Esimene peatükk - esimene valearvestus
Inimesed õpivad oma vigadest. Eelmise aasta kogemused näitasid, et pilsnertüüpi õllest saab mingil hetkel kopp ette ja hea oleks omada muud alkohoolset jooki vahepalaks. Otsustasime tagavaraks võtta 2l pakiveini ehk eelistada kvantiteeti kvaliteedile. Mõte oli hea. Teostus jättis soovida. Esimene liiter kulus transporti oodates, teise liitri lõpp paistis juba Vorbusel. Meie õnnetuseks ei olnud korgi all võitu. Tundub, et inimesed peavad ka järgmisel aastal vigadest õppima. Valter oli ka sel aastal au sees.
Teine peatükk: Vana-Veski purjeregatt
Kaunis hommik nõuab sportlikke saavutusi. Joosta ei jaksa, ujuda on külm, malelauda ei olnud. Valik jäi kanuusõidu peale. Hiljem selgus, et pidi jooksma ja ujuma. Igatahes jätsime jalanõud ja telefonid ettenägelikult kaldale ja ronisime kanuusse. Võtsime lastiks ühe Kaarli ja ühe Katjuuša viina kaasa - kumbki ei osanud sõuda, aga Kaarel suutis veidi kiiremini vajalikke oskusi omandada. Esialgu kulges sõit üsna meeldivalt - veidi siksakilisel trajektooril. Vürtsi lisasid kaks kärestikulist teelõiku. "Tänan teid, neiud, selle meeldiva pärastlõuna eest," ütles Kaarel, enne kui selgus, et lustlik reis oli seni kulgenud pärivoolu ning veel ei ole ükski suri-muri-kila-kola-insener leiutanud riistapuud, mis jõe tagurpidi voolama paneb. Tagasitee pidime vältimatult läbima vastuvoolu. Esimese kärestiku juures näitas Kaarel üles erakordset härrasmehelikkust ja ronis kanuust välja, et seda niimoodi edasi sikutada. Meie istusime rõõmsalt kanuus edasi ja Kaarel oma olematu massiga pingutas sõna otseses mõttes püksid märjaks, aga edasi me oluliselt ei liikunud. Ohates lahkusime meiegi uppuvalt laevalt ja asusime appi nüüd juba veritsevale Kaarlile. Edasist ikaldust ei tahakski siinkohal nii täpselt meenutada. Jätsime kanuu esimese randumiskõlbuliku kalda peale ja põgenesime tagasi vaatamata kuriteopaigalt.
Kolmas peatükk: Peintpool
Kuna Nadja ei julge isegi Doom´i mängida, siis jäi püssiga metsavahel roomamine Piia õlule. Oli väga mehine mäng. Poisid said pihta ja Piia sai põske. Kogu kaubanduslik välimus on minetatud. Damaged goods - pole midagi parata.
Neljas peatükk: Error
Kokku esines 13 bändi. Piia kuulis neist kolme, Nadja lisaks veel poolt. Soda Effecti õnnestunud esitus katkes järsult, kuna sünnipäevalaps ei jaksanud enam rokkida. Ehk siis astus mingi juhtme peale, mis kogu elektrisüsteemi lühisesse ajas. Hommikul muidugi selgus, et üks kork oli väljas. Kahjuks segas pilsnertüüpi õlu seda öösel avastamast. Sellest hoolimata jätkus pidu poole Maikameikersi akustilise ambient-esitusega. P.S. Kui keegi kuulis neid hommikul mikrofoni röökimas, siis tegelikult oli tegemist Kunstiga. Pärast Alani meelast palvet talle kaamerasse vaadata, otsustas Nataša, et on viimane aeg nahhaalselt laiutava Piia kõrvale magama keerata. Ülesannet ei teinud raskeks mitte mahutuvusprobleemid, vaid Natašast endast õhkuv pompsiaroom. Telgikaaslaste poolt erituvate mõõkade puhul on lihtne selga pöörata, aga kui enda hingeõhk lausa õhku läbistava rusikana tundub, on olukord veidi keerulisem. Raske juhus. Raske.
Viies peatükk: Seltsiliikumine
Hommik saabus nagu kombeks on - haisevas ja umbses telgis, mille me taaskord strateegiliselt romantilise koiduvalguse poole paigutasime. Vaadates ümberringi lonkavaid eluheidikuid, tundsime ennast üsna hästi. Ikkagi kained. Hiljem selgus, et just sel põhjusel osutusime ise outsider' iteks. Nautisime hommikukohvi nelja-promilli klubi seltsis, kus meile selgitati valitsevat kastisüsteemi. Meile kui põhjakihi esindajatele järgnes viimane kahe-promilliklubi esindaja. Kõige arvukama liikmeskonnaga nelja-promilli klubi ise kummardas ainukest kuue-promilli klubi esindajat, kes sihitult telkide vahel elu mõtet otsides komberdas.
Järgmine aasta jälle!
Piia ja Nadja
Inimesed õpivad oma vigadest. Eelmise aasta kogemused näitasid, et pilsnertüüpi õllest saab mingil hetkel kopp ette ja hea oleks omada muud alkohoolset jooki vahepalaks. Otsustasime tagavaraks võtta 2l pakiveini ehk eelistada kvantiteeti kvaliteedile. Mõte oli hea. Teostus jättis soovida. Esimene liiter kulus transporti oodates, teise liitri lõpp paistis juba Vorbusel. Meie õnnetuseks ei olnud korgi all võitu. Tundub, et inimesed peavad ka järgmisel aastal vigadest õppima. Valter oli ka sel aastal au sees.
Teine peatükk: Vana-Veski purjeregatt
Kaunis hommik nõuab sportlikke saavutusi. Joosta ei jaksa, ujuda on külm, malelauda ei olnud. Valik jäi kanuusõidu peale. Hiljem selgus, et pidi jooksma ja ujuma. Igatahes jätsime jalanõud ja telefonid ettenägelikult kaldale ja ronisime kanuusse. Võtsime lastiks ühe Kaarli ja ühe Katjuuša viina kaasa - kumbki ei osanud sõuda, aga Kaarel suutis veidi kiiremini vajalikke oskusi omandada. Esialgu kulges sõit üsna meeldivalt - veidi siksakilisel trajektooril. Vürtsi lisasid kaks kärestikulist teelõiku. "Tänan teid, neiud, selle meeldiva pärastlõuna eest," ütles Kaarel, enne kui selgus, et lustlik reis oli seni kulgenud pärivoolu ning veel ei ole ükski suri-muri-kila-kola-insener leiutanud riistapuud, mis jõe tagurpidi voolama paneb. Tagasitee pidime vältimatult läbima vastuvoolu. Esimese kärestiku juures näitas Kaarel üles erakordset härrasmehelikkust ja ronis kanuust välja, et seda niimoodi edasi sikutada. Meie istusime rõõmsalt kanuus edasi ja Kaarel oma olematu massiga pingutas sõna otseses mõttes püksid märjaks, aga edasi me oluliselt ei liikunud. Ohates lahkusime meiegi uppuvalt laevalt ja asusime appi nüüd juba veritsevale Kaarlile. Edasist ikaldust ei tahakski siinkohal nii täpselt meenutada. Jätsime kanuu esimese randumiskõlbuliku kalda peale ja põgenesime tagasi vaatamata kuriteopaigalt.
Kolmas peatükk: Peintpool
Kuna Nadja ei julge isegi Doom´i mängida, siis jäi püssiga metsavahel roomamine Piia õlule. Oli väga mehine mäng. Poisid said pihta ja Piia sai põske. Kogu kaubanduslik välimus on minetatud. Damaged goods - pole midagi parata.
Neljas peatükk: Error
Kokku esines 13 bändi. Piia kuulis neist kolme, Nadja lisaks veel poolt. Soda Effecti õnnestunud esitus katkes järsult, kuna sünnipäevalaps ei jaksanud enam rokkida. Ehk siis astus mingi juhtme peale, mis kogu elektrisüsteemi lühisesse ajas. Hommikul muidugi selgus, et üks kork oli väljas. Kahjuks segas pilsnertüüpi õlu seda öösel avastamast. Sellest hoolimata jätkus pidu poole Maikameikersi akustilise ambient-esitusega. P.S. Kui keegi kuulis neid hommikul mikrofoni röökimas, siis tegelikult oli tegemist Kunstiga. Pärast Alani meelast palvet talle kaamerasse vaadata, otsustas Nataša, et on viimane aeg nahhaalselt laiutava Piia kõrvale magama keerata. Ülesannet ei teinud raskeks mitte mahutuvusprobleemid, vaid Natašast endast õhkuv pompsiaroom. Telgikaaslaste poolt erituvate mõõkade puhul on lihtne selga pöörata, aga kui enda hingeõhk lausa õhku läbistava rusikana tundub, on olukord veidi keerulisem. Raske juhus. Raske.
Viies peatükk: Seltsiliikumine
Hommik saabus nagu kombeks on - haisevas ja umbses telgis, mille me taaskord strateegiliselt romantilise koiduvalguse poole paigutasime. Vaadates ümberringi lonkavaid eluheidikuid, tundsime ennast üsna hästi. Ikkagi kained. Hiljem selgus, et just sel põhjusel osutusime ise outsider' iteks. Nautisime hommikukohvi nelja-promilli klubi seltsis, kus meile selgitati valitsevat kastisüsteemi. Meile kui põhjakihi esindajatele järgnes viimane kahe-promilliklubi esindaja. Kõige arvukama liikmeskonnaga nelja-promilli klubi ise kummardas ainukest kuue-promilli klubi esindajat, kes sihitult telkide vahel elu mõtet otsides komberdas.
Lõpuks veel üks Tamps katusel:
Piia ja Nadja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar