It's All About Erwin

Tean, et lubasin meie hämaralt minevikult saladuseloori kergitada, kuid tänasel rõõmsal päeval oleks suisa patt sellist pisarakiskujat kirja panna. Härdad momendid, nagu puhast armastusest Piia ostukäruga alla ajamine ja Piia poolt salaja minu jalge ette lihanugade poetamine, jäägu teiseks korraks. Kuna Erwin saab täna 8-aastaseks, siis olgu see postitus hoopis talle pühendatud. Mis omakorda ei tähenda, et loo teema läheks täpselt samasse auku.

Oli harilik suvaline nädalapäev meie kunagises kommuunielus. Piia oli linnast ära. Mis tähendas, et kohustus loomaaeda(2 koera, 3 kassi ja 3 rotti - Piia tunneb vastupandamatut vajadust kõik hulkuvad loomad koju tassida)toita ja kasida. Erwinist oli just saanud 15-kilose toidukoti uus ja uhke omanik. Et kõik teaks, siis Erwinil on erakordne võime ja tahe ennast surnuks süüa. Konditsiooni nimeks siis Iginälg. Tegime siis Siiriga toidukoti lahti ja valasime Erwini kausi täis. Seejärel kobisime linna laaberdama. Nüüd aga küsimus Sinule, kallis Lugeja - mida tegid Siiri ja Nadja valesti?

Õige vastus: Jätsid toidukausi kõrvale muuhulgas vedelema ka sellesama LAHTISE koti kõhus meeldivalt paisuvat loomatoitu.

Õnneks ei ole Erwin just kõige teravam pliiats pinalis ja ei leidnud toidukotti kausi kõrvalt üles. Mis ei tähenda, et mina ja Siiri ei jagaks elu lõpuni süüd ühe süütu koera tapmiskatses. Piia pole igaljuhul siiani andestanud. Erwin õnneks ei tea ei ööd ega mütsi sellest koletust päevast, mis on igavesti kõigi mälusse sööbinud.

Igaljuhul olgu see lugu õpetuseks kõigile loomasõprade sõpradele. Ja Erwinile jõudu ja jaksu edaspidiseks. Et ikka neer töötaks ja isu säiliks!