme siseküljele luminofoorlambiga nähtav tempel. Tundus nagu oleks uksel emo-kontroll.
"Teretulemast klubisse! Kas te lõigute ennast?"
* Välismaa-mehed alustavad sebimist juba garderoobis. Eesti mehed alles tantsuplatsil või baaris.
* Õlu ja siider on kaks-ühe-hinnaga. Üsna ahvatlev.
* Enam ei nurise, et Undergroundis ukse taga suitsu peab tegema. Suitsuruum a.k.a. gaasikamber on kordi hullem.
* Suur osa väikestest tüdrukutest (me being sooo old) on alates kella 1'st saavutanud võime kõndida ... ei ... kulgeda 45'kraadise nurga all. Selliste treppide juures väga ebaturvaline. Pidu peaks jääma ühele tasandile...
* Turvamehed joovad kogu aeg red bulli.
* On mehi, kes tantsivad nagu naised. Ei.. nagu ergutustüdrukud.
* Kas need inimesed teavad, et mängitavate lugude originaalversioonid on palju paremad?
* Kui tsikid tantsivad, siis käekotid on ringi keskel põrandal - Myth NOT busted.
* Sisekujundus on kuul niikaua kui klubi kinnipanemiseks suured tuled põlema pannakse.
* Hea, et on olemas kohad nagu Under ja Zavood minusuguste trendiheidikute ja konservatiivide jaoks.


Kõike paremat.
Uued uudised klubirindelt ca. 5 aasta pärast.

Newly Found Daylight Time

Pärast nädalatepikkust nokturnset eluviisi ärkasin täna kell 9.30 virgana üles. Tuju hea, sisikond paigal, kohvi kannus, tuli ahjus. Tuleb välja, et meie laiuskraadil siiski ei ole polaarööd nagu mulle varem tundus. Päike paistis ja puha.
Ühesõnaga öösiti üleval passides (k.a kaine peaga ja ilma seltskonnata) on väga raske sotsiaalseid tegevusi harrastada. Täna siis, superõnnelik avanenud võimaluse üle midagi vahvamat ette võtta kui seriaale vaadata, tuli mõte üks korralik branch teha. Omlett ja kohv ja apelsinimahl kuskil kohvikus näiteks. Kõlab ju idülliliselt? Aga siis selgus, et mu sõbrad eriti ei võta vedu...
Nadja pole veel koomaunest tõusnud, Mini-Liis ei kontakteeru, Tarvil on 10-palli-süsteemis 10-palline pohmell...

Peab edaspidi oma ärkveloleku päevi paremini ajastama.


Edit: Teisipäeval te ei saa Undergroundis istuda laudades nr 13 ja nr 14, sest seal istun mina! Ise!

Sest Keegi Ei Saa Enam Piisavalt Diplomeid...

Vahetevahel on mul tunne, et mu vanad silmad on juba kõike näinud. Siinkohal tahaksingi tänada kõiki, kes selle illusiooni paari päeva jooksul tuhandeks killuks tambivad.

Siiri ja Kusti - ilma teieta ei oleks hommikul tualetipotis hulpivat plaksumaisi, millest keegi mitte midagi ei tea.

Orkut - ilma sinuta ei saaks ma hommikul teada, et mu vana sõbranna on nüüd mees.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis - ilma sinuta ei teaks ma, et enne lavalt rahva kätele hüppamist tasub uurida, kas keegi sind ka kinni püüab.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis nr 2 - ilma sinuta ei oleks ma arvanudki, kui halb mõte on rahva sekka pommi hüpata.

Terve plaadiesitluse ajal ennast ületanud mosh-pit Genialistide klubis - ilma teieta ei teaks ma, mis on järjekindlus(järjekindlus on see, kui pärast trepi peal kordamööda veritsemist alati lava ette naasta - toim.).

Ülemised naabrid - ilma teie ja teie aastaid kestva remondita ei teaks ma, et WC laest võib vihma sadada.

Grand Prix läheb seekord Piiale, kes leidis mulle potentsiaalse uue ahjuküttega kodu, et sealt endale küttepuid varastada. Ilma sinuta ei teaks ma, mis on tõeline sõprus, sa hea hing!

Taaraaktsioon 2007

Aasta lõpp - kokkuvõtete tegemise aeg:

Kokkuvõte nr 1: Mina ja mu külalised armastavad õlut.
Kokkuvõte nr 2: Mina ja mu külalised armastavad õlut rohkem kui siidrit.
Kokkuvõte nr 3: Mina ja mu külalised armastavad kõige rohkem A. le Coq Pilsnerit (võimalik et finantskaalutlustel)
Kokkuvõte nr 4: Mul on ka seiklushimulisi külalisi (Toolse õlu, Guiness, Puls, Šveijki õlu, Saku Porter, Alkovaba Baltika, Heineken)
Kokkuvõte nr 5: Mina ja mu külalised armastavad mu ema, kes aitas taara ära viia. Äitäh.

Ettevaatust! Sandid!

Olgem ausad - Õnne tänava häärberis on igasugust rahvast nähtud. Puudega, puudeta, lombakad, pimedad ja muidu värdjad, aga täna sattusid siia esmakordselt ka sandid. Üsna väiksed sandid olid. Erwin limpsas keelt, aga sandid suutsid siiski omal jõul lahkuda.
Nostalgia mõttes meenusid enesegi sandiajad. Teiste hulgas ka lapsepõlve kommipommimine. Muudest sandistavatest tegevustest on siin blogis juba niigi küllaga jahvatatud. Eriti eredalt on meeles kord kui me mu väikevennale sukapüksid pähe ajasime ja ta naiseks kostümeerisime. Kahju tast veidi. Laps oli nii väike, et ise aru ei saanud, mis temaga tehakse. Nüüd tal on sellepärast kindlasti kohutav lapsepõlve trauma ja seelikutes unenäod. Siirad vabandused. Ja iagatehs tundub mulle praegu, et omal ajal oli meil etteasted küll paremini ettevalmistatud. Loopisime tangu ja tegime viktoriini ja laulud-tantsud ka muidugi sinna otsa. Tänapäeva sandid on ikka palju sandimad. Järelikult 1:0 nende kasuks.

Ja nüüd tõmban otsad kokku, sest uus seltskond haigeid inimesi on jällekord siiapoole teel.



Ps! Soovitan kardinad akende ette tõmmata ja suuremate mööblitükkidega uksed barrikeerida.

Tervitades,
Piia

Intervjuu Iseendaga ehk Veidi Vormi Ajastamisest

Tere Kallis Kuulaja!

Tänases saates tutvustame veidi üht uut rahvuslikku spordiala, mis on viimasel aasta jooksul Tartus meeletut populaarsust kogunud. Räägime juttu ühe vahest kõige hingestatuma võistleja Nadjaga, et natuke spordiala köögipoolest aimu saada. Kahjuks ei jõudnud Nadja täna stuudiosse, kuna eilne etapp oli liialt füüsist ja ressursse nõudev. Küll aga nõustus ta online-intervjuuga.

K: Halloooo? Nadja??
V: Kuuldel.

K: Mis tunne on kolmas reede järjest Piia juures ärgata?
V: Noh, mis seal salata. Suht sitt. Aga eks igaühel ole oma rist kanda.

K: Eilse etapi teemadel - rebisid alguses teistest kõvasti ette, aga olid viimasel ringil sunnitud katkestama?
V: Jah, tõsi ta on. Rehvid hakkasid viimastel ringidel(tequilaringid - toim.) kuluma ja kaldusin veidi trajektoorist kõrvale. Nii ma sealt kurvist välja vuhisesingi, taksoga otse Piia juurde. Eks oma osa mängis ka see, et tegin salaja valestardi ja võistluse alguseks olin omadega juba üsna õhtal.

K: Kuidas tavaliselt etappideks valmistud?
V: Vormi ajastamine on kindlasti väga tähtis. Võistlused toimuvad harilikult neljapäeviti, nii et pärast nädalavahetusel taastumist saab ilusti valmistuda. On ette tulnud ka teisipäevaseid ootamatusi, kuid õnneks on need harvad. Teine oluline faktor on kindlasti õige alagrupi valimine. Kuigi tegemist on individuaalspordiga, oleneb kõik siiski tiimist, kes peaksid olema sama taseme sportlased. Meistriliiga tegelastega sammupidamine on minusuguse amatööri jaoks veel võimatu.

K: Mis on sinu edu saladus?
V: Kindlasti õige määrde valimine ja vallatud vahespurdid hotshottide näol. Sellega tuleb siiski ettevaatlik olla, et ennast liialt ära ei väsitaks. Eile läksingi muuhulgas ka selle õnge ning ei suutnud teiste lõpuspurdiga kaasa minna.

K: Kas olete oma tulemusega rahul?
V: Noh, eks väikeseid tagasilööke ole meil kõigil. Kui ma praegu vaatan just ärganud võitjate väsinud nägusid, siis pean mainima, et ei mõista vahel, miks me üldse võistleme. Mongoolia esindaja Piia nt jälgib hetkel ümbrust oma punaste pilusilmadega ning teeb apelsinimahlaga keemilist. Meil kõigil on oma taastumisnipid. Ütleks, et mul on järgmisel vaheetapil üsna suur võiduvõimalus ning võidab ju kokkuvõttes ikka see, kes uppuvalt laevalt põgeneda ei mõista ja koos sellega põhja läheb. Võistlusetapid näitavad lihtsalt kätte favoriidid, kellega tuleb ettevaatlik olla. On, mille nimel edasi üritada ühesõnaga.

K: Igaljuhul edu sulle kõigis su ettevõtmistes ja loodame sinust veel tulevikuski kuulda.
V: Edu läheb vaja jah. Käivad jutud, et etappe tahetakse muuta mitmepäevaseks, et osad võistlejad nö välja praakida. Konkurents on kõva neh. Eks näis, mis saama hakkab.

Taksojuhtumite Esikolmik ehk #%&?!!?!

***
Stseen 1

Nadja: "Tere, palun Zavoodi juurde."
Dispetšer: "Jah, üks hetk palun."
(Nadja näeb lauale valguskiirusel lähenevaid salmiakki-shotte, mille külge on klammerdunud end pitside tuules hoida üritav Piia.)
Nadja Dispetšerile: "Cancel, cancel!!!"

***
Stseen 2

Taksoga Koju Saabunud Nadja: "Palju see tuli?"
Taksojuht: "57 krooni"
Eriti Suuremeelne Jootraha Jättev Nadja: "Oh, võite siis ainult 45 tagasi anda."

***
Stseen 3

Nadja: "Tere sooviks taksot eee....."
Dispetšer: "Jah. Kuhu?"
Nadja: "Eeeeeee......üks hetk."

Möödub mitu minutit, mille jooksul Nadja üritab korteris viibijate käest aadressi välja pressida.

Nadja: "Eee..Vabriku 10?"
Dispetšer: "Noooh, karm öö jah?"
Nadja: "????"
Meela Häälega Dispetšer: "No tuleb teile üks takso siis..."

***

Days Of Our Lives ehk Reede ja Üheksas

Nadja reede:
*ärkab Piia juures madratsi, seina, seinalt maha kukkunud piltide ja Piia vahel
*avastab, et üks sokk on üleni verine
*saab teada, et pidas öösel WC valgusallika lülitit loputuskasti juhtivaks mehhanismiks
*avastab, et helistas ilmselt öösel dispetšerile, et taksojuhti komplimenteerida
*ei oma mälupilti, et oleks takso ja Piiaga üldse punktist A punkti B liikunud
*seoses eelmise õhtu fragmentide meenumisega guugeldab "Chuck Norris Homo" ning jõuab lehele www.chucknorrisisahomo.com
*rahakotti uurides selgub, et edasiseks eksisteerimiseks on vaja marti jooksma minna
*avastab koju jõudes, et Kusti trumpab oma päevaga vabalt Nadja ja Piia päeva üle

Piia reede:
*ärkab kodus, Nadja ja madratsi vahel
*ei oma mälupilti, et oleks takso ja Nadjaga üldse punktist A punkti B liikunud
*saab teada, et kaotas eelmisel õhtul telefoni ära
*saab teada, et ei olnud kaotusest teadlik, enne kui telefon laua alt leiti
*peab vastu võtma kingituseks saadud diivani, mille kaks meeldivat noormeest on hoovi toimetanud
*avastab koos noormeestega, et diivan ei mahu trepist üles
*veedab ülejäänud päeva üksinda koridoris diivanit valvates ja edasist tegevusplaani haududes


Kusti reede:
*ärkab kodus, Nadja ja Siiri juures Hiinalinnas
*otsustab enne pessu ja tööle minemist poes käia
*avastab poest tagasi jõudes, et lukk on katki ja asub ust rammima
*purustab rammimise käigus taskus oleva joogipurgi, mis voolab teatavat efekti tekitades mööda sisesäärt alla
*läheb ilma jopeta ja märgade pükstega kohalikku baari õlut jooma ja edasist tegevusplaani hauduma
*avastab, et telefon on samuti toas ning asub pärast pikka Hiinalinna vahel jõlkumist märgade pükstega lähimate telefoniautomaatide poole teele
*saab Siiri vahetunnist kätte ja on pärast luku eest ära monteerimist murdumise äärel
*võtab vastu kõne vihaselt ülemuselt ning teatava sõnavahetuse järel jääb Kusti esimene töönädal tema jaoks ka ühtlasi viimaseks

Edasi Paremate Reedete Nimel!

Nataša

A Gentlemen's Evening

Retsept
kogused arvestatud kahele täiesti normaalsele naisterahvale
1 Rämpstoit
1 Ameerika "nalja"film The Long Weekend, Inglise-USA 2005
2l Coca-Colat
1,5 h erootilist porno-krimi-põnevusfilmi Dead Sexy, USA 2001
3h On-line Pokkerit
1 Strippar (puudumisel võib asendada Annesega, kes ei võta riideid seljast ära. Isegi jopet mitte. Ju kardab.)

Serveerida laupäeva õhtul

Minu Ameerika Juured

Pimedatel sügisõhtutel tekib igal inimesel igasugu kummalisi tujusid ja tahtmisi. Mõni hakkab kuu poole ulguma, mõni avastab, et semestri lõpuni on jube vähe aega jäänud... Ja mul tekib vastupandamatu isu kõrvitsaid uuristada.

31.10.2007

*Käisin turul kõrvitsaid ostmas. Tädi leti taga oli järjekord.
*Tulin 8+ kg kõrvitsakoormaga jala koju. Kalevipoja kuju kaudu.
*Lõikasin iseseisvalt noaga näppu. Isegi kahte näppu korraga.
*Runnil tuli inspiratsioon ja omistas tiitli KõrvitsaTuunija 2007*Veendusin, et Väike-Liis on väga aeglane kõrvitsauuristaja. Aga pühendunud.
*Vedasime Nadjaga kaks väikest kõrvitsat koos küünaldega linnapeale lällama ja kaunistasime nendega Undergroundi sissepääsu.
*Jõime õlut/siidrit ja kummalisi kangeid shotte. Eelisjärjekorras salmiakit.
*Kaotasime Nadja kõrgematele jõududele.
*Käisin prk Tammelotega Zavoodis
*Kükitasin kl 5 hommikul oma maja ees ja sõin friikartuleid.

Lugupidamisega,
Teie Usalane

Suusaretk Ja Tsirkus ehk Lähemalt Lauamängudest

Pärast seda, kui Siiri nõusid on pesnud, mängime me Jengat. Nõusid peseme me nimelt siis, kui veiniklaasidest on juba kohvi joodud ja muud üle ei jää. Nõudepesurest teadupärast kogu kööginõudeinventari ei mahuta, seega kuivatan mina praktilise tüdrukuna vahepeal nõud ära, et saaks teisi edasi pesta. Siiri seevastu eelistab nõude kuhjamist ülemise köögikapini. Võidab see, kes kohvitassi võttes ei märatse ja ülejäänud asjad terveks jätab. Eelis on siinkohal mängijatel, kes on nõude asetamise järjekorda jälginud ja meelde jätnud(loe: vaadanud, kuidas Siiri tööb teeb ja ühe silmaga lehte lugenud).

Öösiti mängin ma vahel telefonitsi Aliast. Ajalimiidiks on mängupartneri mobiiliaku kestvus või oponendi enda kestvus. Võitu ei taga siinkohal mitte ära arvatud sõnade arv, vaid meeskonnakaaslase isiku, asukoha ja eesmärkide väljaselgitamine.
Näidismäng:
Mina: "Kus sa oled?"
Tema: "Böääüüü..."
Mina: "??? Kus?"
Tema: "Zaoodih."
Mina:"Zavoodis?"
Tema: "Mmmmmh."
jne.
Aliase juures on tore see, et mängu tulemust ei saa kunagi ette ennustada ning purjakil meeskonnakaaslase püüdlikult artikuleeritud pudistamine ei jätaks isegi Soome vormelisõitjaid ükskõikseks. Ja Soome vormelisõitjad on minu jaoks kivinäo säilitamise etalonid.

Imagot saab mängida igalpool ja igal hetkel, kui tunned, et pead kellegile välja ütlema, mis sa temast õigupoolest arvad. Harilikult ei esine selles arvamismängus siiski küsimused, mille vastuseks oleks midagi nii tsiviliseeritut, et seda siin mainida saaks. Isiklikult olen seda mängu kõige tihemini mänginud Zavoodi ees ja skinheadidega.

Eesti Mälumängu saab mängida hommikuti. Teemakohane oleks see eriti siis, kui ärkad Viljandis, triipkood otsa ette kleebitud ning ei saa väga hästi aru, miks sa eelmisel õhtul Koidu Seltsimajas Reisile Sinuga saates osalesid. Samas saad sa väga hästi aru, miks sa ei võitnud.

Veel toredaid hommikumänge:
Domino - lahtiste otsade sidumine, jalasolevale ühele sokile paarilise leidmine.
Rummy - erinevate väikeste rahatähtede kombineerimine suitsupaki/makaronipaki saamiseks. Vihje: Kui kõik "klotsid" leti ääres otsa saavad, siis ei tasu "RUMMY!!!!" karjuda, sest nagu selgub - teised ei mängi.

Tunne oma kodumaad ehk Ö-tuur 2007

Võiks ju arvata, et Tartu on täitsa suur koht. Klubisid ja pidusid jalaga segada. Aga meil oli vaja neljapäeva õhtul hoopis Viljandisse pidusse minna. Kella kaheksa ajal tekkis mõte, kella üheksa ajal sain Liisu nõusse ja veidi pärast kümmet seisimegi pöial püsti Viljandi ringi ääres. Liis avastas muuhulgas, et tal on ilmselt vesi põlves, sest põlv on kogu aeg külm ja märg.

Varustus:
1. õlu - sest lootsime vana hea Murphy peale. Seadus ütleb, et auto peatub alati just siis kui oled purgi lahti teinud. Seekord küll ei töötanud, aga eks Murphy oli ka optimist.
2. helkur - ka siin on ööd mustad.
3. silt "Viljandi" - Liis tahtis küll Vilsandi või Kuressaare kirjutada. Lootis autojuhtide südameheadusele, aga kirjutasime ikka ausalt Viljandi, sest südameheadusele pole nagunii mõtet loota ja nagu me pärast teada saime, siis polnud kirja nagunii näha.

Eeldades, et kõik autod, mis kella kümne ja üheteistkümne vahel õhtul Viljandi maanteele keeravad, lähevad muidugimõista otsejoones Viljandisse, läks vahepeal kops suisa üle maksa.

Mismõttes sa sõidad Viljandisse ja meid ei või peale võtta??!!??
Ah???
Me ei ole isegi mehed ega hipid!!!!

Viimaks peatus üks vahva vene oss musta läikiva autoga. Väga südamlik noormees. Ja tänumeeles andsime koleda muusika ka andeks. Siis sõitsime Kurekülla (vist?), istusime autos kuni meie sohver teiste kenade vene noormeestega suitsu teeb ja kordamööda pakiruumi ja kapoti luuke avab ja sulgeb. Reisiseltskond täienes veel ühe muusikanautleja võrra. Tal olid isegi omad plaadid kaasas. Viljandisse jõudes hakkas isegi meile juba õnts-õnts meeldima. Hea, et Tallinnasse ei pidanud sõitma, sest muidu oleks me lõplikult muusikaliselt rikutud saanud.

Ja Viljandis läksime Koidu seltsimajja. Sulelised ja karvased sõbrad-tuttavad olid juba varakult sooja hakanud tegema ja pidu oli täies hoos. Marssisime enesestmõistetavate nägudega mantlite ja kottidega sisse. Panime asjad ja õlled backstage'i ja otsisime esimese suitsuruumi. Hiljem selgus, et tegelikult on pilet 50 EEKi, omade jookidega sisse ei saa ja ühtki bändimeest või muidu esinejat me ka ei tunne.

Pidu oli vahva. Inimesed olid toredad.

Lõpuks vedasin ennast Kätrini ja Hansa poole diivanile. Nad elavad väga õnnelikul kombel peopaiga kõrvalmajas. Kuna Hansa pidi tingimata kell pool neli öösel autos Priidule ühte lugu laskma ja Kätrin olgugi purjakil aga korraliku naisterahvana pidi meigi maha võtma, siis istusime veel nõks aega üleval. Kätrin passis aknal ja ma vedelesin sohval. Muu jutu sees kõlas reportaaž akna all toimuvast.

Viljandi

Ta tegi seda jälle..

Ma loodan lähipäevadel saada Hansapangast tähitud kirja. Kuldkliendi pakkumisega. Ma kaotasin reedel jälle oma pangakaardi automaadile. Õnneks ma ei ole ise milleski süüdi. Süüdistan hoopis oma geene.

Extreme Makeover Ahjueri

Toolid Minu Elus ehk Istumine Ei Tasu Alati Ära

Käisin eile esimest korda oma lõputöö juhendaja juures. Muuhulgas on ta õpetlane, kes on ilmselt kirjutanud kõik erialased õpikud known to man. Kuna tegu on erakordselt erudeeritud professoriga, siis kukkusin hea esmamulje jätmiseks keset pingsat diskussiooni nagu muuseas tooliga ümber. Ei saa öelda, et poleks piinlik olnud. Olukorrale andis kindlasti meeletu lisaväärtuse kolme vanema õppejõu kohalolek samas ruumis. Peedikarva näoga kodu poole kõndides meenus teisigi toolidega seotud intsidente, mis võinuks minu poolest täiesti olemata olla...

Loodetavasti mäletavad kõik minu legendaarset hambajäljed-puusa-peal pulmaintsidenti. See verevalum oli köha järgneva seiga kõrval.
Usina pulmafotograafina sai kaamera mälukaart kohe peo alguses täis ja istusin toolile, et tühja kaarti sisestada. Oli käes härras ja vaikne hetk, kus pruutpaar vanemaid südamest kõige eest kallistuste ja kingitustega tänas. Ei teagi, milline tooli osa sel hetkel järele otsustas anda, aga minu põrandale prantsatamine ei jäänud väga kahe silma vahele. Toolist ega minu põhjamaiselt kaamest jumest ei jäänud igaljuhul suurt midagi järele. Oleks võinud ka halvemini minna - keegi oleks võinud mulle laulatuse ajal istet pakkuda. Õnneks koperdasin sel ajal ainult kaks korda vaiba taha ja suuremat katastroofi üles ei keerutanud..

Kindlasti on kõik tähele pannud, et toolid on enamasti igavad ja ühevärvilised. Õnneks on olemas Piia, kes läheb ja aitab, kui viga näeb laita. Kui Piia guaššidega meie köögitooli värvima hakkas, oli ta veel kaine. Akvalangistide portree nägi täiesti korralik välja. Keegi ei tea, mis vahepeal juhtus, aga kui järg seljatoe käes oli, oli Piia juba üsna purjakil ja tuli välja geniaalse ideega sinna lihtsalt "Kadahh" kirjutada. Õnneks oli vaene väike Piia tooli lakkimiseks liiga väsinud ning meie Siiriga lõbustasime ennast pool päeva tooli puhastamisega. Vot sellised hobid siis.


Truly yours,
Chairman of the Committee of Freaky Shit