Kuidas ma oma rinnahoidja ära sõin

Enne pesusöömise lugu tahaksin teile, kallid lugejad, jagada paar infotehnoloogia alast näpunäidet.
Kui teie õde helistab ja ütleb, et kodus ei ole internetti, siis säilitage positiivne mõtlemine kuni lõpuni! See on äärmiselt oluline, sest kui te olete palunud (ja seletanud kuidas) oma õel modemile restart teha ja endiselt ühendus puudub, siis ei tohi mingil juhul alla anda!!!!
Mina isiklikult tegin selle vea ja pessimismist vürtsitatud loogikaga jõudsin järeldusele, et küllap on Elion maksmata arve tõttu kraanid kinni keeranud ja vot tebja internet! Õige käitumisviis on tegelikult järgmine: Sukelduge laua-alusesse kaablipuntrasse ja veenduge, et ruuteri toitejuhe on nõuetekohaselt ruuteriga ühendatud...

Ja nüüd siis lubatud lugu sellest, kuidas ma oma rinnahoidja ära sõin. Faktitäpsuse huvides sõime/jõime/suitsetasime selle Erwiniga kahasse.
Sain Avelt jõuludeks Kaubamaja kinkekaardi, et omale uus rinnahoidja osta. Ave oli kinkekaardile veel oma väikse väriseva käega midagi kopukate sarnast jonistanud ka. Täna hommikul üles ärgates selgus, et Õnne tänaval valitseb nälg ja ikaldus ning hoolimata Nadja korraldatud toetuskampaaniale (mu pangaarvele leakus 7.60 - suured tänud, Tikker) kõht korises ja muidu ka kippus meeleolu ära vajuma.
Õnneks meenus mulle see imeline kinkekaart. Egas midagi - kaubamajja shoppama! Ostsin Erwinile 3kg koeratoitu (166.-), endale 2l Coca Colat (20.50) ja 4 pakki Marlboro Lightsi (kokku 108.-). Kassas ilmnes, et kuna mul oli 300st kroonist puudu 5.50, siis ei saa kinkekaardiga maksta. BLIN! Pärast pikki ja põhjalikke otsinguid, mille kestel ostujõuline klientuur minu järel kassajärjekorras seisis, leidsin taskust 60 senti ja lisasin oma ostudele ka ühe Orbiti.
Lõpp hea, kõik hea!

Kokkuvõtteks üks ammu-ammu aset leidnud seik kui Siiri mind Dostojevski büstile tutvustas:

"Dostojevski, Idioot" - "Idioot, Dostojevski"