Mis ma oskan öelda - miski pole muutunud. Uue lisandina oma eelmise sellelaadse postituse nimekirja lisaksin fakti, et tallinlased ei oska liinibussist iseseisvalt väljuda - avastasin bussist kleebised kirjaga "väljumiseks liigu ukse juurde". Jabur.
Kogu visiidist on märkimisväärne vaid laupäevaõhtu, kui mina, Piia ja Martin otsustasime Tallinna baaride mitmekesisust ära kasutada ja kohtusime legendaarses Valli baaris, kus aeg juba kolm aastakümmet seisab. Eesmärk oli meil ühine - Millimallikas, mis muuhulgas on ka Valli baari rõõmuallikas.
Õhtut ilmestasid Soome turistid ja kohalikud parmud koos soovilugusid mängiva lõõtsaansambliga. Martinil tuli pärast millimallikat meelde, et ta oskab akordioni mängida. Suure vaevaga õnnestus vältida amokijooksu vaese vanamehe lõõtsale.
Millimallikas ise oli sama õudne kui alati. Otsustasime teha kivinägu, et seltskonda sulada. Muuhulgas pühkisime kivinäo pealt pisaraid. Vahepeal tuli sisse kamp soomlasi, kes tõid oma uue soomlasest sõbra Valli baari rõõmuallikat proovima. Kulmineerus asi sellega, et üle baari kostus vali oksendamise eelne krooks ja Soome naised hakkasid läbisegi röökima, kus WC asub. Nii juhtub, kui soomlane üritab eestlane olla. Meie lahkusime baarist saama äkitsi, kui me sinna saabusime - põhjuseks siis leti ääres amelenud soome vanamees ja vene jõmm.
Et saaga lõpetatuks lugeda, peaksin kindlasti rääkima veel bussisõidust Tartusse. Martini ever-so-caring ema oli talle neli õlli kaasa pannud, mida me siis kahekesi agaralt hävitama asusime. Kolmveerand tundi enne Tartut tegi Martin midagi, mida kõik alati vihkavad - palus bussijuhil sobivas kohas kinni pidada, et Martin saaks oma põit kergendada. Bussijuht pidas kinni keset tühermaad. Bussituled läksid põlema ja meie taga istuvad neiud arutasid, et "huvitav kas oksendab või kuseb". Samuti kõlasid läbisegi laused "juua ka ei oska" jne. Mina tegin ennast jubeväikseks ja tõmbasin mütsi silmini pähe. Martin naasis mõne hetke pärast ja sõit jätkus. Täpselt seitse minutit hiljem pidi Martin jälle minema. Palusin pisarsilmil, et ta ära kannataks, sest mulle ei meeldinud mõte meid ründavast inimmassist. Aga Martini põis on treenimata. Niisiis läks ta uuesti bussijuhi juurde ja palus veel ühte metsapeatust. Ma ei hakka parem kirjeldama kaassõitjate emotsioone, kui buss uuesti peatus. Mul pole endast kunagi nii kahju olnud.
Eelmise nädala põhjapanevaks uudiseks on siiski see, et Siiril tuleb silmast tatti, kui ta nuuskab.
Siiri: "Ükskord tuli bussipeatuses".
Me elame imelikus maailmas.
tervitades,
nadja
14.3.07
Tallinn imeb vol 2
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
slliste inimeste pärast jäävad bussid hiljaks.
Lisaks välistab reisjateveo eeskiri igasuguse alkoholi tarbimise bussis.
Sebe eeskirjades on kirjas, et bussijuhil on õigus alkohol konfiskeerida ja sind maha tõsta suvalises kohas (see ei pea olema peatus). Olen seda palunud ka ühe korra teha - sest õlle hais viskas lõpuks nii üle. Bussijuhil ei jäänud muud üle, kui minu palve täita sest ta on kirjutanud alla sellisele dokumendile - seega kui ta ei soovi oma töökohaga riskida peab ta eeskirju täitma.
Sina aga mõtle enne kui bussis jooma hakkad, kas ikka tasub riskida et sind tõstetakse keset kärevere silda maha - lähima peatuseni on oma 15km ja sellise kiiruse juures ei võta sind kui hääletajata ka keegi peale. Piisab vaid ühest minusgusest inimesest ja ... edasi fantaseeri ise.
Korra sai ka üks inimene surma, sest otsustas oma nosu täis tõmmata - bussijuht tõstis ta maha ja mõni tund hiljem sealsamas kohas sõitis ayto temast 100ga üle. Mees oli nii hädas et hüppas auto ette et vähegi edasi saada. Välja tulid ajud ja sisikond!
to Silver
Rohkem tolerantsust, härra Mõrumann
Aitäh, Silver. Avasid mu silmad! Enam ei tee...
mina ka mitte.
aitäh Silver
Postita kommentaar