Shut Up, Sherlock!

Kolisime

2009-10-19T17:45:00.002+03:00

Jah. Panime siin toru hargile. Mitte, et see sind enam üllataks, kallis lugeja. Hea uudis on see, et alustasime mujal uuesti. Veidi teistmoodi ja uue hooga. Lihtsalt.....tudengielu sai otsa ja...noh... igasugu muud kolimised leidsid ka aset. Võibolla kunagi jälle, mine tea.

Juba vanarahvas teadis rääkida, et kes otsib, see võib leida!

Ekspeditsioon Kesk-Eesti lavatasandikule

2009-04-18T20:15:00.007+03:00

Ettevalmistused:
*muusika - Manni kaasaskantav kõlar, Lauri mp3-mängija ja hoolikalt planeeritud playlist, et esile kutsuda Piias peituvat roadrage'i. Vähem tähtis ei ole valju muusika hea omadus summutada kahtlaseid kolinaid, mida normaalsed inimesed ignoreerida ei soovi.
*kohv - Statoili piimakohv, tagavaraks termosetäis lisaks ja pakk Statoilist pealekaks ostetud piima.
*küte - bensiinipaagi luuk avanes esimese korraga ja imekombel ei ununenud isegi lahti.

Teekond:
14:00 - Lahkusime bensukast piimapakk katusel. Frustreeritud Piia pidas kaasliiklejate heasoovlikke signaalihelisid etteheiteks oma alalhoidlike sõidumaneeride suunas. Katuseluugist ei kerkinud siiski välja mitte keskmist näppu viibutav, vaid katuselt piimapakki häbelikult haarav ja uuesti salongi naasev käsi. Frustratsioon asendus piinlikkustundega - inimesed on siiski ilusad ja head.
14:16 - Tartu-Tallinn maantee. Piia varbad higistavad ja Liis kontrollib turvavöö kinnitusi ja esitab arglikke küsimusi õhupatjade olemasolu kohta.
14:17 - Kits teel. Piia õlad tõmbavad krampi.
14:18 - Piia: " Kurat, rekka keeras ette. Ma ei julge never sellest mööda sõita."
14:20 - Liis: "Noh...hea et sellele rekkale järele ei jõudnud...."
14:23 - Pinge Piia õlgades hakkab järele andma ja samahästi võiksid autol täistuled pidevalt peal olla, sest läbi tuuleklaasi pimestab vastusõitjaid kaks laia ja säravvalget naeratust. Esimene roadtrip on ametlikult alanud.
14:40 - Puurmani vesiveski. Esimene fotosessioon. Piia avastab, et mitte kõik objektiivid ei käi kõigi kaamerate ette ja Liis komplimenteerib teda, kuna kunagine fotopoe töökogemus on ilmselgelt ludinal mööda külge alla jooksnud. Suurema shoki möödudes ilmneb, et kõik siiski toimib ja puhtjuhuslikult sobib kaasavõetud objektiiv ikkagi kaasavõetud kaameraga. Järjekordne häbinägu.
15:00 - Saduküla kirikuvare, mis funktsioneerib tõenäoliselt ka kohaliku noortekeskusena, kuna inventarina oli õnnestunud hankida tool ja hang ning ehitada lõkkease. Maalapsed on vähenõudlikud - peaasi, et katus peakohal.
15:22 - Lustivere mõisapark ja gräffiti "Antsip aitab".
16:00 - Ainult ringteedest ja toidupoodidest koosnev Põltsamaa, mille kohalikus pangakontoris Liis oma võlad ära õiendas. Ühtlasi ka Piia esimene möödasõit. Rollerist. Paanika ja rahulolu.
16:45 - Mandri-Eesti keskpunkt. Pärast kohustuslikke turistipilte autosse naastes paistab, et pidu on läbi ja õnneks bussid veel sõidavad - auto nimelt keeldub elumärke ilmutamast. Piial on silm punnis ja veenid oimukohal tukslemas, Liis uurib maanteeatlasest, kuhu oleks võinud veel minna...16:55 - Piia võtab rooliluku maha ja sõit jätkub Imavere suunas.
17:05 - Liis tahab jubedalt ajateenijaid peale võtta, aga ahvid hääletavad vales suunas.
17:50 - Viljandi lossivaremed, pissihäda ja burksipeatus. Piia käed värisevad Spari-burksiga autouksi avades ja naaberauto küljepeeglile jääb temast maha üks ütlemata kapsane ja kastmene sürpriis. Paanika! Selle asemel, et salvrätikuga oma jäljed likvideerida, sõidavad antud ajukeenjused neli parkimiskohta edasi ja õgivad ebainimliku kiirusega allesjäänud osa burksidest, et sellest neetud linnast kombluspolitseile vahele jäämata minema saada.
20:00 - Väsinud, aga õnnelikud vandersellid naasevad Tartusse, kus neid ootavad soe vann ja Underground.

The End.

Brought to you by Liis&Piia productions. All rights reserved.

OO! Noorus! Miks küll nii kiirelt läksid sa?

2009-03-24T17:43:00.002+02:00

Tegelikult hoopis OO! Noorus! Aitäh, et kiirelt läksid sa! Järgnev stseen leidis aset Tartu-Tallinn rongis kõva 10 minutit tagasi, peategelasteks kaks u 13-aastast töllakat(jah, bussiga liiklev lugeja, - rongis on internet).

Tüüp nr 1: "Höhöhöhöööö....sa naerad nagu Baloo."
Tüüp nr 2: "Tra, mis sa ajad?"
Tüüp nr 1: "No tead küll - see kes Tarzaniga hängis"
Tüüp nr 2: " Aa...see paks pede-riietega karu või?"
Tüüp nr 1: "No jaa, seesama liibuvate riietega pederast."
Tüüp nr 2: "Persse, oli jah. Pederast. Nagu Tarzangi. Höhöhöhöhöööö."
Tüüp nr 1: "Höhöhöhöööööööö. Tra mees, sa naerad nagu pede."

Nadja(üks iste eespool): "???????????????"

Jah armas lugeja - noorus polnud ilus aeg ja ei tule iial tagasi.

Nadja rongist.

P.S. Varsti äkki pikemalt kah. Seniks muusikat...

Teade muutunud liikluskorraldusest

2009-03-11T16:41:00.002+02:00

Tartu ARK büroo soovitab alates tänasest linnaliikluses eriti tähelepanelik olla seoses eriti algaja autojuhi lisandumisega Tartu tänavatele.

Seljataga on eriti eksamitihedad kolm päeva:

Esmaspäev: Autokooli sõidueksam
Kõht ei läinud lahti enne kui pühapäeva õhtul. Minuga koos tegi eksamit üks veel rohkem närvis maki-silme tütarlaps, kes kahvatu jume järgi otsustades oli juba neljapäevast alates potil istunud.
Ropendamise account: 3

Kolmapäeva hommik: ARKi teooriaeksam
Veidi närveerimist tuleb alati kasuks, aga paanikaks polnud põhjust. Seedimine normis. ARKi büroos selgus, et sõidueksamit saan sooritada samal päeval 13.45... Väike paanikahoog, aga see kadus kiirelt, kui ma sain teada, et kohe peab tegema ka juhilubade pildi. See ei saanud just eriti meelas - Kuukiirte Kauneim Neiu vol2. Esiteks oli näos mitte just hoolikalt eemaldatud eelmise õhtune meik. Teiseks selgus, et mu tukk on liiga pikk ja varjab silmi, niiet nad sundisid mul selle külje peale lakkuma. Kui lähima 10 aasta jooksul politsei mind kinni peab ja lube näha tahab, siis ainult nende omal vastutusel. Tõsiselt.
Ropendamise account: 77 (kuulis ainult plekknaine, kes elab ARKi pildistamise putkas)

Kolmapäeva pärastlõuna: ARKi sõideksam
4 tunniga suudab inimene endale väga viisaka närveerimise astme tekitada. Õnneks päris küpsise püksi tulemiseni ei jõudnud, selleks oli aega siiski liiga vähe. Põlv värises muidugi esinduslikult ja auto suretasin ka mitut-setut korda välja. Elmo, mu eksaminaator, läks ainult ühe korra mu peale närvi ja põhjendatult. Mul tekkis väike arusaamatus suunatulehoovaga. Variandid olid "suunatuli sees paremale" ja "suunatuli sees vasakule" - vahepealset varianti ei olnud. Niiet pilgutasin ühele ja teisele poole, aga suunda välja ei saanud. Taga sõitvatel autojuhtidel oli juhe kindlalt koos.
Vandumise account: 5 (ropendada ei julgenud, vandusin sosinal, eksam salvestati videole, loodetavasti helita)

Kallid inimesed - mul on load!

Siiralt,
Teie litsenseeritud autojuht
Piia

Päkapikudisko

2009-02-10T09:44:00.005+02:00

Juba vanad eestlased rääkisid, et kui reedel palju viina võtta, siis laupäeva hommikul läheb tuju ära. Uued eestlased on veelgi deduktiivsema mõtteviisiga ning teavad, et mida rohkem tuju järgmisel hommikul ära on, seda kõvem pidu oli. Eelnenud seltskondliku olengu kvaliteet on kindlasti ka pöördvõrdeline sellega, kui vähe sa mäletad ja näed. Mina iskilikult olen aegade jooksul aretanud oma hindamissüsteemi, mis põhineb hommikusel taskute inventuuril.
Näiteks laupäeva hommikul oli mul tuju ikka väga ära ja otsustasin pärast kolmetunnist kookonirallit kahe teki sees, et julge hundi rind on siiski haavleid täis ning komberdasin oma mantli taskuid uurima.
Ülla-ülla! 30 krooni kahekroonistes kupüürides ja väga känkras paberinutsakas, mis hiljem osutus kutseks presidendi vastuvõtule. Hingasin kergendatult, kuna eelneval õhtul ei olnud ilmselgelt tegemist olnud dekaadi parima peoga.
Minu elu säravaimaks leiuks jäi endiselt viie aasta tagune tasku-sürpriis, mis koosnes peotäiest mullast ja Kosmose korgist. Jutustaksin teile meeleldi selle taga peituva loo, kuid kahjuks ei ole ma ise piisavalt priviligeeritud persoon, et seda teada.
Aga kuna jutt juba nostalgiaradadele suundus, siis juba ka pisike TOP 5 parimast nännist, mida päkapikud mulle öö jooksul jope taskusse poetanud on.

*kaks makaroni ja tükk hakkliha
*kruvikeeraja
*niidirull
*mudelauto
*sokid

Tihti juhtub ka seda, et päkapikud on kogu mu kraami hoopiski minema viinud ja taskust kajab vastu hüüdja hääl. Sellisel juhul võib peoga kohe kindlasti rahule jääda ja pole enam tükk aega mõtet linna peale lällutama minna. Võimalust muidugi pole ka, sest uue pangakaardi saamine võtab tsipa aega - eriti siis, kui päkapiku-raisad on isikut tõendavad dokumendid kah tuuri pannud.

Kunagi ma teen veel kokkuvõtte sellest kraamist, mis ma üldiselt oma elamispinnalt avastanud olen. Sest kui hommikul ärgates selgub, et sa oled endale kassi võtnud, siis läheb tuju ikka täiesti ära.

Hugs and kisses
xoxo
Nataša

Nat Geo Eri

2009-01-15T17:47:00.001+02:00

Ootame ja vaatame.
Stay tuned..

Minu Kodu Võlud

2008-12-23T10:16:00.005+02:00

Hakkasin just hommikukohvi valmistama. Panin vee keema ja puha. Ajasin presskannu kogemata ümber, nagu kombeks. Tõstsin püsti ka. Nigu tikksaega oleks ilus ümmargune klaasist ring otsast maha võetud. Sitta sellega, teen siis täna vähem.

Muidu on mul siin tore. Boiler läks eelmine nädal kolmandat korda katki, torud on vist juba ära külmunud ja klosetipoti veesüsteem ei tööta. Nädalapäevad tagasi ootas mind ühel kenal hommikupoolikul veel üks imepärane sürpriis - tapeedi peale ilmus müstiline plekk. Panin näpu vastu - õli, bljätt! Sweet tapdancing jesus, mida veel! Mingi kuradi seina-stigma, ma ütlen.

Naabrid on mul ka vahvad. Parempoolsed käivad igal hommikul suure hurraaga salvokaga poes. Noh, teeb tegelikult vähem müra, kui möödunud suvel. Kui ma nüüd hommikuti salvoka malbet lumel sahisemist kuulen, tunnen ma kelku vedavale vennale vähem kaasa ka, kui tema järel kelgul kulgevale ja NÕÕ karjuvale kupjale. Taaralinna idüll.
Ülemised naabrid lihtsalt seksivad ja nihutavad mööblit. 24h. Ise püsisuhtes olles häiris vähem, mis ma oskan öelda. Ma natukene mainisin kah ülemisele noormehele, et kui juba mööbli nihutamiseks läks, siis võiks selle voodiotsa veits seinast eemale liigutada. Eks näis.

Väheke uudiseid siis ka sotsiaalselt rindelt.
Piial oli sünnipäev. Tequilaga. Tal olevat ikka lõpuks toss päris väljas olnud. See tähendab taksos, kui täpne olla. Nimelt suudab ka Piia veel üllatada ja ühe ketsi taksosse jätta. Härrasmehelik Ur õnneks mõistis veidi hädas neiu seosetut lalisemist ja päästis olukorra. Piia sai ketsi kätte ja kukkus hiljem veel galantselt kaks korda trepist alla. Õhtut võis lugeda kordaläinuks.

Mina magasin sel ajal juba õndsas teadmatuses pärast Kastani tänava maratoni. Jätsin Daki rõõmsalt rokikasse ja jooksin koju. Käed taskus. Miks, ei tea. Kuidas ma jaksasin, on ka meeldiv müsteerium. Seda samuti ei tea, miks hommikul käed ja nägu sinised olid. Eiei - mitte katki ega midagi. Lihtsalt SINISED. Kaks päeva küürisin pigmenti maha, siiani veidi kumab. Ehk siis nagu juba öeldud sai - järelikult igati korralik pidu.

Teinekord jälle,
Teie Smurf

Kiired ajad

2008-11-25T13:27:00.003+02:00

Kui on kiired ajad, siis peab kindlasti ...

... munema, niiet ihuliikmed surevad ühes kohas passimisest ära.
... mängima hullunult Geo Challenge mängu.
... minema täiesti närvi, kui Tadžikistani lippu ära ei tunne.
... paiknema pöörasel kiirusel läheneva eksami konspektist vähemalt 5 m kaugusel. At all times!
... pidevalt pidma plaani, kuidas oma aega kõige efektiivsemalt sisutada.
... kulutama kogu aja sellele planeerimisele, nii et tegudeni ei jõuaks jumala eest iial.

Ühesõnaga - Edasi, poisid! Tegudele!
Yeeee right...

Illustratsiooniks: midagi võimalikult roosat

Kust tuleb inspiratsioon?

2008-11-20T14:22:00.003+02:00

Klaabu by hr Paistik

Kuuril on kuurinumbrid, korteril korterinumbrid!

2008-10-28T16:15:00.004+02:00

Miks on tänapäeva inimestes juurdunud arusaam, et kuurinumber on sama, mis korterinumber? Eriti veel sellises poliitiliselt ja esteetiliselt halvatud häärberis nagu mu Õnne tänava kodumaja on.

Minu korterinumber on 14, kortereid majas alla 10 ja kuure 12, minu kuuri number on 5. Jäi kõik meelde?

Igatahes kolisid teisele korrusele korterisse nr. 5 uued inimesed, kes otsustasid oma pahna mu kuuris hoida, sealt taara ära viia ja täna panid kirve ka piistu. Aga ma sain nad kätte trepikojas ja tegin selgitustööd. Tuleb välja, et peale kirve ja taara on nad mult mingeid penoplasti plaate ka tuuri pannud. Igatahes kirve sain tagasi. Taarat ei saanud.

Ja see kõik on ainult nende endi õnnetus, sest ilmselgelt peab nüüd mu elamises korraldama SUURI pidusid, et kaotatud taarahulk tasa teha!

Edaspidiste eksimuste vältimise profülaktikaks:
Mitte ükski lill ei ole puu.
Kõik lilled on taimed.
Et siis mitte ükski puu ei ole taim?

Mõelge uuesti ja kirjad saatke mulle korterisse 14 ja puud tooge kuuri 5.

Tervitades,

Piia

Naabritel on nüüdsest Silm peal!

Welcome To My Darkside ehk Üks Õiend

2008-10-13T01:27:00.005+03:00

Ahoi, armas publikum! Täna tutvume lähemalt Natašaga, kes juhtumisi on ka minu evil alter-ego.
Natašaga on see huvitav asi, et harilikult ilmub ta nähtavale alles pärast poolt pudelit rummi ning on kõigele uuele ja huvitavale äärmiselt vastuvõtlik, eriti kui vastavad teguviisid järgnevatel päevadel minu eneseuhkuse ja viimase väärikuse killustavad. Viimati silmati Natašat reede õhtupoolikul Tartu kesklinnas, kus ta taaskord äärmiselt ülemeelikus tujus ringi töllerdas ja oma perekonnale häbi tegi. Selle lõputu õuduste öö tõttu olengi sunnitud avalikkuse poole pöörduma. Nimelt on minuni jõudnud vastavasisulisi kaebusi, justkui oleks tegemist minuga. Armas rahvas!! Panen käe südamele ja palun teid mitte alluda provokatsioonidele ning kindlasti mitte uskuda kõnealuse purjakil petise väiteid! Kuna paljud lugejad võivad veel olla kahtleval seisukohal, sest esmapilgul oleme me välimuselt üsna sarnased(kui välja arvata Nataša loojas silmad ja punane nina), siis toon veidi näiteid minu ja antud identiteediröövli erinevustest:

Liis - suur loomasõber ja puudekallistaja(va okaspuud)
Nataša - loobib alati oksa kaugemale, kui koera kett ulatub. Üritab küll oma viga heastada, kuid komistab graatsiliselt koera otsa ja unustab, mida ta tegema pidi.

Liis - geniaalne sportlashing, mis puudutab kõikvõimalikke pallimänge. Võitleb alati lõpuni ning on muidu osav ja eetiline inimene.
Nataša - esmajärjekorras räuskab ja kiidab oma lauatennise ja piljardioskusi. Seejärel sunnib sind tundide kaupa endaga mängima. Kolmandaks unustab poole mängu pealt mängimise ja jalutab süüdimatult õlle järele. Neljandaks räägib sulle, kuidas ta sul kahjutundest võita lasi ja see must piljardipall võib samahästi esimesena kah sinna auku kerida.

Liis - viisaka inimesena sööb alati kõike, mida sa pakud, ja alati tagasihoidlikes kogustes!
Nataša - joobes inimesena üritab ahvikiirusel süüa kõike, mida ta näeb. Eriti, kui ei pakuta. Üldiselt jõuab Nataša suuni umbes 50% sinna suuduvast toidust. Ülejäänud maandub põrandal, Nataša süles, sinu süles jne.

Palun edaspidi kasutada ülalolevaid nupukesi lähtepunktidena, kui kohtate kedagi, kes näeb välja nagu mina, aga midagi oleks nigu veidi mööda. Või siis laske korraks endale näkku hingata - mina olen alati kaine!

Tänan tähelepanu eest, hakkas kergem.

Liis

Häda ja viletsus!

2008-10-11T18:34:00.003+03:00

Vot siis nüüd. Hakkasin hullushoos mööblit ümber tõstma. Hetkeseisuga on kogu kraam keset tuba ja kõik mu geniaalsed ideed, mis ennem sai välja mõeldud, osutusid igavesti paskadeks. Nüüd on häda ja ikaldus.

Ilmselt pean mõnest mööblitükist vist loobuma, et kõik esteetiliselt ära mahuks. Voodist ei raatsi loobuda, Erwini voodist ei raatsi Erwin loobuda. Riiulitest oleks savi, aga raamatutest mitte, niiet need jäävad ka. Ilma kirjutuslauata ma elada ei taha. Diivan on hetkel tegelikult üleliigne, aga tähelepanelik lugeja mäletab milline ikaldus oli seda trepist üles saada ja ma kahtlustan, et ka alla viimisel on see endiselt trepi laiusest suurem.

Häda ja viletsus!

Erinevat värvi roosa

2008-10-05T12:06:00.004+03:00

Vaatasin sellist väikekodanlikku usalaste seriaali nagu "Greek" ja seal näidati ameerika sorority-tüdrukute kokkutulekut.

"I never knew there was so many shades of pink."

Siis vaatasin enda kodus ringi.

There are many shades of pink indeed!

Kust mul see roosaarmastus tulnud on? Tuleb tunnistada, et lapsepõlves sai rohkem mööda kraave trööbatud ja okstega sõda mängitud ja roosamannaks ei jätkunud seda aega lihtsalt.

Nüüd on mul kompensatsiooniks:
1. heleroosad välgumihklid - Poemüüjad on tihti töllaka näoga järele vaatama jäänud kui ma muule kraamile lisaks džäksi küsin ja kui neil roosat ei ole, siis jääb ostmata. "Kahju, eks ma vaatan siis kuskilt mujalt. Aitäh!"
2. fuksiaroosa külmkapp - Tuli ükspäev frustratsioon peale ja värvisin külmkapi ukse ära. Veits värvisin ka külmkapi kõrval olnud valget tavalist kappi. Ei olnud plaanis, aga juhtus. Spray-värvid on saatanast. Täiesti ootamatult pihustub see ollus ka nendesse kohtadesse, kuhu sa seda ei sihi.
3. roosad ketsid - Tuleb tunnistada, et esialgu olid need lausa roosad litritega ketsid, aga see oli siiski juba veidi üle piiri. Niiet litrid kakkusin maha. Veel on lootus.
4. roosad pluusid, pusad, sokid, pesu jne - Proovin endale aru anda ja mitte kõiki roosasid asju korraga kanda. Päris peen oleks muidugi Underis üleni roosamannasena rock'i lürpida ja jalkat taguda. Peab plaani võtma, aga siiski ainult ühekordse eksperimendina.
5. roosad pliiatsid,pastakad, märkmikud, vihikud ja muu koolikraam - Tegelikult tehakse igasugust värvi neid asju. Ma lahkun kontoritarvete poest harilikult roosade mappide ja paberitega. No ei ole mingit isu rohelist kaustikut osta kui kõrval on kohe roosa olemas.
6. roosa jalgratas - Vana hea kokukas, aga peaaegu oleks ta siit nimekirjast välja unustanud, sest mu armsal velol ei ole juba aastaid pedaale. Tähendab pedaalid on, aga need on isa käes Tallinnas ja ootavad mingeid modifikatsioone, et nad mu rattale sobiks. Peaks minema teda kuuri patsutama.
7. roosa kaanega säilituskarp - Sest inimene ju teab, mis värvi säilituskarpi mul vaja on!

Ja muidugi potililled...

Kohtumine Tundmatuga vol.2

2008-07-07T16:07:00.007+03:00

Ei viitsinud arhiividest vol.1 otsima hakata, aga tundub, et on jälle aeg kirjutada võõrastest inimestest. Ma ei tea kuidas nad mind alati üles leiavad, aga nii on.

Ükspäev...
.... hakaksin hommikul vara tööle minema, kui üle tänava üks vanatädi hõikuma hakkas. Uudishimuliku inimesena ikka vaatasin tema poole. Äkki näeb-kuuleb miskit põnevat. Tuli välja, et ta mind hüüdiski. Oli vaeseke juba tükk aega uksevahel kõõlunud ja oodanud, et keegi tuleks. Läksin siis ligi ja aitasin inimese hädast välja. Tädi oli oma lugemisprillid kuskile unustanud ja ei näinud elektrinäitu vaadata. Saan kuskile linnukse kirja - pole varem vanainimestega elektrikapis hänginud.

Teinepäev...
.... pidasin tervise rikkumise pausi ja juurde astus üks keskealine valge linase ülikonna ja sokuhabemega mees. Lehvitas kahekroonisega ja tahtis mult sigaretti osta. Kuna ma olin "My Name is Earl'i" vaatamisega juba kolmandas hooajas, siis karma mõttes pakkusin talle niisama suitsu. Ise hõõrusin salaja käsi, et vahi kui hea diili tegin. Nii lihtsalt head karmat ikka iga päev ei kogu. Noh, aga tüüp arvas, et ta võib siis juba sealsamas minuga koos selle suitsu ära ka suitsetada ja jäigi juttu ajama. Kogemata tuli välja, et tegelikult jätab ta suitsetamist maha ja sellepärast tal omal kaasas polnudki. Sähh sulle head karmat. Nüüd käi pea õlgade vahel mööda linna ringi ja oota seda tellist, mis kuskilt räästast kaela kukub. Raudselt kukub. Mahajätjale suitsu pakkuda on väga halb karma.

Rohkem ei viitsi. Järgmine poolaasta jälle kirjutab midagi.

Minu Elu Armastus

2008-06-18T04:39:00.008+03:00

Jah. Ei pääse ka see blogi armuvalust nõretavast postitusest, kuna ma lihtsalt ei suuda enam vaiki olla. Kõht on NII tühi. Jah, armas lugeja - minul ja toidul on juba aastakümneid äärmiselt kirglik afäär. Päevad ilma temata on tühjad ja kõledad, öödest rääkimata. Praegugi meenutan siin vanu häid aegu ja üritan nendega kõhtu täita. Eks ole mu õgardlus ka käesoleva kolumni sissekannetest läbi kumanud. Eriti tooksin muidugi esile 2006. aasta Suure Riisifiasko.
Õnneks ei ole see kõige hullem asi, mida ma olen toidu nimel korda saatnud.

Niisiis:

1988. aasta

Emme: "Näe Liisu, Emme ostis sulle šokolaadi."
Mini-Nadja aka Liisu: "Anna!"
Emme:"Mis võlusõna on?"
Liisu: "Anna!"
Ema(ohates):"Võta.. Aga kas sa emmele ampsu ka annad?"
Liisu piidleb pingsalt emmet ja šokolaadi ning samamoodi ohates kraabib nimetissõrme küünega veidi emmele šokolaadi. Emme hoiab pisarsilmil naeru tagasi ja võtab suuremeelse kingituse vastu.

Aega on nüüd mööda läinud ja palju toitu kõhtu voolanud, aga muutunud pole sittagi. Nüüd ma lihtsalt ei pea enam luuletama, kuidas mul polnud õrna aimugi, et teine minu poolt hävitatud kohuke oli väiksemale õele mõeldud.
Õnneks ei ole ma kade inimene, kui asi toitu ei puuduta. Lihtsalt iga kord tuleb pisar silma, kui keegi millestki ampsu tahab. A noh, eks ma nutan ja annan, sest päevad pole vennad ja üheksal korral kümnest olen see ju mina, kes kellegi käes ampsu nuiab. Ja elu on õpetanud, et jubehalb on ikka, kui ei anta.

Teinekord siis jätkan samal teemal, sest rääkimata on ju veel McDrive'i öisest kutsuvast kumast ja sellest, kuidas vahel ikka ju inimesed ehmatavad keset ööd üles ja kontrollivad, kas hommikul ikka võikut saab teha. Ja siis teevad enne edasi magamist paar võikut....

Teie Iginäljane Nadja

Woodstock 2008

2008-06-09T14:36:00.006+03:00

Esimene peatükk - esimene valearvestus

Inimesed õpivad oma vigadest. Eelmise aasta kogemused näitasid, et pilsnertüüpi õllest saab mingil hetkel kopp ette ja hea oleks omada muud alkohoolset jooki vahepalaks. Otsustasime tagavaraks võtta 2l pakiveini ehk eelistada kvantiteeti kvaliteedile. Mõte oli hea. Teostus jättis soovida. Esimene liiter kulus transporti oodates, teise liitri lõpp paistis juba Vorbusel. Meie õnnetuseks ei olnud korgi all võitu. Tundub, et inimesed peavad ka järgmisel aastal vigadest õppima. Valter oli ka sel aastal au sees.

Teine peatükk: Vana-Veski purjeregatt

Kaunis hommik nõuab sportlikke saavutusi. Joosta ei jaksa, ujuda on külm, malelauda ei olnud. Valik jäi kanuusõidu peale. Hiljem selgus, et pidi jooksma ja ujuma. Igatahes jätsime jalanõud ja telefonid ettenägelikult kaldale ja ronisime kanuusse. Võtsime lastiks ühe Kaarli ja ühe Katjuuša viina kaasa - kumbki ei osanud sõuda, aga Kaarel suutis veidi kiiremini vajalikke oskusi omandada. Esialgu kulges sõit üsna meeldivalt - veidi siksakilisel trajektooril. Vürtsi lisasid kaks kärestikulist teelõiku. "Tänan teid, neiud, selle meeldiva pärastlõuna eest," ütles Kaarel, enne kui selgus, et lustlik reis oli seni kulgenud pärivoolu ning veel ei ole ükski suri-muri-kila-kola-insener leiutanud riistapuud, mis jõe tagurpidi voolama paneb. Tagasitee pidime vältimatult läbima vastuvoolu. Esimese kärestiku juures näitas Kaarel üles erakordset härrasmehelikkust ja ronis kanuust välja, et seda niimoodi edasi sikutada. Meie istusime rõõmsalt kanuus edasi ja Kaarel oma olematu massiga pingutas sõna otseses mõttes püksid märjaks, aga edasi me oluliselt ei liikunud. Ohates lahkusime meiegi uppuvalt laevalt ja asusime appi nüüd juba veritsevale Kaarlile. Edasist ikaldust ei tahakski siinkohal nii täpselt meenutada. Jätsime kanuu esimese randumiskõlbuliku kalda peale ja põgenesime tagasi vaatamata kuriteopaigalt.

Kolmas peatükk: Peintpool

Kuna Nadja ei julge isegi Doom´i mängida, siis jäi püssiga metsavahel roomamine Piia õlule. Oli väga mehine mäng. Poisid said pihta ja Piia sai põske. Kogu kaubanduslik välimus on minetatud. Damaged goods - pole midagi parata.

Neljas peatükk: Error

Kokku esines 13 bändi. Piia kuulis neist kolme, Nadja lisaks veel poolt. Soda Effecti õnnestunud esitus katkes järsult, kuna sünnipäevalaps ei jaksanud enam rokkida. Ehk siis astus mingi juhtme peale, mis kogu elektrisüsteemi lühisesse ajas. Hommikul muidugi selgus, et üks kork oli väljas. Kahjuks segas pilsnertüüpi õlu seda öösel avastamast. Sellest hoolimata jätkus pidu poole Maikameikersi akustilise ambient-esitusega. P.S. Kui keegi kuulis neid hommikul mikrofoni röökimas, siis tegelikult oli tegemist Kunstiga. Pärast Alani meelast palvet talle kaamerasse vaadata, otsustas Nataša, et on viimane aeg nahhaalselt laiutava Piia kõrvale magama keerata. Ülesannet ei teinud raskeks mitte mahutuvusprobleemid, vaid Natašast endast õhkuv pompsiaroom. Telgikaaslaste poolt erituvate mõõkade puhul on lihtne selga pöörata, aga kui enda hingeõhk lausa õhku läbistava rusikana tundub, on olukord veidi keerulisem. Raske juhus. Raske.

Viies peatükk: Seltsiliikumine

Hommik saabus nagu kombeks on - haisevas ja umbses telgis, mille me taaskord strateegiliselt romantilise koiduvalguse poole paigutasime. Vaadates ümberringi lonkavaid eluheidikuid, tundsime ennast üsna hästi. Ikkagi kained. Hiljem selgus, et just sel põhjusel osutusime ise outsider' iteks. Nautisime hommikukohvi nelja-promilli klubi seltsis, kus meile selgitati valitsevat kastisüsteemi. Meile kui põhjakihi esindajatele järgnes viimane kahe-promilliklubi esindaja. Kõige arvukama liikmeskonnaga nelja-promilli klubi ise kummardas ainukest kuue-promilli klubi esindajat, kes sihitult telkide vahel elu mõtet otsides komberdas.

Lõpuks veel üks Tamps katusel:

Järgmine aasta jälle!
Piia ja Nadja

Vaseliinist. Veidralt.

2008-05-19T16:55:00.004+03:00

Trehvasin mingi õnnetu kokkusattumuse tõttu uuesti nägema nimetut Hiina K-kategooria märulifilmi, mille peategelased olid endised vangid Teekotike, Vaseliin ja Summuti. Mine võta kinni, eksole. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Meenus hoopis üks vaseliini ja apteegiga seotud intsident.

Istusime Hiinalinna köögis ja tagusime ilmselt kaarte. Mina ja Annes hakkasime poodi minema. Ilmselt õlut juurde ostma, nagu tollal kombeks oli. Puhtast südameheadusest olime nõus apteegist läbi minema ja Kusti allergilise ja katkise naha jaoks rahustavat vaseliinõlikreemi ostma. Juba ette mainin ära, et sellest, kuidas see ost apteekri ja järjekorras seisvate kaaskodanike jaoks välja võis näha, saime alles kodus aru. Jõudsime siis käsikäes pahaaimamatult apteeki ja...

Apteeker: "Tere, kuidas saan teid aidata?"
Mina: "Tere! Oleks vaja vaseliinkreemi...õli...kreemi...äää....vaseliini."
Apteeker: "Kõhõmm....jah. Millist?"
Mina: "No millised variandid teil on?"

Punastav apteeker toob letile neli erinevat karpi venekeelse kirjaga Vaselin.

Mina: "Oi kui palju erinevaid! Annes, tule siiapoole, mis sa arvad, millise peaks võtma? Ma ei suuda otsustada."
Annes: "Ma ei tea. Sina tead ehk paremini. Võta kõge odavam."
Mina: "Hmmm.....no need täidavad vist jah kõik oma eesmärki... Võtame siis selle kõige odavama."
Apteeker:" Kas see on kõik?"
Mina: "Ma usun küll. Üks hetk."

Helistasin siis Kustile ja küsisin, et kas ikka üks tuub. Kusti ütles, et üks tuub. Nooruke neiu leti taga muutus näost veel punasemaks.

Vaseliin sai õnnelikult ja sinisilmselt soetatud ja kui Kusti vaseliinõlikreemi asemel vaseliini nägi, selgitas ta ka meile, et see ostlemine võis küll kummalise mulje jätta. Pidin nõustuma. Eks ta ole.

Aga seda filmi ärge vaadake.

Nataša

Djengi nada!

2008-05-13T19:21:00.002+03:00

Ehk siis:

Ajaveeb 2008

Fotoreportaaž: Kuidas Me Jüriööl Mäkis Käisime

2008-04-24T11:09:00.008+03:00

Oli kaunis jüripäeva õhtupoolik. Mina, Birx ja Piia veetsime viimase sulnis suvekohvikus meeldivalt aega ja arutasime, millisele kloostrile suure pidupäeva puhul tule otsa peaks panema.
Kuna tegemist oli siiski suure pühaga, oli kindlasti vaja ka McDrive's käia. Mõeldud-tehtud? Ei.
Birxu autot käivitades ilmnes grand error meie masterplanis. Nimelt kasutab Birxu Opel sõitmisel bensiini. Tundub, et ka Birxu jaoks tuli selline info üllatusena, sest bensiiniga oli pehmelt öeldes halvasti:

Eeskujulike naissugupoole esindajatena sattus meie näljane ja pidulik seltskond pikema jututa paanikasse:

Paanitsemine on aga teatavasti kurnav tegevus, pärast mida on väike lõunuinak alati päevakorras:

Üsna pea selgus, et McDrive ei tule teps mitte ise meie juurde ja kuulujutud Muhamedist ja mäest on tugevalt üle paisutatud. Üksmeelse otsusena panime abi saamiseks mängu oma naiseliku šarmi:

Nagu näha jäi ka sellest pisut vajaka. Tundus, et ei jäägi muud üle, kui peab ennastohverdavalt tühja kõhuga tõrvikud süütama ja kloostreid rüüstama minema:

Viimasel hetkel meenus kellegile, et aasta ei ole sugugi 1343 ja mobiiltelefonid on üks maru kasulik leiutis. Tuli välja, et Dakil oli küünlaid pühade õdede jaoks:

Ja kes siis ilma lehtrita Statoili läheb:

Victory at last!

Bensiinihõngust kantuna alustasime katsumusterikast retke mäki poole, et seejärel turu kõrval burksi nosida ja tümmi kuulata nagu kõik normaalsed tartlased. Kloostri juurde ei jõudnudki. Sel aastal. Küll aga toimus Mäk(r)evolutsioon:

Tervitaks siinkohal Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Kloostrit Tartus.

Nadja.

Kuidas Kevad Tartu Tuli

2008-04-22T17:42:00.004+03:00

Oma ADD-st ja egoismist hoolimata panin minagi tähele, et kevad on käes. Nagu arvata võib, ei ole ma kõige kirkam tuluke jõulupuul ning ma suutsin selle järelduseni jõuda nädalakene hiljem, kui ülejäänud kaaskodanikud. Sellest hoolimata tahaksin Sind, kallis lugeja, kurssi viia oma raske deduktiivse mõttekäiguga.

Nadja arvab, et kevad on käes, sest:

*Baarides on tavalisest vähem rahvast
*Loengutes on tavalisest veel vähem rahvast
*Pirogovil on ühe ruutmeetri kohta keskmiselt neli hipit ja kaks kitarri
*Pompside nägudelt peegeldub siiras rõõm ning nende liikumist saadab meelas pudelikolin
*Emod naeratavad
*Esimesed soomlaste turismigrupid jooksevad vanalinnas ebakindlal sammul amokki
*Super-Alkos on alati järjekord
*Arvuti on hibernate režiimi minu kaelast enda kanda võtnud
*Kohalik ettevõtlus on elavnenud ja Piia juures on talvise pohmalaagri asemel avatud suvekohvik
*Schwamm on Tartus

Ja nüüd Raekoja platsile grillima!

Alati teie,
Nadja

Silveeer! Kus ON minu vasak silm?

2008-04-14T02:38:00.005+03:00

Alustuseks mõned teaduslikud faktid:
1. Kui pillad kahvli maha, ilmub su ukse taha kutsumata naisterahvas.
2. Noa põrandale kukutamise korral on oodata meesterahvast,
3. Lusika puhul ei ole loomulikult mingit kahtlust - külla tulevad homunkulused(tervitustega Ivan Oravale - hoia lippu kõrgel!).

Osava ja intelligentse tüdrukuna andsin minagi oma panuse teaduse jätkuvasse arengusse ja laamendasin veidi. Ehk siis pillasin viimase õlle maha. Oodatud vihaste sõprade asemel tuli aga külla Silmapõletik. Salaja ja öösel.
Olen aus - Silmapõletikul on vastupidiselt avalikule arvamusele ka positiivseid kõrvalmõjusid.

Näiteks ~~avas see mu silmad~~ pani see mind päevavalgust hindama, kuna hetkel jõlgun ma pimeduse saabudes kapuuts peas mööda Karlovat ja valin hoolikalt toidupoode, kus keegi mind teenindada julgeks. Aga nali naljaks, kaka kaljaks - siinkohal on mõned ettevalmistavad juhtnöörid teistele minusugustele looduse vingerpussidele, kes pudelist kinni ei oska hoida:

*Tööle minek põhjustab ainult hulgaliselt intriige, kuna Su ülemus arvab, et sa lasid süüdimatult keset tööpäeva korduvalt silma looja, nii et targem on koju jääda.
*Tõenäoliselt on Eesti majanduse järjekordne jahtumine Sinu süü, kuna kliendid ei piirdu sinu juurest põgenemisega, vaid lahkuvad linnast - lepi sellega.
*Õpi hindama enda senist hunnitut ilu ja hingematvalt kaunist peegelpilti - koledate inimeste elu on raskem, kui Sa seni arvasid.
*Ära enam kunagi võta iseenesest mõistetavalt seda, et hommikul silmi avades mõlemad silmad seda ka tõepoolest teevad.
*On õige aeg kindlaks teha, kes on sinu tõelised sõbrad - sunni tuttavaid endaga tõtt vahtima. Samal ajal tee ise oma konditsiooni üle nalja. NB! Ära unusta vihastada, kui vastane seepeale naerda julgeb.

Loodan, et olin abiks.

Siiralt Teie,

Silmavärdjas

Meie Viimane BlogiPall ehk Tribute to Daki

2008-03-13T23:11:00.007+02:00

Palju õnne, Daki. Sinu võit!

1. Kirjuta, kuidas möödus naistepäev, kas lilli kinkisid või said?
Ei kumbagi, aga saime pitsi tequilat. Kas sidrun läheb lille alla kirja?
2. Mida sa hetkel mõtled?
Me ei mõtle. Me pingutame, et seda kirjutada. Lisaks on juhtnöörides kirjas, et seda küsimustikku täites ei tohi mõelda.
3. Mis laulu sa viimati kuulsid?
Primus - Nature Boy
4. Milles oled andekas?
Me ei ole andekad. Me harjutame.
5. Mida sa ei suuda teha?
Loll küsimus. Chuck Norris on meie täditütar.
6. Kõige rumalam tegu, mida oled teinud?
vt. eelmised sissekanded.
7. Kuhu reisiksid kõige meelsamini?
Millal me viimati Undergroundist kaugemale jõudsime... Ihaste oleks juba päris hea.
8. Nimeta film ja roll, kus oleksid mänginud peaosa (esimene meeldetulev)?
Dumb and Dumber.
9. Sinu kolm soovi kuldkalakesele?
Kolm Rock'i kahe hinnaga.
10. Kas koer või kass?
Me oleme taimetoitlased.
11. Kas arstiks või aednikuks (valida tuleb üks)?
Üks.
12. Ütle kolm nime, kelle valiksid järgmiseks presidendiks (üks olgu blogijaist)?
Me oleme Eesti poolt. Ei saa kedagi blogijatest valida.
13. Kes on su guru?
Jube Juss
14. Millist raamatut oled viimasel ajal lugenud suurima naudinguga?
Ave Cosmo vedeleb siin. Oli lõbus lugemine küll.
15. Ütle kolm omadust, mida enda juures heaks ei kiida?
Kolm Rock'i kahe hinnaga.
16. Sinu parim tegu senises elus?
Me ilmselt oleme eelmises elus midagi head teinud, et meil veel sõpru on.
17. Kas Jumal on või ei ole armastus?
Jumal? Armastus?
18. Millist YouTube’i videot soovitaksid kõikidel vaadata?
Ei ole mõtet ühele saidile truuks jääda. Avardagem oma maailmavaadet, armas rahvas.
19. Mitu liiget võiks olla parlamendis?
Kolm. Esimene mõistlik paaritu number. Diktatuuri me ei poolda.
20. Nimeta 10 blogijat, kelle vastused sind huvitaksid?
Tähelepanu. Valmis olla. Läks! Esimesed kümme on võitjad. Paluks linke kommentaaridesse.

Maisi Lapsed ehk Kakumäe Mopeedirevolutsioon

2008-02-19T21:27:00.005+02:00

Linna peal käivad jutud, nagu oleks Nadja ja Piia liiga hõivatud lauajalkaga ning blogivad seetõttu haruharva. Ei ole vist vaja mainida, et need jutud on äärmiselt tõetruud. Kuna väljaspool Tartut elavad inimesed kahtlustavad juba meie varajast lahkumist blogijate ridadest, siis otsustasime pool tunnikest oma väärtuslikust treeninguajast järgneva ühispostituse jaoks ohverdada.

Naiskond Möiraahvid esitleb: Korn ja kultuurne nädalavahetus pealinnas.

Laupäev 09.02.08

Piia vaatenurk - Ärkasime mu ema juures. Ta on kuskilt (ilmselt aastatepikkune trenn) omale raudsed närvid hankinud. Kannatas ära õlu joomise ja mu joodikutest sõbrad peaaegu et naerusui. Edasi tulid brantšid-lantšid, teater ja *fanfaariheli* Vallibaar.
Väike-Liis: "Mmmm. Millimallikal on väga hea järelmaitse..."
Mina ei kujuta ette kust kohast see tüdruk pärit on. Müstiliselt HALB järelmaitse on millimallikal!!!

Nadja silme läbi - kui mina pealinna jõudsin, olid tunnid juba alanud. Ehk siis Vallisse jõudes oli kõik täiesti ootuspärane. Jaak istus kolmanda millimallika ootel, Anton kuulas härdalt lõõtsamängu ja ümises laulude roppe kohti kaasa, ülejäänud kompanii hoidis piipe ja prille ehk siis üritas hambutute püsiklientide lähenemiskatseid tõrjuda. Jah, ka Martin. Õhtu peaesinejaks oli aga üks keskealine umbes ühe kuupmeetri suurune meesterahvas, kes kõigiga hellusehetki jagada tahtis. Jah, ka meestega. Ja jah - kõigiga peale Antoni, kes ootuspäraselt üsna löödud oli. Pisikese mehikese jaoks jäi aga pidu üsna lühikeseks, kuna keset kallistamishoogu hakkas helisema tema kaelas rippuv Nokia ja ekraanile ilmunud kiri "Ema" tähendas, et aeg oli jalad selga võtta ja koju kapata.

Pühapäev 10.02.08

Piia vaatenurk - Hommik algas Ska Faktori ja igatsorti suusaspordiga. Poole aasta eest sai seda ette ära vaadatud. Seejärel võttis meie düsfunktsionaalne seltskond jalad kõhu alt välja ja suundus Saku Suurhalli. Sain aru, et oleks pidanud lapsena rohkem kasvamisele rõhku panema. Nina oli täiesti arvestatava osa ajast vastu poolpaljaste higiste meeste selgi. Rabeleda, moshida ja hüpata sai igatahes kogu raha eest. Umbes viienda loo ajal tuli mu vaatenurka pisike paus, sest pilt läks tasku. Kukkumise vältimiseks krabasin mu kõrval hüppava Nadja rinda. Mis küll Freudil selle kohta öelda oleks?

Nadja arvamus asjast - Avastasin, et mu naaber sõidab Eesti koondises suusasprinti. Täiesti meeldiv hommik. Hüppasin korraks Tagalapatist läbi ja veendusin, et Lauri elu sealses betooniparadiisis on tõepoolest ütlemata armetu. Ja õhtul siis kauaoodatud kontsert. Algus ei olnud paljutõotav - garderoobi eest pidi mõne mehe kuupalga välja käima, õllejärjekorrad olid talumatult pikad ja üks soojendusbänd oli vist kollektiivselt varbaluu murdnud või midagi sinnakanti. Õnnetuseks ei olnud nii juhtunud Flyleafiga. Mitte et mul midagi jeesusbändide vastu oleks, oh ei! Lihtsalt üliaktiivne bassimees elas kontserdile ilmselt kõige rohkem kaasa. Korni nägin täpselt kaks korda, kui enda ümber moshivate poolpaljaste higiste meestega samas rütmis kaasa ei hüpanud. Äge oli ikka, hoolimata Piia-käsi-minu-rinna-küljes intsidendist.

Ühine vaatenurk - pärast kontserti ei juhtunud mitte midagi. Absoluutselt mitte midagi. Mitte keegi ei joonud saunas otse pudelist Jaagu õe kvaliteetkonjakit. Mitte keegi ei sõitnud moboga Kakumäe kraavi. Mitte keegi ei realiseerinud kell 5 hommikul Jaagu õe uusaastarakette. Kõik ärkasid varakult üles ja sõitsid kohe Tartusse.

Siinkohal kasutame juhust ja hävitame eos Antoni poliitilised ambitsioonid. Ei palu vabandust.

See ei ole mitte meie tulevane president
Free XXX Porn Hardcore Gay Fun Deep Penetration XXX Free
Pühendatud kõigile googeldajatele!

Protokollisid Nadja ja Piia

Lauajalkahuligaanid ehk Sportvõidab

2008-02-13T17:26:00.006+02:00

Mõtlesin, et oleks aeg uuest hobist kirjutada.
Juba tublisti üle kuu aja on meid Nadjaga vallanud lauajalgpalli-vaimustus. Nadja kaitseb ja mina ründan. Üldiselt ründan vahelduva eduga. Lähtun põhimõttest, et kobaga saadud värav on ka värav ja eriti kaunid ja filigraansed löögid tõusevad üldise fooni taustal ilusti esile.
Nadja kaitseb edukamalt kui ma ründan. Tal on see prussakas ka veel kaelas, et aega ajalt ma ründan valesse väravasse. Ausõna mitte tahtlikult.
Mängutaktika on meil lihtne. Meile meeldib võita. Osavate inimestega mängime enesearendamise eesmärgil. Algajatega mängime võidu eesmärgil. Mõlemad variandid on toredad.
Siiani oleme vigastanud randmeid, küünarnukke ja puusakonti. Iga sport on veidi ohtlik.
Boonused õlu joomise ees - raha kulub vähem. Eriti kui vastastega või karmaga joppab ja saab pikalt "võitja lauas" mängida.

Pikemaajaliseks eesmärgiks on õppida pallile pihta lööma.

Olete oodatud konkurentsi pakkuma õhtuti muusikalokaali Underground!

Jalkat mängides ei ole kellegi aega pilti teha.
Niiet fotosüüdistus meist seekord muude spordialadega tegelemas.
Naturaalset sporditalenti ei anna fotosilma eest miskit moodi varjata!

Nelja Tunni Pärast On Eksam ehk Lükkame Õppimist Edasi

2008-01-24T04:22:00.000+02:00

Ehk siis selle pärast kirjutan. Või siis sellepärast, et Piia just kirjutas ja ma ei saa sitem naine olla. Ei hakka siin asja ilustama, vaid räägin lihtsalt kuidas Rokiklubi kolmas sünnipäev mööda sai.

Piia ja meie tõenäoline geisõber Jaak tegid pilkude abiga paar tundi liiga vara valestardi. Kui me kella üheksa paiku rokikasse jõudsime, oli nende jaoks pidu juba alanud. Pole vist vaja öelda, et mina ja Liis rebisime edukalt järele. Mäletan, et rokikasse jõudes pani mind imestama tasuta alkoholi hulk, mis laudadele kuhjatud oli. Mäletan ka seda, et poole tunni pärast oli see ilmselt ära auranud/hingatud, sest mitte ükski seltskond ei suuda nii efektiivset hävitustööd läbi viia.

Kella kahe paiku oli siis olukord järgmine - Piia otsustas, et prillide kandmisel pole mingit mõtet, kuna nägusid niikuinii ei näe. Kahjuks unustas Piia, kuhu ta prillid ära peitis. Pärast edutut katset minu jopet garderoobist vale numbriga lipiku alusel kätte saada, Piia kadus. Kuna tema võtmed olid Liisu kotis ja telefon ka juba kadunud, jäi ainult lootus, et ta koju komberdama ei hakanud. Hilisema uurimise käigus selgus, et nii see õnneks ei olnud. Kuigi tõele au andes oli Piia hommikuks peale prillide ja telefoni ka veel sokid ära kaotanud. Keegi ei tea. Fakt on see, et ärgates ei leidnud Piia eest koduselt tuttavat tapeeti, mina aga tundsin silmi avades Piia kodu seina kohe ära. Poole tunni jooksul, mil näol lesiv paistetus veidi alanes, hakkas silme ees hargnema ka minu enda eelmise õhtu teekond. Sihtpunkti jõudmise osa jäi esialgu üsna hämaraks.

Igaljuhul oli mul kella kahe ajal kohutavalt naljakas, kui Piia lauajalkas ühelegi pallile pihta ei saanud ja poolpimedana Kurjami ajal lava ees hüppas. Piia üle naermise kõrvalt ei olnud ma arvestanud faktiga, et Piia ja Jaak olid joobega kõigest kahe tunni jagu minust ees. Mistõttu manustasin ma otse loomulikult kergemeelselt õlut ja tundsin ennast vabalt. Enne kui ma arugi sain, hüppasin ma lava ees poolpimedana Crashdafi ajal ja ei saanud lauajalkas ühelegi pallile pihta. Kahjuks ei takistanud see mind alati ennast kõigile paariliseks pakkumast, mistõttu on Tartu linna peal nüüd üsna palju halbu ja karvaseid kaotajaid, kes mu peale hammast ihuvad. Pärast seda, kui ma üritasin Lensbaby kaks punkt nulliga pilti teha ja pildiotsijast avanev vaade oli täielikult moonutustevaba, sain ma aru, et asi on päris hull(non-fotopeded - te ei peagi sellest irooniast aru saama, tundke kergendust). Kahjuks oli siis juba hilja hädakella lüüa ja abi otsida. Mingeid kellasid ma kindlasti kuulsin, aga ma olen enam kui kindel, et need olid rohkem sinna hingekellade kanti.

Hommikuste kommentaaride põhjal tegin ma veel järgmist:

*traditsiooniline üksik kummituba baaripuki otsas istudes - keegi teine ei mänginud
*vedasin Liisu noored sõbrad tantsima - Liis lubas mind kergelt müksata, kui neid järgmine kord näeme, et ma teaks kellele viisakuse pärast tere öelda
*tahtsin hirmsat moodi Jaagu strateegilist piirkonda oma jalaga tutvustada
*kaotasin absoluutselt iga lauajalka mängu, kuna ei näinud palli, aga tahtsin ikka hirmsat moodi mängida
*olin mingil hetkel läbimärg ja süüdistasin kõrgemaid jõude ja neile kaotatud Piiat - hiljem selgus, et suitsupausi ajal oli padukas olnud, aga ma ei saanud lihtsalt aru

Kokkuvõttes läks ju hästi - olime ainult peo lõpuni, mitte kauem.

Ah jaa - kuna blogosfääris tundub see üsna tõhus meetod olevat, siis iga seda õhtut ja meid puudutava vihje eest üks pilku puhtalt kätte!

Nüüd sai sellega ühele poole ja konspekt ootab.
Ehk varsti jälle!

Nadja

Liivimaa Reisijuht Jobudele - Illustreeritud

2008-01-23T19:07:00.000+02:00

Läti on väike Läänemereäärne riik iidse ajaloo ja traditsioonidega. Siin asuvad turismiobjektid, mis pakuvad huvi igaühele. Järgnev reisijuht on koostatud Tartu jobusid ning piiratud ajalimiiti silmas pidades. Esimeseks reisiks piirdume ülevaatega Liivimaa osast.

*Kui te soovite nautida loodust – Autoturistile jäävad teepeale rahvuspargid, kiirevoolulised jõed, kui ka järved, mille kallastel on säilinud suured metsad. Jobudele, kes tunnevad huvi ajaloo vastu, pakuvad kindlasti huvi keskaegsed lossid ja muistsete lätlaste kultuur. Eraldi tooks välja Strencu psühhiaatriahaigla pargi... ...mis ahvatleb eriti mitmekesise loomastikuga. Läti suurtes avarustes on säilinud looma- ja taimeliigid, mis teistes Euroopa riikides on haruldused või isegi päris hävinenud.
*Kui te soovite ühendada meelelahutuse uute teadmiste omandamisega - külastage Riia vanalinna, kus leiate mitte ainult suurepäraseid arhitektuuri mälestusmärke, vaid ka kõige erinevamaid klubisid ja kõrtse. Parim järjekord jobudele on esialgu teha tutvust meelelahutusega ja mälestusmärkide ning arhitektuuriga tutvuda hiljem.

* Kui soovite Riias ööbida - Parimad hostelid jobudele asuvad kesklinnas võimalikult kergesti leitavate tänavate ääres. Mõistlik on eksimisvõimalust minimaliseerida. Toimetuse poolt järeleproovitud variant on Fun Friendly Franks. Kui turistide näol on tegemist eriti jobudega, siis saab seda kohta külastada vaid ühe korra. Soovitame, mitte inventari lõhkuda ja seintele emo-graffitisid mitte jätta.
*Kui soovite veeta tervendavat hommikupoolikut - Riias on palju kauneid kirikuid – nii vanaaegseid, kui ka kaasaegseid. Me pakume suurel hulgal võimalusi terviseparandamiseks ja aktiivseks puhkuseks. Kuna külastamisehetkel oli tervis üsna halb, siis pildimaterjal puudub.

*Kui soovite sportida - Läti linnad pakuvad kõige erinevamaid võimalusi turismiks – alates muuseumidest ja lõpetades spordivõimalustega. Iga Läti linn on ebatavaline ja teistest erinev – vaata, mida nad pakuvad! Palju võimalusi avaneb jobudele, kes armastavad ekstreemsporti. Soovitame tutvuda meelelahutusvõimalustega Sigulda bobirajal.

Läti kultuuripärand koosneb 3364st arhitektuurimälestisest, 2414st kunstimälestisest, 44st territoriaalsest ja linnaehituslikust mälestistest, samuti ka 111st ajaloomälestisest. Need moodustavad Läti arhitektuuri, arheoloogia (sealhulgas veealuse), monumentaalse, sakraalse ja tarbekunsti, teadus- ja tehnikapärandi kogumi. Riikliku tähendusega kultuurimälestiste nimekirjas on Lätis 1248 arhitektuurimälestist, 1481 arheoloogiamälestist, 2243 kunstimälestist, 39 territoriaalset ja linnaehituslikku mälestist ning 109 ajaloomälestist. Sealhulgas – 474 linnust, 1233 iidset matmispaika, 76 keskaegset lossi või nende varemeid, 126 mõisaehitist, 134 luteri kirikut, 48 katoliku kirikut, 33 õigeusu kirikut ja 29 tähelepanuväärse isiku elukohta. Maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja on lülitatud Riia ajalooline keskus ja puhvertsoon.

Jobudel arenguruumi jätkub.

Kuu Aega Viimasest Postitusest ehk Seletuskiri Kõige Nõrgemale

2008-01-06T13:55:00.001+02:00

Oma uues kodus ülemise naabri kummalise elektriseadeldisega külmunud veetorusid teist tundi üles soojendades on hetkel aega möödunud kuu üle järele mõelda ja blogimaailma kammbäkki teha. Et mõni lugeja ei arvaks, et ma seda oma südameheadusest ja loomingulisest vajadusest teen, siis mainin kohe alguses ära, et mainitud koridoris asuv elektriseadeldis on pikendusjuhtmega ühendatud minu kööginurgas asuva pistikupesaga ja kuna minu uue kodu seinas seekord auke ei ole, siis on välisuks lahti ja minu kompamismeel hakkab hajuma. Siit ka siis vajadus näppudele veidi sooja teha.
Järgnevad detsembri tähtsündmused kronoloogilises järjekorras(just nimelt kronoloogilises, et Piia ego järjekordseid kasvumärke ei ilmutaks).

Ühel teisel teisipäeval pidasime niisiis Piia sünnipäeva. Täiesti tsiviliseeritud oli esialgu. Piia oli õega kahepeale isegi mingid maitsvad lavašikäkid kokku keeranud, nii et ma kingi alla maetud raha taga nutma ei hakanudki. Ehk siis täiesti tsiviliseeritud ja viisakas. Kuni saabusid uued külalised ja tõid kingituseks viina ja tarretist, plastpitside sees ja puha. Ei ole vist vaja mainida, et mulle ja kõigile teistele hakkas see kingitus väga meeldima. Kui ma oleksin tarretiseõgimise kõrvalt saanud mahti Piia poole vaadata, siis ma usun, et oleksin märganud tuttavlikku nutueelset ilmet, mis mul endal lapsena näol oli, kui õde minu kingituse ise lahti rebis ja sellega ennast oma tuppa lukustas ja mängis. Igaljuhul aeti sellele pitse täis kastile käppelt päkad silma. Nii käppelt, et Undergroundi minemisest kuulsin ma hiljem jutte. Mul olevat igaljuhul äärmiselt lõbus olnud. Mis ongi ju kokkuvõttes oluline, eksole.

Pärast Piia hägust sünnipäevapidu tulid aga jõulud. Meie meet-the-fockers-stiilis lähem suguvõsa oli täies koosseisus esindatud. Stsenaarium oli kõigile tuttav, mis tähendab, et paratamatut fiaskot ei üritanud keegi enam vältida. Õhtu algas nagu alati ohtra shampusejoomisega noorema põlvkonna esindajate poolt, et ülejäänud jõulu oma mälus võimalikult häguseks muuta. Järgnesid tuttavlikud stseenid - ohtralt roppe anekdoote, vanaema ebaõnnestunud katse naabri autot ärandada, lookas söögilaua momentaanne rüüstamine, vanaema Twisteri-mäng minu pisikese õega, paratamatu ja sms-salmiteenuse mittetöötamisest tingitud häbi jõuluvana ees jne jne. Ehk siis ma ei vahetaks oma perekonda mitte millegi vastu - mitte ükskord pole elu igav olnud.

Lisaks saime kõik Tikri käest ägedad karvased käerauad! Ja kolisin ka. Sellest saagast aga teine kord, sest vett pole ikka veel ja näppe ei tunne enam. Kasutan oma uusi olen-nüüd-Piia-naaber privileege ja lähen tema pohmalaagri ukse taha kolkima - ehk saab kohvi ja pesta pärast seda paratamatut keretäit peksa üles äratamise eest.

Lootus sureb eelviimasena!
Nataša

Tali tuli tuppa

2008-01-04T17:02:00.000+02:00

ehk 8 Põhjust Miks Mitte Ahju Kütta:

1. Kui varbad külmast ära kukuvad, siis saan kanda nunnusid algkooli-aegseid sandaale.
2. Pead pestes ja märgade juustega toas viibides jäätub soeng ära. Purikaid murdes saan überkuuli Fanta-soengu,
3. Piisava kehatemperatuuri languse korral hakkab väga hea ja soe ja uni tuleb. Saan täna normaalsel ajal magama ehk.
4. Kui toas on külm, siis oleks nagu hea põhjus miks mitte asjalikke asju teha, sest loogiliselt ei saa ju teki alt välja tulla.
5. Kui kodus on külm, siis on hea vabandus kuskile mujale minna ja keegi siia ka ei taha tulla.
6. Puid on nagunii vähe.
7. Köögikraanist tulev keev vesi ei ole enam nuhtlus vaid puhas õnnistus.
8. Lepin, et olen laisk värdjas.

Tallinn imeb: Jõulueri

2007-12-23T20:15:00.000+02:00

Õlu on kohutavalt kallis.
Vihma sajab.

Tallinn imeb ka jõulude ajal.

Positiivse poole pealt on tore esivanemaid ja õde-venda näha ja igasugu vahvaid uudiseid kuulda, aga miks nad kõik Tallinnas peavad elama, sellest ma aru ei saa. Päästke end uppuvast linnast!!!

Kuidas ma ÖÖklubis käisin..

2007-12-14T19:43:00.001+02:00

Ei, see ei ole trikiga pealkiri. Ma kohe ausalt käisingi klubis. Klubis Illusioon ja seega on süütus läinud. Ja jah, oli valus, aga teisipidi põnev ka.

Tähelepanekud:
* Teise korruse rõdule pääsemiseks pannakse randme siseküljele luminofoorlambiga nähtav tempel. Tundus nagu oleks uksel emo-kontroll.
"Teretulemast klubisse! Kas te lõigute ennast?"
* Välismaa-mehed alustavad sebimist juba garderoobis. Eesti mehed alles tantsuplatsil või baaris.
* Õlu ja siider on kaks-ühe-hinnaga. Üsna ahvatlev.
* Enam ei nurise, et Undergroundis ukse taga suitsu peab tegema. Suitsuruum a.k.a. gaasikamber on kordi hullem.
* Suur osa väikestest tüdrukutest (me being sooo old) on alates kella 1'st saavutanud võime kõndida ... ei ... kulgeda 45'kraadise nurga all. Selliste treppide juures väga ebaturvaline. Pidu peaks jääma ühele tasandile...
* Turvamehed joovad kogu aeg red bulli.
* On mehi, kes tantsivad nagu naised. Ei.. nagu ergutustüdrukud.
* Kas need inimesed teavad, et mängitavate lugude originaalversioonid on palju paremad?
* Kui tsikid tantsivad, siis käekotid on ringi keskel põrandal - Myth NOT busted.
* Sisekujundus on kuul niikaua kui klubi kinnipanemiseks suured tuled põlema pannakse.
* Hea, et on olemas kohad nagu Under ja Zavood minusuguste trendiheidikute ja konservatiivide jaoks.

Kõike paremat.
Uued uudised klubirindelt ca. 5 aasta pärast.

Newly Found Daylight Time

2007-12-09T13:26:00.000+02:00

Pärast nädalatepikkust nokturnset eluviisi ärkasin täna kell 9.30 virgana üles. Tuju hea, sisikond paigal, kohvi kannus, tuli ahjus. Tuleb välja, et meie laiuskraadil siiski ei ole polaarööd nagu mulle varem tundus. Päike paistis ja puha.
Ühesõnaga öösiti üleval passides (k.a kaine peaga ja ilma seltskonnata) on väga raske sotsiaalseid tegevusi harrastada. Täna siis, superõnnelik avanenud võimaluse üle midagi vahvamat ette võtta kui seriaale vaadata, tuli mõte üks korralik branch teha. Omlett ja kohv ja apelsinimahl kuskil kohvikus näiteks. Kõlab ju idülliliselt? Aga siis selgus, et mu sõbrad eriti ei võta vedu...
Nadja pole veel koomaunest tõusnud, Mini-Liis ei kontakteeru, Tarvil on 10-palli-süsteemis 10-palline pohmell...

Peab edaspidi oma ärkveloleku päevi paremini ajastama.

Edit: Teisipäeval te ei saa Undergroundis istuda laudades nr 13 ja nr 14, sest seal istun mina! Ise!

Sest Keegi Ei Saa Enam Piisavalt Diplomeid...

2007-12-06T17:17:00.000+02:00

Vahetevahel on mul tunne, et mu vanad silmad on juba kõike näinud. Siinkohal tahaksingi tänada kõiki, kes selle illusiooni paari päeva jooksul tuhandeks killuks tambivad.

Siiri ja Kusti - ilma teieta ei oleks hommikul tualetipotis hulpivat plaksumaisi, millest keegi mitte midagi ei tea.

Orkut - ilma sinuta ei saaks ma hommikul teada, et mu vana sõbranna on nüüd mees.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis - ilma sinuta ei teaks ma, et enne lavalt rahva kätele hüppamist tasub uurida, kas keegi sind ka kinni püüab.

Tundmatuks jäänud stage-diver Genialistide klubis nr 2 - ilma sinuta ei oleks ma arvanudki, kui halb mõte on rahva sekka pommi hüpata.

Terve plaadiesitluse ajal ennast ületanud mosh-pit Genialistide klubis - ilma teieta ei teaks ma, mis on järjekindlus(järjekindlus on see, kui pärast trepi peal kordamööda veritsemist alati lava ette naasta - toim.).

Ülemised naabrid - ilma teie ja teie aastaid kestva remondita ei teaks ma, et WC laest võib vihma sadada.

Grand Prix läheb seekord Piiale, kes leidis mulle potentsiaalse uue ahjuküttega kodu, et sealt endale küttepuid varastada. Ilma sinuta ei teaks ma, mis on tõeline sõprus, sa hea hing!

Taaraaktsioon 2007

2007-11-27T12:59:00.000+02:00

Aasta lõpp - kokkuvõtete tegemise aeg:

Kokkuvõte nr 1: Mina ja mu külalised armastavad õlut.
Kokkuvõte nr 2: Mina ja mu külalised armastavad õlut rohkem kui siidrit.
Kokkuvõte nr 3: Mina ja mu külalised armastavad kõige rohkem A. le Coq Pilsnerit (võimalik et finantskaalutlustel)
Kokkuvõte nr 4: Mul on ka seiklushimulisi külalisi (Toolse õlu, Guiness, Puls, Šveijki õlu, Saku Porter, Alkovaba Baltika, Heineken)
Kokkuvõte nr 5: Mina ja mu külalised armastavad mu ema, kes aitas taara ära viia. Äitäh.

Ettevaatust! Sandid!

2007-11-24T19:33:00.000+02:00

Olgem ausad - Õnne tänava häärberis on igasugust rahvast nähtud. Puudega, puudeta, lombakad, pimedad ja muidu värdjad, aga täna sattusid siia esmakordselt ka sandid. Üsna väiksed sandid olid. Erwin limpsas keelt, aga sandid suutsid siiski omal jõul lahkuda.
Nostalgia mõttes meenusid enesegi sandiajad. Teiste hulgas ka lapsepõlve kommipommimine. Muudest sandistavatest tegevustest on siin blogis juba niigi küllaga jahvatatud. Eriti eredalt on meeles kord kui me mu väikevennale sukapüksid pähe ajasime ja ta naiseks kostümeerisime. Kahju tast veidi. Laps oli nii väike, et ise aru ei saanud, mis temaga tehakse. Nüüd tal on sellepärast kindlasti kohutav lapsepõlve trauma ja seelikutes unenäod. Siirad vabandused. Ja iagatehs tundub mulle praegu, et omal ajal oli meil etteasted küll paremini ettevalmistatud. Loopisime tangu ja tegime viktoriini ja laulud-tantsud ka muidugi sinna otsa. Tänapäeva sandid on ikka palju sandimad. Järelikult 1:0 nende kasuks.

Ja nüüd tõmban otsad kokku, sest uus seltskond haigeid inimesi on jällekord siiapoole teel.

Ps! Soovitan kardinad akende ette tõmmata ja suuremate mööblitükkidega uksed barrikeerida.

Tervitades,
Piia

Intervjuu Iseendaga ehk Veidi Vormi Ajastamisest

2007-11-23T13:29:00.000+02:00

Tere Kallis Kuulaja!

Tänases saates tutvustame veidi üht uut rahvuslikku spordiala, mis on viimasel aasta jooksul Tartus meeletut populaarsust kogunud. Räägime juttu ühe vahest kõige hingestatuma võistleja Nadjaga, et natuke spordiala köögipoolest aimu saada. Kahjuks ei jõudnud Nadja täna stuudiosse, kuna eilne etapp oli liialt füüsist ja ressursse nõudev. Küll aga nõustus ta online-intervjuuga.

K: Halloooo? Nadja??
V: Kuuldel.

K: Mis tunne on kolmas reede järjest Piia juures ärgata?
V: Noh, mis seal salata. Suht sitt. Aga eks igaühel ole oma rist kanda.

K: Eilse etapi teemadel - rebisid alguses teistest kõvasti ette, aga olid viimasel ringil sunnitud katkestama?
V: Jah, tõsi ta on. Rehvid hakkasid viimastel ringidel(tequilaringid - toim.) kuluma ja kaldusin veidi trajektoorist kõrvale. Nii ma sealt kurvist välja vuhisesingi, taksoga otse Piia juurde. Eks oma osa mängis ka see, et tegin salaja valestardi ja võistluse alguseks olin omadega juba üsna õhtal.

K: Kuidas tavaliselt etappideks valmistud?
V: Vormi ajastamine on kindlasti väga tähtis. Võistlused toimuvad harilikult neljapäeviti, nii et pärast nädalavahetusel taastumist saab ilusti valmistuda. On ette tulnud ka teisipäevaseid ootamatusi, kuid õnneks on need harvad. Teine oluline faktor on kindlasti õige alagrupi valimine. Kuigi tegemist on individuaalspordiga, oleneb kõik siiski tiimist, kes peaksid olema sama taseme sportlased. Meistriliiga tegelastega sammupidamine on minusuguse amatööri jaoks veel võimatu.

K: Mis on sinu edu saladus?
V: Kindlasti õige määrde valimine ja vallatud vahespurdid hotshottide näol. Sellega tuleb siiski ettevaatlik olla, et ennast liialt ära ei väsitaks. Eile läksingi muuhulgas ka selle õnge ning ei suutnud teiste lõpuspurdiga kaasa minna.

K: Kas olete oma tulemusega rahul?
V: Noh, eks väikeseid tagasilööke ole meil kõigil. Kui ma praegu vaatan just ärganud võitjate väsinud nägusid, siis pean mainima, et ei mõista vahel, miks me üldse võistleme. Mongoolia esindaja Piia nt jälgib hetkel ümbrust oma punaste pilusilmadega ning teeb apelsinimahlaga keemilist. Meil kõigil on oma taastumisnipid. Ütleks, et mul on järgmisel vaheetapil üsna suur võiduvõimalus ning võidab ju kokkuvõttes ikka see, kes uppuvalt laevalt põgeneda ei mõista ja koos sellega põhja läheb. Võistlusetapid näitavad lihtsalt kätte favoriidid, kellega tuleb ettevaatlik olla. On, mille nimel edasi üritada ühesõnaga.

K: Igaljuhul edu sulle kõigis su ettevõtmistes ja loodame sinust veel tulevikuski kuulda.
V: Edu läheb vaja jah. Käivad jutud, et etappe tahetakse muuta mitmepäevaseks, et osad võistlejad nö välja praakida. Konkurents on kõva neh. Eks näis, mis saama hakkab.

Taksojuhtumite Esikolmik ehk #%&?!!?!

2007-11-14T14:43:00.000+02:00

***
Stseen 1

Nadja: "Tere, palun Zavoodi juurde."
Dispetšer: "Jah, üks hetk palun."
(Nadja näeb lauale valguskiirusel lähenevaid salmiakki-shotte, mille külge on klammerdunud end pitside tuules hoida üritav Piia.)
Nadja Dispetšerile: "Cancel, cancel!!!"

***
Stseen 2

Taksoga Koju Saabunud Nadja: "Palju see tuli?"
Taksojuht: "57 krooni"
Eriti Suuremeelne Jootraha Jättev Nadja: "Oh, võite siis ainult 45 tagasi anda."

***
Stseen 3

Nadja: "Tere sooviks taksot eee....."
Dispetšer: "Jah. Kuhu?"
Nadja: "Eeeeeee......üks hetk."

Möödub mitu minutit, mille jooksul Nadja üritab korteris viibijate käest aadressi välja pressida.

Nadja: "Eee..Vabriku 10?"
Dispetšer: "Noooh, karm öö jah?"
Nadja: "????"
Meela Häälega Dispetšer: "No tuleb teile üks takso siis..."

***

Days Of Our Lives ehk Reede ja Üheksas

2007-11-10T15:23:00.000+02:00

Nadja reede:
*ärkab Piia juures madratsi, seina, seinalt maha kukkunud piltide ja Piia vahel
*avastab, et üks sokk on üleni verine
*saab teada, et pidas öösel WC valgusallika lülitit loputuskasti juhtivaks mehhanismiks
*avastab, et helistas ilmselt öösel dispetšerile, et taksojuhti komplimenteerida
*ei oma mälupilti, et oleks takso ja Piiaga üldse punktist A punkti B liikunud
*seoses eelmise õhtu fragmentide meenumisega guugeldab "Chuck Norris Homo" ning jõuab lehele www.chucknorrisisahomo.com
*rahakotti uurides selgub, et edasiseks eksisteerimiseks on vaja marti jooksma minna
*avastab koju jõudes, et Kusti trumpab oma päevaga vabalt Nadja ja Piia päeva üle

Piia reede:
*ärkab kodus, Nadja ja madratsi vahel
*ei oma mälupilti, et oleks takso ja Nadjaga üldse punktist A punkti B liikunud
*saab teada, et kaotas eelmisel õhtul telefoni ära
*saab teada, et ei olnud kaotusest teadlik, enne kui telefon laua alt leiti
*peab vastu võtma kingituseks saadud diivani, mille kaks meeldivat noormeest on hoovi toimetanud
*avastab koos noormeestega, et diivan ei mahu trepist üles
*veedab ülejäänud päeva üksinda koridoris diivanit valvates ja edasist tegevusplaani haududes

Kusti reede:
*ärkab kodus, Nadja ja Siiri juures Hiinalinnas
*otsustab enne pessu ja tööle minemist poes käia
*avastab poest tagasi jõudes, et lukk on katki ja asub ust rammima
*purustab rammimise käigus taskus oleva joogipurgi, mis voolab teatavat efekti tekitades mööda sisesäärt alla
*läheb ilma jopeta ja märgade pükstega kohalikku baari õlut jooma ja edasist tegevusplaani hauduma
*avastab, et telefon on samuti toas ning asub pärast pikka Hiinalinna vahel jõlkumist märgade pükstega lähimate telefoniautomaatide poole teele
*saab Siiri vahetunnist kätte ja on pärast luku eest ära monteerimist murdumise äärel
*võtab vastu kõne vihaselt ülemuselt ning teatava sõnavahetuse järel jääb Kusti esimene töönädal tema jaoks ka ühtlasi viimaseks

Edasi Paremate Reedete Nimel!

Nataša

A Gentlemen's Evening

2007-11-04T14:09:00.000+02:00

Retsept
kogused arvestatud kahele täiesti normaalsele naisterahvale
1 Rämpstoit
1 Ameerika "nalja"film The Long Weekend, Inglise-USA 2005
2l Coca-Colat
1,5 h erootilist porno-krimi-põnevusfilmi Dead Sexy, USA 2001
3h On-line Pokkerit
1 Strippar (puudumisel võib asendada Annesega, kes ei võta riideid seljast ära. Isegi jopet mitte. Ju kardab.)

Serveerida laupäeva õhtul

Minu Ameerika Juured

2007-11-02T16:44:00.000+02:00

Pimedatel sügisõhtutel tekib igal inimesel igasugu kummalisi tujusid ja tahtmisi. Mõni hakkab kuu poole ulguma, mõni avastab, et semestri lõpuni on jube vähe aega jäänud... Ja mul tekib vastupandamatu isu kõrvitsaid uuristada.

31.10.2007

*Käisin turul kõrvitsaid ostmas. Tädi leti taga oli järjekord.
*Tulin 8+ kg kõrvitsakoormaga jala koju. Kalevipoja kuju kaudu.
*Lõikasin iseseisvalt noaga näppu. Isegi kahte näppu korraga.
*Runnil tuli inspiratsioon ja omistas tiitli KõrvitsaTuunija 2007*Veendusin, et Väike-Liis on väga aeglane kõrvitsauuristaja. Aga pühendunud.
*Vedasime Nadjaga kaks väikest kõrvitsat koos küünaldega linnapeale lällama ja kaunistasime nendega Undergroundi sissepääsu.
*Jõime õlut/siidrit ja kummalisi kangeid shotte. Eelisjärjekorras salmiakit.
*Kaotasime Nadja kõrgematele jõududele.
*Käisin prk Tammelotega Zavoodis
*Kükitasin kl 5 hommikul oma maja ees ja sõin friikartuleid.

Lugupidamisega,
Teie Usalane

Suusaretk Ja Tsirkus ehk Lähemalt Lauamängudest

2007-10-28T12:49:00.000+02:00

Pärast seda, kui Siiri nõusid on pesnud, mängime me Jengat. Nõusid peseme me nimelt siis, kui veiniklaasidest on juba kohvi joodud ja muud üle ei jää. Nõudepesurest teadupärast kogu kööginõudeinventari ei mahuta, seega kuivatan mina praktilise tüdrukuna vahepeal nõud ära, et saaks teisi edasi pesta. Siiri seevastu eelistab nõude kuhjamist ülemise köögikapini. Võidab see, kes kohvitassi võttes ei märatse ja ülejäänud asjad terveks jätab. Eelis on siinkohal mängijatel, kes on nõude asetamise järjekorda jälginud ja meelde jätnud(loe: vaadanud, kuidas Siiri tööb teeb ja ühe silmaga lehte lugenud).

Öösiti mängin ma vahel telefonitsi Aliast. Ajalimiidiks on mängupartneri mobiiliaku kestvus või oponendi enda kestvus. Võitu ei taga siinkohal mitte ära arvatud sõnade arv, vaid meeskonnakaaslase isiku, asukoha ja eesmärkide väljaselgitamine.
Näidismäng:
Mina: "Kus sa oled?"
Tema: "Böääüüü..."
Mina: "??? Kus?"
Tema: "Zaoodih."
Mina:"Zavoodis?"
Tema: "Mmmmmh."
jne.
Aliase juures on tore see, et mängu tulemust ei saa kunagi ette ennustada ning purjakil meeskonnakaaslase püüdlikult artikuleeritud pudistamine ei jätaks isegi Soome vormelisõitjaid ükskõikseks. Ja Soome vormelisõitjad on minu jaoks kivinäo säilitamise etalonid.

Imagot saab mängida igalpool ja igal hetkel, kui tunned, et pead kellegile välja ütlema, mis sa temast õigupoolest arvad. Harilikult ei esine selles arvamismängus siiski küsimused, mille vastuseks oleks midagi nii tsiviliseeritut, et seda siin mainida saaks. Isiklikult olen seda mängu kõige tihemini mänginud Zavoodi ees ja skinheadidega.

Eesti Mälumängu saab mängida hommikuti. Teemakohane oleks see eriti siis, kui ärkad Viljandis, triipkood otsa ette kleebitud ning ei saa väga hästi aru, miks sa eelmisel õhtul Koidu Seltsimajas Reisile Sinuga saates osalesid. Samas saad sa väga hästi aru, miks sa ei võitnud.

Veel toredaid hommikumänge:
Domino - lahtiste otsade sidumine, jalasolevale ühele sokile paarilise leidmine.
Rummy - erinevate väikeste rahatähtede kombineerimine suitsupaki/makaronipaki saamiseks. Vihje: Kui kõik "klotsid" leti ääres otsa saavad, siis ei tasu "RUMMY!!!!" karjuda, sest nagu selgub - teised ei mängi.

Tunne oma kodumaad ehk Ö-tuur 2007

2007-10-27T16:18:00.001+03:00

Võiks ju arvata, et Tartu on täitsa suur koht. Klubisid ja pidusid jalaga segada. Aga meil oli vaja neljapäeva õhtul hoopis Viljandisse pidusse minna. Kella kaheksa ajal tekkis mõte, kella üheksa ajal sain Liisu nõusse ja veidi pärast kümmet seisimegi pöial püsti Viljandi ringi ääres. Liis avastas muuhulgas, et tal on ilmselt vesi põlves, sest põlv on kogu aeg külm ja märg.

Varustus:
1. õlu - sest lootsime vana hea Murphy peale. Seadus ütleb, et auto peatub alati just siis kui oled purgi lahti teinud. Seekord küll ei töötanud, aga eks Murphy oli ka optimist.
2. helkur - ka siin on ööd mustad.
3. silt "Viljandi" - Liis tahtis küll Vilsandi või Kuressaare kirjutada. Lootis autojuhtide südameheadusele, aga kirjutasime ikka ausalt Viljandi, sest südameheadusele pole nagunii mõtet loota ja nagu me pärast teada saime, siis polnud kirja nagunii näha.

Eeldades, et kõik autod, mis kella kümne ja üheteistkümne vahel õhtul Viljandi maanteele keeravad, lähevad muidugimõista otsejoones Viljandisse, läks vahepeal kops suisa üle maksa.

Mismõttes sa sõidad Viljandisse ja meid ei või peale võtta??!!??
Ah???
Me ei ole isegi mehed ega hipid!!!!

Viimaks peatus üks vahva vene oss musta läikiva autoga. Väga südamlik noormees. Ja tänumeeles andsime koleda muusika ka andeks. Siis sõitsime Kurekülla (vist?), istusime autos kuni meie sohver teiste kenade vene noormeestega suitsu teeb ja kordamööda pakiruumi ja kapoti luuke avab ja sulgeb. Reisiseltskond täienes veel ühe muusikanautleja võrra. Tal olid isegi omad plaadid kaasas. Viljandisse jõudes hakkas isegi meile juba õnts-õnts meeldima. Hea, et Tallinnasse ei pidanud sõitma, sest muidu oleks me lõplikult muusikaliselt rikutud saanud.

Ja Viljandis läksime Koidu seltsimajja. Sulelised ja karvased sõbrad-tuttavad olid juba varakult sooja hakanud tegema ja pidu oli täies hoos. Marssisime enesestmõistetavate nägudega mantlite ja kottidega sisse. Panime asjad ja õlled backstage'i ja otsisime esimese suitsuruumi. Hiljem selgus, et tegelikult on pilet 50 EEKi, omade jookidega sisse ei saa ja ühtki bändimeest või muidu esinejat me ka ei tunne.

Pidu oli vahva. Inimesed olid toredad.

Lõpuks vedasin ennast Kätrini ja Hansa poole diivanile. Nad elavad väga õnnelikul kombel peopaiga kõrvalmajas. Kuna Hansa pidi tingimata kell pool neli öösel autos Priidule ühte lugu laskma ja Kätrin olgugi purjakil aga korraliku naisterahvana pidi meigi maha võtma, siis istusime veel nõks aega üleval. Kätrin passis aknal ja ma vedelesin sohval. Muu jutu sees kõlas reportaaž akna all toimuvast.

Viljandi

Ta tegi seda jälle..

2007-10-13T21:41:00.000+03:00

Ma loodan lähipäevadel saada Hansapangast tähitud kirja. Kuldkliendi pakkumisega. Ma kaotasin reedel jälle oma pangakaardi automaadile. Õnneks ma ei ole ise milleski süüdi. Süüdistan hoopis oma geene.

Extreme Makeover Ahjueri

2007-10-09T02:25:00.001+03:00

Toolid Minu Elus ehk Istumine Ei Tasu Alati Ära

2007-10-05T18:53:00.000+03:00

Käisin eile esimest korda oma lõputöö juhendaja juures. Muuhulgas on ta õpetlane, kes on ilmselt kirjutanud kõik erialased õpikud known to man. Kuna tegu on erakordselt erudeeritud professoriga, siis kukkusin hea esmamulje jätmiseks keset pingsat diskussiooni nagu muuseas tooliga ümber. Ei saa öelda, et poleks piinlik olnud. Olukorrale andis kindlasti meeletu lisaväärtuse kolme vanema õppejõu kohalolek samas ruumis. Peedikarva näoga kodu poole kõndides meenus teisigi toolidega seotud intsidente, mis võinuks minu poolest täiesti olemata olla...

Loodetavasti mäletavad kõik minu legendaarset hambajäljed-puusa-peal pulmaintsidenti. See verevalum oli köha järgneva seiga kõrval.
Usina pulmafotograafina sai kaamera mälukaart kohe peo alguses täis ja istusin toolile, et tühja kaarti sisestada. Oli käes härras ja vaikne hetk, kus pruutpaar vanemaid südamest kõige eest kallistuste ja kingitustega tänas. Ei teagi, milline tooli osa sel hetkel järele otsustas anda, aga minu põrandale prantsatamine ei jäänud väga kahe silma vahele. Toolist ega minu põhjamaiselt kaamest jumest ei jäänud igaljuhul suurt midagi järele. Oleks võinud ka halvemini minna - keegi oleks võinud mulle laulatuse ajal istet pakkuda. Õnneks koperdasin sel ajal ainult kaks korda vaiba taha ja suuremat katastroofi üles ei keerutanud..

Kindlasti on kõik tähele pannud, et toolid on enamasti igavad ja ühevärvilised. Õnneks on olemas Piia, kes läheb ja aitab, kui viga näeb laita. Kui Piia guaššidega meie köögitooli värvima hakkas, oli ta veel kaine. Akvalangistide portree nägi täiesti korralik välja. Keegi ei tea, mis vahepeal juhtus, aga kui järg seljatoe käes oli, oli Piia juba üsna purjakil ja tuli välja geniaalse ideega sinna lihtsalt "Kadahh" kirjutada. Õnneks oli vaene väike Piia tooli lakkimiseks liiga väsinud ning meie Siiriga lõbustasime ennast pool päeva tooli puhastamisega. Vot sellised hobid siis.

Truly yours,
Chairman of the Committee of Freaky Shit

Igal asjal olgu oma koht!

2007-10-05T13:01:00.000+03:00

Elu-olu ümberhindamisest jõuab sujuvalt elu-olu ümberorganiseerimiseni.
Igal asjal olgu oma kindel koht. Et ära ei kaoks, et teaks kust võtta ja et ei oleks mingit korralagedust. Näiteks paigutasin eile oma pangakaardi pangaautomaati ja jätsingi sinna. Hea teada, et on kindlas kohas. Alustada tuleb väikeste asjadega.
Järgmisena oleks ehk mõtekas hakkata kodu ümber tõstma. Ave tõstaks välja, voodi sätiks keset tuba, korstnajalas haigutava augu topiks kinni, piima paneks külmkappi, kohvi kallaks kurku ja musti nõusid hoiaks dušinurgas leos. Mu köögi kraanikauss ei pea endiselt vett ja meenutades lihtsat füüsikat, siis sõela väga midagi likku ei pane. (Ja leos peavad mu nõud olema - ma proovisin eile süüa teha) Lisaks olen üsna kindel, et hea feng shui näeb ette, et vetsupott ei kõigu ja äravoolu toru on ka sanitaarselt kinnitatud. Samas ma võin üritada vannitoa põrandal murulauku kasvatama hakata - hästi väetatud pinnas.
Kui nüüd lausa puhta hulluks minna, siis võiks põranda ära pesta ja Erwini kiilaks ajada.

Feng Shui juurde tagasi tulles meenub üks tarkade õpetussõnade raamat "Feng Shit", mis tuleb nüüd kiiremas korras üles otsida ja halb karma mu kodust välja ajada.

Vanade võlgade likvideerimise mõttes panen Bingust pildi ka üles. Emme juba teab, niiet enam ei ole mõtet ettevaatlik olla.

Lubage tutvustada, mu uusim lemmikloom:

Teie Martha "Wong Ho" Stewart

Kuidas Metsa Hõikad, Nõnda Vastu Kostab

2007-10-01T16:27:00.000+03:00

Meie blogi hakkab varsti aastaseks saama. Aeg teha kokkuvõtteid ja vaadata tagasi kirjutatud mõtetele ja juhtunud lugudele. Vaatasime üle ja meile tundus nagu igati intelligente ja asjalik jutt. Loogiliselt võttes peaks kogu see intelligentsus ja üüratu tarkus kajastuma ka meie lugejates, aga vaadates google otsingusõnu, millega meie blogini on jõutud, tekib kahtluseid.

Äkki peaks elu ja bloginduse ümber hindama...
*kuidas teha ingleid
*verevalum sugutil
*rinnahoidja
*suur perseauk
*shutupsherlock (vähemalt korra päevas...?)
*liis lits
*asukohast Niki
*.. midagi rootsi suurte rindadega tüdrukute kohta

edit: lisandunud...

*pildid šabloonidest
*purju küla
*t05h4

Suurt osa tulemustest võib kajastada ka fakt, et Kusti uueks hobiks on genereerida võimalikult haigeid otsingusõnu meie blogini jõudmiseks...

Siiralt mures,
Liis ja Piia

Us Vs Newton

2007-10-01T13:57:00.000+03:00

See sissekanne pidi originaalis kajastama meie ülekaalukat võitu gravitatsiooni üle. Kahjuks tabasid meie püha üritust teatud tervisealased tagasilöögid(minul tekkis surmagripp ja Piia süda valutas vihmametsade pärast), kuid otsustasin tulevatele põlvedele meie geniaalsed ja võidukad ideed ikkagi edasi anda. Ehk siis - kuidas tagada muna edukat õhulendu/võitu aasta pingeliseimal spordivõistlusel:

*Muna varasem hoidmine hambapasta lahuses. Kui muna peaks mingi kummalise juhuse läbi maapinnaga põrkudes purunema, siis tuleb kindlasti näole manada võimalikult üllatunud ilme ja rõhuda "aga-telekast-ju-näitas" argumendile.
*Muna ülekallamine Red Bulliga. Kui juhtub uskumatu lugu, et muna puruneb raekoja platsiga kohtudes ja tiibade kasvu ei ilmne, tuleb kindlasti näole manada üllatunud ilme ja rõhuda taaskord telekaargumendile.
*Otsida etteantud mõõtudesse mahtuv toigas ja rullida sinna ümber 15 meetrit nööri. Kui seadeldise kasutamist mingil põhjusel takistatakse või see ära keelatakse, siis on vaja naasta esimese kahe punkti juurde ja neid vajadusel kombineerida.

Muud kuumad uudised sel nädalal:
*Siirile tulid Selveri ees vastu kaks 10-aastast poisikest.
Poisid: "Me mängime Harry Potterit. Tahad me võlume su ilusaks?"
Tulemuseks kirjeldamatu emotsioonitulv.
*Mida teed sina, kui naabrid teevad prussakatõrjet ja prussakagängid sinu köögiaknast sisse tungivad?
Meie käisime Luunjas kohvi joomas ning kurke uurimas ja eksisime hiljem Raadi lennuväljal ära.
Nägime kohalikku Luunja kaaki:

xxx kisses xxx
Nataša

Sickville

2007-09-26T20:40:00.000+03:00

Siiri says:
mis haigus sind siis kimbutab?
Siiri says:
gripp?
Siiri says:
krambid?
Siiri says:
läkaköha?
Siiri says:
meningiit?
piia says:
tripper
Siiri says:
wow
piia says:
ja nohu
piia says:
nohu väikse tripperiga
Siiri says:
veel miskit äkki?
piia says:
pihus on verevalum
piia says:
jäi rokipubis vetsuukse vahele
Siiri says:
ai. pihus....osav
piia says:
süda ka muidugi valutab.
piia says:
vihmametsade pärast
Siiri says:
ja kodutute koerte
Siiri says:
ja nälgivate laste
piia says:
ja tukakramp on ka
piia says:
lõikasin kääride ja avega tukka ja pärast seda läks krampi
Siiri says:
a ma hakkan nüüd tolmuimejaga tomutama
Siiri says:
koristuspäev
piia says:
mul peaks ka olema
piia says:
siin on sitamaja
piia says:
ja ema tuleb homme
piia says:
aga ma ei saa
piia says:
ma olen niiiiiiii haige

Üle Pika Aja Jälle Üks...

2007-09-19T10:52:00.000+03:00

...korralik kokkuvõte möödunud aegadest. Ehk siis eelmisel nädalal:

*tegime Piiaga Zavoodis lanparty ja mängisime Wormsi.
*üritasime hüsteerilist Kustit öösel kell kolm veenda, et Soome vabariik ei helista kindlasti mitte öösel inimestele ja ei kutsu neid sõtta tundmatu saareriigi vastu. Eriti kui sa oled eestlane. Siit ka üleskutse kõigile prank calleritele - valige oma ohvreid!
*vallatlesin mõttega hakata keskeas karvaseks meessuguhormoone söövaks maikaga rekkajuhiks, kes lööb piirijärjekordades aega surnuks sellega, et mõtleb hääletajate hämmastamiseks perversseid lugusid välja. Be afraid, be very afraid!
*avastasime, et meie rõdul on ikka veel 20 liitrit kahtlase väärtusega tärpentiini(?). Selle tekkeloo juurde tuleme hiljem tagasi...
*pidasime Bobi peiesid. Järgmisel päeval matsime ta leivanoa ja kulbi abil sinna barakkide vahele ehitusprahi sisse, venna kõrvale. Kuna sealkandis puhkab juba vähemalt kolm rotti, siis oleks nüüd vaja linnalt luba saada ja asutada kohalik Pet Cemetery. RIP Bob.
*koperdasin täiesti kogemata Uku laelambi otsa ja tegin sellele otsa peale.
*saime Piiaga Tikrilt kaardi, mis teatas, et me pole normaalsed. Tänud meenutamast!
*otsustasime moodustada uue punkbändi nimega Tuuma. Esimesed hitid saavad olema Lõhkepea, Reaktor, Sõda, Plahvatus ja Pohmell.
*avastasime, et meil on väga raske võistelda tuntud poppbändiga Avatud Toimik. Eriti nende hitiga "Ennekuulmatu lugu, mis Vassilile prügimäel osaks langes(ja ühtlasi saatuslikuks sai)".

Ja kuna blogger on ilmselgelt otsustanud kõik mu sõnad alla joonida(sest ta mõistab nende geniaalsust), siis siinkohal teeks sellele naljale otsa peale. Lõpetuseks järgmine pilt seeriast "Piia ja Uksed" ehk matuserongkäik vol1.

Sissejuhatus riskianalüüsi ja mehhaanikasse

2007-09-10T20:18:00.000+03:00

Kui neiu A'l on Opel-tüüpi sõiduato ja nad otsustavad neiu B'ga Tallinnasse sõita, siis tuleks olukorra ohtlikust hinnata valemi järgi: Naised Roolis x Lagunev Auto/ Tartu-Tallinn maantee = Halb! Selle loogika järgi on välja arvutatud, et see idee on ilmselgalt paha ja normaalselt mõtlev inimene hindaks riski liiga suureks ja jääks koju või läheks rongiga.

Aga mis hetkest muutub risk nii suureks, et see on kategooriale "Kuradima Hea Plaan" juba ringiga sappa jõudnud?

Ilmselt siis kui..
...Opel tüüpi sõiduato ei käivitu ja neiu B lükkab selle koos neiu A'ga roolis Riiamäe bensiinijaama, kus selgub, et kütus ei olnudki otsas ja hoopis mingi muu süüte või sarnane asi ei töötanud.
...Kui pärast seda teekonda auto ootamatult käivitub kapoti kaane avamise peale.
...Kui käsipidur ei tööta üldse ja tavaliste piduritega tuleb enne pidurdamist hellalt rääkida ja seisma jäämise koht varakult kokku leppida.
...Kui roolivõim on olemas, aga roolivõimu rihm on pakiruumis.
...Kui tagumisel istmel istujal on marsruudil Tartu-Tallinn pidev ja põhjalik surinateraapia vibreeriva istme tõttu.
...Kui tühikäigul on pöörded nii madalad, et auto sureb välja.
...Kui auto katkiseid juppe ja jubinaid on nii palju, et nende üle arutamiseks kulub terve 2 tundi kestev sõit ja mehhaanikavõõras inimene teab Kose ristiks sõnu nagu parempoolne stabilisaatorivarda ots, sarniirid, süütelukk ja kaugtulede lüliti kriuks.

Haridus - kas vahend või eesmärk?

2007-09-06T15:20:00.000+03:00

Oma ülikooliaastate põhjal võin täie kindlusega väita, et hariduse omandamine ei ole just üks minu kõige tugevamaid külgi. Mitte, et ma ei tahaks või et ei huvitaks. Ei-ei - ma olen lihtsalt laisk värdjas. Aga õpetamine tuleb mul seevastu imehästi välja..

Ülepäeviti harin ma näiteks muulastest Hiinalinna keldripoe tädisid. Sõnad "leib" ja "kartul" on minu erakordselt talendikatel õpilastel juba omandatud. Täna astusime sammu edasi ja tutvusime sõnaga "sai". Häälduse üle võib veel kurta ja tähenduse osas peab ka veel läbirääkimisi pidama, aga olen äärmiselt lootusrikas. Võib öelda, et eesti keele õpetamine on vahendiks, mille abil peaksin varsti jõudma eesmärgini ja saaksin sprotte süüa saia, mitte leivaga.

Iga päev õpetan ma omakasupüüdmatu heatahtlikkusega oma ülemistele naabritele head muusikamaitset, vahendiks Siiri kõlarid. Oma tänu väljendavad nad valju vaibakloppimisega igal hommikupoolikul. Ma ei ole veel aru saanud, miks nad oma põrandakatteid toas puhastavad, aga tulevik paistab jällegi hele. Olen optimist ja oma eesmärgile (hommikusele segamatule unele) kohutavalt pühendunud.

Korra nädalas tudeerivad akna taga köie otsas kõlkuvad ehitusmehed puuriga vuukide puhastamise kõrval ka eestikeelseid vandesõnu. Nende sõnavara märkimisväärse täienemise eest võtan kogu au jällegi endale. Tunnen ennast sealjuures ka äärmiselt kasulikuna.

Et mitte oma sõpru unustada, siis suunan neidki tihti õigele teele. Või taksoni. Olenevalt olukorrast ja kellaajast. Minu erakordne suunataju ja orienteerumisvõime on nii mõnegi mehe päeva päästnud. Pean vajalikuks mainida, et sel juhul ei ole mul isegi eesmärki. Toimin instinktiivselt. Muuhulgas ootan ka vastuteeneid..

Kokkuvõtteks võib öelda, et olen ilmselgelt harimishuviline tütarlaps. Loodan, et minu teeneid Hiinalinna kultuurielu elavdamisel ka hinnatakse.

Tänan tähelepanu eest,
Nataša

Lõpetuseks pilt anonüümsest ja korralikust Tartu tudengineiust:

Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil

2007-09-03T14:16:00.000+03:00

Asudes esitama täna esitamisele tulevat tohutut materjali, tahaksin peatuda ainult sellel ja AINULT sellel, mida ühtlasi ei saa mainimata jätta.
Vaadelgem seda mõnevõrra lähemalt. Niiöelda kaugemas perspektiivis. On oluline tuua välja see oluline, mis tuleks sisse viia. Seda üheltpoolt. Teiseltpoolt tuleks just see välja tuua, mida ma äsja rõhutasin. See omakorda tagab ja ühtlasi kindlustab - muud lahendust ma sellele probleemile ei näe. Siin on meie võimalused piiramatud. Nimelt, nagu teada, eriti just viimasel ajal, on selle tõendiks vaieldamatu fakt, mis ilmneb eriti eredalt. See aga omakorda tõestab täie selgusega ja veelgi eredamalt.
Ometi ei saa eitada, veel vähem maha salata, ja vastupidi just see on tähtis. See on, ütleksin, peamine ja kõik ülal mainitu.
Ma toon näiteid. Vaatamata olemasolevatele ilmnevad aega ajalt mõningad üksikud, paraku ajutised, mis võib teienkord viia selleni nagu rahvas kujundlikult ütleb - võiks veelgi parem olla!

Ise Küsin, Ise Vastan ehk Siiri Blokib

2007-08-30T14:02:00.001+03:00

Kuna meie suur sõber Siiri ulatas elegantse liigutusega teemadevalimise teatepulga meile ilusti tagasi, siis panime pead kokku ja valisimegi üksteisele postituste pealkirjad ära.

Liis saab austava ülesande mõtiskleda teema üle "Haridus - kas vahend või eesmärk"
Piia heietab teemal "Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil"

Nobedat sulge ja vahedat mõtet soovima jäädes,
Eesti Vabariigi Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Special Olympics ehk Moodne viievõistlus

2007-08-27T12:57:00.000+03:00

Esimene ala - Purjus-Parkour - eesmärgiks on püsida enam-vähem püsti. Kukkumiste eest miinuspunkte ei saa, aga hommikul võib põlve otsas verine noomitus olla. Kasutada võib kõiki linnamaastikul leiduvat, mis koduteele jääb. Rajalt eksimine on mõistlikuse piires lubatud. Üle aedade ronimise eest saab punkte ainult siis, kui aiaomanik pealt ei näe. Aia lõhkumise eest saab rahatrahvi.

Teine ala - Telliseheide - Selle ala esimesed punktid tulevad tellise leidmisega. Kui osalejaid on rohkem kui üks, tuleb valida erivärvi tellised, et hiljem punktide arvestamisel tülisid ei tekiks. Võistlejad loobivad telliseid niikaua kuni keegi saab vastu pead või tellis puruneb. Punkte jagatakse ebatõenäosusveojõu alusel (vt. Unprobability Drive).

Kolmas ala - Käru Kross - Võisteldakse tiimides. Üks lükkab ja teine istub kärus. Juhul kui kärus on peale olümpiasangari veel muu praht ja veider vedelik, siis kaotab kärus istuv võistleja. Lükkaja kaotab ainult siis, kui tal õnnestub käru ära kaotada.

Neljas ala - Joodiku kandmine. Vajalikuks rekvisiidiks on joodik. Võistleja saab punkti kirja kui ta on võimeline joodikut kandma vähemalt 5 sammu. Juhul kui sooritus piirdub 4 sammuga, punkte ei saa, aga lohutusauhinnaks on song.

Viies ala - Lukuaugu peitus - Võistlevad omavahel olümpiamängur ja lukuauk. Punkte saab juba puhtalt proovimise eest. Boonuspunkte on võimalik teenida õige võtmega lukuaugu püüdmise eest. Kuna targem annab järele, siis lõpuks saab alati ukse lahti.

Suur Suveviktoriin ehk Osale Ja Võida!

2007-08-17T21:57:00.000+03:00

Kallis lugeja!

Meil on hapukurgihooaeg. Juhtub liiga palju ja ei oska valida, millest kirjutada. Siin tuled mängu Sina! Vasta kommentaarides allpool toodud küsimustele ja võida võimalus nimetada järgmise Piia ja Nadja ühispostituse teema. Olgu ära mainitud, et fantaasial võib vabalt lennata lasta. Meie omaltpoolt lubame pühalikult teemast kinni pidada ja sellest ka päriselt kirjutada. Iga õige vastuse eest saab ühe punkti. Lohutusauhindu ja haletsust ärge oodake.

Let the bloodshed begin!

Sinu peale lootma jäädes,
Piia ja Nadja

1. Mille ees tunneb Nadja kabuhirmu?

a)haide

b)surnud kärbeste

c)süstalde

2. Mida teeb Piia üksildastel õhtutel?

a)ronib võõraste autode katustel ja pildistab oma jalgu

b)joob õlut nagu mees

c)harjutab salaja õigekirja ja joob samas õlut nagu mees

3. Piia ja Nadja on:

a)klassiõed

b)täditütred

c)lollid, aga omad

4. Mis võtab Piial kaua aega?

a) riiete valimine

b)kooli lõpetamine

c)koju magama minemine

5. Mille vastu on Nadjal allergia?

a) kaktuse Zip

b)arbuusiviin

c)Captain Morgan Spicy

6. Millesse Nadja Piia nakatas?

a)herpes

b)fotopedendus

c)alkoholism

7. Mis on Nadja ja Piia themesong?

a)Karavani "Talveöö"

b)Vennaskonna "Maailm lõppeb maikuus"

c)Boney M'i "Brown Girl In The Ring"

8. Mis on Piia ja Nadja "lemmar" kuurort?

a)Narva-Jõesuu

b)Abaja küla Läänemaal

c)Benicassim Hispaanias

9. Kui Piia ja Nadja kumbki telefoni vastu ei võta, siis kust sa nad leiad?

a)Zavvi eest

b)Zavvi tagant

c)Zavvist

d)Emajõe äärest

e)Pirogovist

f)Kalevipoja kuju juurest

g)Vändrast

10. Kes oleks võinud arvata?

a)meie vanemad

b)astroloogid

c)none of the above

It's All About Erwin

2007-08-13T21:26:00.001+03:00

Tean, et lubasin meie hämaralt minevikult saladuseloori kergitada, kuid tänasel rõõmsal päeval oleks suisa patt sellist pisarakiskujat kirja panna. Härdad momendid, nagu puhast armastusest Piia ostukäruga alla ajamine ja Piia poolt salaja minu jalge ette lihanugade poetamine, jäägu teiseks korraks. Kuna Erwin saab täna 8-aastaseks, siis olgu see postitus hoopis talle pühendatud. Mis omakorda ei tähenda, et loo teema läheks täpselt samasse auku.

Oli harilik suvaline nädalapäev meie kunagises kommuunielus. Piia oli linnast ära. Mis tähendas, et kohustus loomaaeda(2 koera, 3 kassi ja 3 rotti - Piia tunneb vastupandamatut vajadust kõik hulkuvad loomad koju tassida)toita ja kasida. Erwinist oli just saanud 15-kilose toidukoti uus ja uhke omanik. Et kõik teaks, siis Erwinil on erakordne võime ja tahe ennast surnuks süüa. Konditsiooni nimeks siis Iginälg. Tegime siis Siiriga toidukoti lahti ja valasime Erwini kausi täis. Seejärel kobisime linna laaberdama. Nüüd aga küsimus Sinule, kallis Lugeja - mida tegid Siiri ja Nadja valesti?

Õige vastus: Jätsid toidukausi kõrvale muuhulgas vedelema ka sellesama LAHTISE koti kõhus meeldivalt paisuvat loomatoitu.

Õnneks ei ole Erwin just kõige teravam pliiats pinalis ja ei leidnud toidukotti kausi kõrvalt üles. Mis ei tähenda, et mina ja Siiri ei jagaks elu lõpuni süüd ühe süütu koera tapmiskatses. Piia pole igaljuhul siiani andestanud. Erwin õnneks ei tea ei ööd ega mütsi sellest koletust päevast, mis on igavesti kõigi mälusse sööbinud.

Igaljuhul olgu see lugu õpetuseks kõigile loomasõprade sõpradele. Ja Erwinile jõudu ja jaksu edaspidiseks. Et ikka neer töötaks ja isu säiliks!

Liiga Pikk Nädalavahetus Viljandis

2007-08-04T17:03:00.000+03:00

Olen nüüdseks juba nädalakese puhanud ja haavu lakkunud - võib muljetada küll. Kogu üritust kokku võtta ei suuda, aga üksikud eredad seigad on igaveseks mällu sööbinud. Here goes.

***
Istun kiriku ees. Eemalt läheneb Kusti ähvardav vari. Tervitame viisakalt. Kusti on ennast juba üsna lapseks joonud ja leiab maast poolemeetrise puust kaika. Ja nagu iga vaimsete häireteta ja täiesti normaalne kaaskondlane, hakkab Kusti mind kogu oma jõudu kasutades kaikaga pähe taguma. Kolmanda löögi ajal saan mina aru, mis toimub. Nägu hakkab valust moonduma. Viienda löögi ajal saab Kusti aru, et midagi on valesti. Kaks kontroll-litakat vastu enda kolpa panevad Kusti ehmatusega nentima, et võta näpust - kaigas ei olegi pehme! Et Kustile ikka korralikult faktid PÄHE jääks, haaran kaika.

***
Seisan telgi ees ja tahan magama minna. Ei saa. Miks? Sest ligi kolmkümmend hipit peavad mu telgi ees simmanit ja ei tule eest ära. Alguses olen üsna pahane ja mölisen. Siis laulan ühe laulu kaasa, lootes et hipid muutuvad sõbralikumaks ja viitsivad ennast mu telgi pealt ära liigutada. Ja seesam avaneb. Poen telki ning üritan uinuda. Aga süntesaatori saatel suvalisi sõnu karjuvad hipid on väsimatud ja nende laul ei vaibu - ilmselgelt ei ole tegemist hariliku Hipis Regularisega.
Kurjadel hipidel aga pole pikka pidu - hipi-nutulaul lõppeb otsa sama kiiresti kui see algas. Miski on neile hirmu nahka ajanud. Keset tekkinud vaikust karjub keegi telgi kõrval: "S*ttuge pihku, räpased hipid!". Uinun varsti pärast seda, kui olen tänutundest pisara poetanud.

***
Viimasel hommikul õnnestus mul olla tunnistajaks Viljandi telgikultuuri vaieldamatule musternäidisele. Leia pildilt inimesed:

***
Istun Rohelise lava ees ja kuulan Popse. Piia seisab ja imiteerib hoogsalt dirigenti. Kõik teised imiteerivad hoolsalt Piiat. Tõstan korraks käen ja paljastan enese teadmata oma puusa. Kõrval istuv tundmatu meesisik vaatab seda nägu täis kirjeldamatut õudust ja joob oma õlle põhjani, nentides: "See ajab küll jooma." Vaatan oma puusa. Ennäe! Seal ilutseb hamba/(küüne??)jälgedega pikitud rõvedalt suur ja lilla verevalum. Ilmselgelt nädalavanune. Nii juhtub, kui olla täiesti professionaalne ja kaine pulmafotograaf. Magamiskoti kaotasin kah seal pulmas ära kuidagi, kui nii möödaminnes juba antud üritust sai mainitud.

***

Juhtus veel palju muud ja toredat:
*tegime Piiaga tänaval aegluubis Armageddoni kõnnakut järele. Kahjuks ilma kiivriteta
*mängisime Piiaga õhumalet - mina kaotasin. Seekord nutma ei hakanud.
*Kristjan ostis sekkarist kõige ägedamad AC/DC liibuvad ujukad
*Mann ei tundnud traditsiooniliselt mitte kedagi ära
*Al magas kolm ööd autos. Viimasel hommikul avastas, et iste käib ikkagi alla ka.
*avastasime, et kuigi igal festivalil viiakse kainenema alla kümne inimese, on seal hulgas alati vähemalt üks meie tuttav.
*laitsime kollektiivselt maha innovatiivse mõtte minna CoMarketisse õunaraksu

Elu on lill ühesõnaga. Kui nüüd kuskilt saaks veel sõbrad, kes ei peksa...

From Tartu With Love,
Nadja

Järgmises osas: Härdust tekitavad momendid ehk tagasivaade Nadja ja Piia üsna lühikesele tutvusele.

Lühike nädalavahetus Viljandis

2007-07-30T14:04:00.000+03:00

Sõitsin reedel poolteist korda Viljandisse. Pool teed ilusat Eestimaad oli kenasti juba seljataga, kui helistas kallis vanemlik figuur ja teatas, et tema autovõtmed olevat minu püksitaskus. Ja ennäe - oligi nii. Keerasime otsa ümber - vaatasin veelkord seda kaunist Eestimaad a la deja vu ja kuulasin võrukeelset sõimu. Positiivse poole pealt - hea, et minnes hääletajaid peale ei võtnud...

Viljandis:

*Külastasin vanu sõjaväehaudu, linnust ja liiwi poodi
*Käisin kirikus, kus oli muidu väga pühalik, aga üks vant suitsetas seal. Rõdule ei tohtinud minna, sest seal keegi juba pikutas.
*Proovisin leida uusi sõpru, aga ei õnnestunud. Kusti peksis Nadjat kaikaga pähe.
*Tšillisin pööningul. Magasin voodis. Telkla järgi ei igatsenud.
*Külastasin vanu sõjaväehaudu, linnust ja ühte teist poodi.
*Kuulasin Ühte Onu, ansamblit India Friigid ja Popse.
*Hakkasin kätega vehkima ja kummalist ila suust välja ajama.
*Tegelesin logistiliste ja tehniliste probleemidega koondnimetuse all Nokia laadija.
*Tšillisin Statoilis. Magasin voodis. Telklat ikka veel ei igatsenud.

Erki ja Kassikisa ehk Ühe Teisipäeva Seiklused

2007-07-11T17:15:00.000+03:00

On teil, kallid lugejad, olnud juhust istuda sõbrannaga pool neli hommikul Emajõe kaldal lillemüügipaviljoni letil ja panna maailmaasju paika? Kõik ideed on säravad, elu on raske, aga tulevik optimistlik? Probleemid on tõsised ja vajavad pehmel keelel arutamist? Mehed on sead ja teie olete hingelt nii ilusad?
Mul on nii juhtunud. Tavaliselt käib selline maailmaparandamine rangelt kahekesi. Et ei oleks skeptilisi pilke või teravaid märkusi, mis idülli purustaksid... ja järgmine päev võid mõelda, et jumal tänatud, et keegi pealt ei kuulanud. Piinlik oleks. Mitte et tõsijuttu ei oleks räägitud, aga sellegipoolest.
Eile tuli aga välja, et lillemüügiletil on ka kõrvad. Õigemini olid kõrvad väsinud töömehel, kes leti all oma pesas magas. Me vist polekski teada saanud, et meie maailmaparanduslikud nägemused kellegi und rikkusid, kui Erkile (a.k.a väsinud töömees) Lõunakeskusest korjelt saabunud sõber külla poleks tulnud...

Nii ja kui ma varavalges koju jõudsin ja arvasin, et hea peatäis sügavat und oleks asjakohane, hakaksid akna all kassid karjuma. Röökima oleks vist täpsemini öeldud. Ma olen oma hoovis näinud läbi aegade kahte kassi. Tuleb välja, et üks neist on ilmselt üle-küla hoor. Kõutsid rebivad oma hinge ja häälepaelad ribadeks, et end kuuldavaks teha.

Ja neid kõutse ei ole vähe... pildile õnnestus tabada kolm.

Statistikaaruanne Allüksuste Kaupa

2007-07-04T20:27:00.000+03:00

Ajavahemik: 28.06-01.07.2007
Lähtekoht: Kaine alevik, Harju maakond
Sihtkoht: Maasika talu, Purju küla, Lääne maakond
Eksperimendis osalejad: VIII lend(kolm aastat lõpetamisest)

Aruanne ehk jagatud tiitlid:

*Parim Saabumine: Meier - leidis kõige rohkem meediatähelepanu
*Suurim Suitsunälg: Siiri saabumine koos vanematega pärast 450 km sõitu väikeses autos
*Virtsu Tiss 2007 : Liis
*Kuukiirte Kauneim Neiu - Piia oma kõige karmimal pohmakahommikul
*Edukaim Lammutaja: Lauri - suutis ühe löögiga purustada jalgpallivärava
*Parim Arhitektuurne Väikevorm: Vanaisa lipuvardast ehitatud uus jalkavärav
*Karmim Mees: Aus Anton - mees, kes kunagi ei pilgutanud. Tõe huvides olgu öeldud, et tegemist oli graniidist aiapäkapikuga. Ühtlasi pretendeerib ka Parima Hukatu auhinnale.
*Parim Hukkaja: Antoni peale jalgu toetanud Lauri
*Parim Battle: Piia vs Raudlatt 0:1
*Parim Makeover: Lauri 20-aastat-hiljem-soeng
*Parim Stilist: Kadri - väga tihedas rebimises Siiriga, kes võlus žüriid pidevate katsetega Laurit pardliga nülgida
*Suurim Ropendaja: Noor
*Parim Eksitus: Piia, kes ajas keset mängu bridži ja valetamise omavahel sassi ja keeras sellega Marjule ilge sita kokku
*Aasta Kannataja: Marju - igas mõttes
*Parim Tiim: Team Amazing koosseisus Kuukiirte Kauneim Neiu, Virtsu Tiss 2007 ja Crack Whore(Siiri)
*Parim Paistes Silm: Meier
*Aasta Aku: Noore Cadillac CTS. Tütarlastele - see oranž
*Parim Paanika: Eva, kes hommikul ärgates avastas, et päikeseprillid olid kadunud. Antud intsidendiga seoses omistaks Evale ka Parima Kamuflaaži tiitli - mitte igaüks ei suuda ennast kabuhirmus nii kokku võtta ja märkamatult aita peituda.
*Parim Õudusunenägu: Inxu košmaar Piia rindadest
*Lemmar Osavõtja: Helen Ratso

Žürii koosseis: Piia ja Liis

Miks on teisipäevad sinised?

2007-06-15T19:21:00.000+03:00

...Aga sellepärast, armas lugeja, et esmaspäeviti on pidu.

Kummalisel kombel on iga juunikuu nädal alanud kummaliste pirogovipidudega. Kõik algab vaikselt ja rahulikult, aga lõppeb häguselt ja vigastatult. Oma kuri põhjus on muidugi selles, et ülikoolid tavatsevad igasugused lõputööde esitamise ja kaitsmise tähtajad esmaspäevadele sokutada. Mitte, et ma ise midagi esitanud või kaitsnud oleksin, aga sellejaoks sõbrad ongi. Minu poolt vaadatuna siis, et oleks kellelgil midagi tähistada ja sõprade poolt, et oleks kellega tähistada. Elame sümbioosis.
Marsruudid on alati sarnased. Pirogov - SuperAlko - Pirogov - SuperAlko - Kummalised baarid - superAlko - Emajõe kallas - Kodu. Saatuse tahtel olen ma ka autokooli sõidutunnid teisipäeva hommikutesse paigutanud. Õnneks mitte väga varajaseks ajaks, aga pärast sääraseid esmaspäevi on ükskõik mis kell raske tõusta.
Praegu vaatan, et sel teisipäeval ka...

Lõpetuseks tahaks tervitada kõiki sulelisi ja karvaseid kamraade, kes Rabarockile sõitsid. Endale soovin jõudu ja jaksu, et üha lähemale hiiliv esmaspäev üle elada.
Salasilm!

Kuidas Ma Woodstockil Käisin ehk Sada Vakka Šašlõkki

2007-06-11T22:28:00.000+03:00

Nädalavahetus algas kolmapäeval. Nagu ikka. Piiat kolmapäeval õues ei olnud, sest esmaspäeva öösel trepist üles minemise käigus veriseks hõõrdunud õlg andis veel ilmselt tunda. Aga sitta sellega - Zavoodist ja Pirogovist on kõik ilmselgelt piisavalt kuulnud, nii et mingem asja juurde.

Reede:

Liis ärkab pudelikolina peale - oma viimaselt eksamilt on koju jõudnud puruõnnelik ja õllekoorma all ägisev Siiri. Ignoreerides pohmelli ja kõrvus kõmisevat allakäigu häält, vaatab Liis silm punnis õlupudeleid lahtikorkivat Siirit ja digimuutub Natašaks. Ja Natašale meeldib õlu.
Päev möödub kui unenägu.
Kella 12 paiku öösel sõidab Nataša saksa kantrimuusika saatel Woodstockile. Saab süüa, saab juua ja lusti lüüa. Kella viie ajal öösel raugeb isegi Nataša jõud ja saabub kolmetunnine magamispaus.

Laupäev:

Ärgates nendivad kõik, et Kraana suurepärane idee telgid varjulisse kohta panna on andnud teatava tagasilöögi. Nimelt ei ole päike tegelikult õhtul päris seal, kus hommikul. Ränga deduktiivse mõttetöö tulemusena otsustatakse telki nihutada.
Runnil on kaasas meeletu hulk šašlõkki. Alkoholi pole ka puudu. Õhtuks isutab baklažaani järele ja taimetoitlastest hipid on järsku au sees. Õhtu on ka aeg, kus Nataša teeb teatavaid tähelepanekuid:
*ta ei näe nägusid
*kellegi püksid põlevad heleda leegiga ja ülejäänud seltskond üritab leekides meesterahvast toimuvas veenda
*see, et osa rahvast alasti ringi jookseb, tundub normaalne
*kanuuga ON võimalik korduvalt 100 meetri jooksul ümber minna
*punk ei ole kahjuks surnud. Müstika.

Pühapäev:
Nataša avastab kell kaheksa hommikul, et tööjõu puudus on Eestis tõepoolest suur - hoolimata ajude ragistamisest ei ole telgi nihutamiseni millegipärast jõutud. Nataša kolib õue, kuuse alla. Ärgates teeb Nataša veel mõned olulised tähelepanekud:
*telgid on hoolimata kasvuhooneefektist kasulikud asjad - seal ei ole sääski
*nägu katvatest sääsekuppudest karmavõla heastamiseks ilmselgelt ei piisa - punased sipelgad on tekitanud kätele pöörduvaid kahjustusi
*eelmisel õhtul on ilmselgelt silmanägemisega maruhalvasti olnud, sest Nataša avastab söögilaua äärest ühe põlenud pükstega sõbra
*Runnil on veel liha

Pärast järjekordset grillfesti ja karja alasti punkide filosoofilisi arutelusid, saab Nataša lõpuks auto peale ja koju. Ehk kui Liis koju jõudis, oli Woodstock õnneks läbi saanud.

P.S.Eduka fotohuvilisena võtsin kaasa isegi varuaku ja puhastasin objektiivi kenasti ära. Mälukaardid jäid kahjuks koju. Nii et ei tule seekord ka pilti - ehk ongi parem...

Kelle käest pead Sa tõtt teada saama?

2007-05-27T20:13:00.000+03:00

Ilus Naine On Kaine ehk Ütle Zavoodile Ei

2007-05-23T13:07:00.000+03:00

Poisid-tüdrukud!

Täna arutleme teemal "Miks tuleks alkoholile alati ei öelda?" (Rasket teemat "Kuidas alkoholile ei öelda?" peab igaüks ise lahkama).

Alustuseks tuleks mainida, et kõik algab alati väga malbelt ja maitsekalt. Aga ärge laske sel lihtsal faktil end petta! Alkohol on saatanast ja lihtne õllering mänguväljakul võib kulmineeruda millegi hoopis õudsega. Kindlasti on olemas valvsust uinutavad faktorid nagu aial asetsev valgustatud graffiti "Piia on libu"(Marja tn, Supilinn) ja hea seltskond, kes muuhulgas ärgitab sind kiiremini jooma.

Enne kui jõuad arugi saada, oled otsaga Zavvis, oma harilikul toolil. Kuna juba kõhus puhkav alkohol nõuab alati seltsi, siis otsekui selgest taevast maanduvad su ette üha uued õlled. Kui sa oled juba korduvalt lauajalgpalli SISSE koperdanud ja arendanud viimase kvartali piinlikemaid vestlusi, peaksid aru saama, et oleks aeg koju minna.

Kuna sa aga oled juba niikaugele jõudnud, ei ole sa ilmselgelt kõige teravam kriit pinalis(Loe: kodu on väga kaugel su mõtteist). Õlled ilmuvad taas müstilisel kombel lauale, hoolimata faktist, et sa ise juba viimase all oled.

Õnneks tuleb iga Tartu alkoholilembelise tudengi elus aeg, kui ta Laia tänava puhvetist välja visatakse, sest erinevalt sinust on teenindaja inimene ja eelistab kell kuus hommikul oma voodit sinu lällamisele.

Hoolimata tohutust alkoholikogusest sinu vereringes, jõuavad sinu ajuni sinu siseelunditelt siiski udused signaalid. Kui neid vaevaliselt tõlgendada, siis kõlabsee umbes nii: "KAO KOJU, VÄRDJAS - ME EI JAKSA ENAM!"

Hoolimata oma ignorantsusest(mis tol hetkel tõepoolest on õnnistus), paned sa jalgu üksteise ette - loodetavasti suunal "Kodu". Kõik näikse laabuvat, uhkus paisub rinnas, kuni komistad millegi otsa. Näe - korporandid. Raekojaplatsil. Pikali. Avastad, et sinuga on kaasas veel seltskonda, kes sind kaasa tirides juttu tegema lähevad.

"Ega teil õlut ei ole? Tunni aja pärast hakatakse müüma..."

Korporandid võtavad uhkete nägudega kotist külma Aleksandrit ja ube. Piknik!
Enne kui isegi aru saad, oled taas kaasatud ränka avaliku korra rikkumisse Raekoja Platsil.
Sassid saavad otsa. Kõik paistab laabuvat.

*Kallis publik! Teie (eeldatavalt) kaine mõistus ütleb teile nüüd, et peategelane läheb koju ära ja sigatse enam linna peal. Miks? Sest see oleks ainuke mõistlik tegu, kas pole?*

Kahjuks ei ole te arvestanud faktiga, et viimase õllelonksu ajal saab kell seitse.
Statoil on kindlasti paarisaja meetri kaugusel. Edasine hommikupoolik murul kommentaare ei vaja.
Lisaks veel niipalju, et Olympic Casino ees avalik õllejoomine ei ole tegelikult sugugi nii naljakas kui tol hetkel tundub. Ja kui päeval ühes üsna tuttavas köögis ärgates jalutab vastu üks üsna oksene just koju jõudnud sõber, kes pihib sulle, kuidas teda vihmavarju eest kättemaksmise nimel julmalt ära kasutati, siis on tõepoolest aeg koju minna.

Loodan, et igaüks teeb antud õpetlikust loost tublid järeldused ja ei astu peategelasega samasse ämbrisse.

Kõike paremat.
Nadja

Dekaadireis ehk Pilte Rahutule Kliendile

2007-05-04T14:58:00.000+03:00

Riia. Piias lekibs. Koles-koles. Appis!:Laager Frankfurt Hahnis a.k.a kõige-kallim-koola-ever:

Ida-Euroopa turistid Portos:

Päeva nael ehk SuperBock x 6:

Casa da Musica:

Piia ja happebassein:

Kohalik belglane ja Piia uus vöö:

Lissaboni rahvusvaheline seltskond:

Mis juhtub, kui öösel kohalikus baaris tantsu lüüa:

Alcazari aiad Sevillas:

Lauatennis Granadas vahetult enne igavesti kestvat Happy Hour'it:

Alhambra vahetult pärast igavesti kestnud Happy Hour'it:

Nikki ja viiekeelne kitarr staatilises poosis:

Benicassim? Naaberboksis:

Sagrada Familia ees:

Invaparkimine Barcas:

Turistikas Vahemere taustal:

Teel Gironasse:

Hahni vana hea kõigi mugavusteta hostel. Seekord ilma tšehhi viskita:

Riia ja SUUR ÕLU(0,5 L):

Eesti pinnal, Läti piiril:

Hasta Luego!
Piia ja Liis Tartust.

Kolme potheadiga p2raperse

2007-04-29T11:16:00.000+03:00

Tegelased:
Optimist L - turist Ida-Euroopast
Optimist P - turist Ida-Euroopast
Felipe - harilik Equadori dreadhead
Alec - kohalik Hispaania dreadhead. Mulletiga - meenutab professorit Tondipyydjatest.
Niki - tavaliste juustega Argentiina mariachi .
Hipiv2nn - Aleci geniaalne investeering, oma esimesel roadtripil.

Stseen1.
Kaks optimisti Eestist seisavad Granada kesklinnas sildiga "Barcelona". M88duvad autojuhid koputavad nimetiss6rmega oimukohale. Keegi ei tea miks.

Stseen 2.
Optimistid on j6udnud bensiinijaama ning saavad teada, et Barcelonasse on 900 km ja nad on valel teeotsal. Optimist L l2heb ja kysib kahelt hipiv2nniga noormehelt (Alec ja Felipe), et kuspool see Barcelona 6igupoolest olla v6iks. Siit hakkavad hargnema hoopis kummalised syndmused...

Stseen 3.
Optimistid istuvad eelpool nimetatud minibussis ja s6idavad Castellion'i poole, mis v2idetavalt j22b Barcelona tee peale. Bussis on nyyd kohal k6ik tegelased. Valmistatakse traditsioonilist Argentiina teed. Igivana komme n6uab ilmselgelt ka selle v2lja sylitamist tagapool s6itvate rolleristide suunas. Mental note: Kanna kiivrit! Niki keerab koos oma viiekeelse kitarriga lavatsile magama. M6nda aega kulgeb reis v2ga harmooniliselt.
Stseen 4.
Sajab vihma. Palju. Optimistid on maru 6nnelikud, et nad enne vihma auto peale said. Kahjuks on V2nnil nendega teised plaanid. P2rast esimesi vihmapiisku l2bi katuse tunnistab Alec h2belikult, et ega see buss pole varem vihma n2inud kyll... J2rgneb kaos:
Optimistid haaravad esimese poti ja hakkavad piisku pyydma.
Niki magab.
Optimistid haaravad teise poti ja yritavad imiteerida Nu Pogodi munapyydmism2ngu.
Niki magab.
Optimistid v6tavad kasutusse ka panni ja termose kaaned.
Niki magab.
Bussilaest vallandub kolm koske.
Felipe on pooleldi paremast esiaknast v2ljas ja yritab p22sta seda v2hest, mis yhest kojamehest alles on j22nud.
Niki magab.
Optimistid on saavutanud zhongleerimise k6rgeima pilotaazhi ja systeem toimib nagu kellav2rk.
Alec on saavutanud edasij6udnute taseme yhe kojamehega s6itmises. Katkine kojamees n2eb nii hale v2lja, et tasuta parkimine invaliidikohal on nyydsest sellele bussile garanteeritud.
Niki 2rkab ja tahab ka s6ita.

Stseen 5.
Ummik sihtkoha l2hedal. Niki on roolis ja Felipe hakkab meeleheitlikult sahtlites tuhnima. Alec l2heb appi ja sirutab oma uskumatult pika k2e kuhugi paneelide vahele. Kulutulena leviv kanepiaroom annab t6estust, et otsitav on leitud.

Stseen 6.
Kaos 2. Niki n2eb l6visid ja j2reldab sellest, et ta on laevakapten.
"I don't wanna drive no more, " ytleb meremees p2rast seda, kui esimese asemel on sisse l2inud tagurpidi k2ik. Mitte k6ige kavalam lyke ummikus olles. Alec v6tab yle.

Stseen 7.
Seltskond j6uab sihtpunkti. Mano Chao juba m2ngib. Tuleb v2lja, et Optimistid on saabunud suuremat sorti muusikafestivalile. Nagu k6igile t2helepanuv22rsetele yritustele kombeks, toimub ka Viño Rock lausvihmas ja tsivilisatsioonist kaugel. Ilmselgelt on Optimistid ainukesed, kellel pole ei piletit ega aimu oma asukohast v6i tulevikust.

Stseen 8.
Optimistid magavad l2bim2rjana pangaautomaadi putkas. Koitmas on uus p2ev...

Metodos abreviados ehk no comprendo

2007-04-24T07:55:00.000+03:00

Meie Euroopa turnee on kestnud nyydseks veidi yle n2dala ja paslik oleks teha m6ningaid vahekokkuv6tteid.
Asjad, mis me oleme reisi jooksul 2ra kaotanud:

*Siiri myts (Riia buss)
*Riia linnakaart 2 tk (Riia)
*Pakk Kerli sigarette (Riia kanalisatsioon)
*Reisip2evik (Frankfurt Hahn?)
*Portugali reisijuht (Porto)
*Liisu rahakott (Lissabon) - leidis tee tagasi!
*P6hjamaine jume ja 2 kihti nahka (Lissabon)
*Lilla tulemasin - tuleb ja l2heb, kuidas heaks arvab
*Mojo (Lissabon)
*Pool maksa ja enesev22rikus (Portugal)

L6petuseks Piia ja palm!

Piia&Liis Sevillas

www.livingonbalconies.com

2007-04-22T11:53:00.000+03:00

Soovilugu - The Offspring - Worst Hangover Ever
Tervitaks Kerlit, Carlost, Franzu, Nunot, Ritat ja k6iki teisi, kes meid (nyyd) tunnevad.

X X X
Piia&Liis

www.drinkinginairports.com

2007-04-17T17:23:00.000+03:00

Lennujaamad ei ole vennad. M.O.T.T.

Riia lennujaamas olime ilmselt ainukesed 88bijad viimase kolme aasta jooksul. Hahnis oli tiba teistmoodi. Aga alustame algusest...

Saabusime Hahni p2rast p6nevat lennukis8itu. Piia jaoks oli see esimene elus ja Liis lootis, et see j22b tema viimaseks. 6nneks leevendas Xanax tema kannatusi. Edaspidi k2ivad v2iksed roosad tabletid ja suured koledad lennukid k2sik2es.
Kuna meil oli vaja lennujaamas sisustada yle 16 tunni, haarasime h2rjal kohe sarvist ja tegime seda, mida me k6ige paremini oskame - j6ime ennast t2is ja m2ngisime lolli. Tarbisime oma elu k6ige kallimat rummikoolat ja ohtralt. Kokteili saladus peitus selles, et cola oli rummist t2pselt kaks ja pool korda kallim, mist6ttu koosnesid meie dringid peaasjalikult rummist. See t6siasi t6i omakorda kaasa rummi ootamatu l6pu kaks tundi hiljem.
Loodus ei salli tyhja kohta - peagi saabusid kaks tshehhi koos viskiga, millele Liis ja Piia kiirelt p2kad silma ajasid. Kahjuks on ka visikil komme otsa saada.
Kuna altari ehitamiseks vajalikke materjale ei olnud kohapeal parajasti k2ep2rast, olime sunnitud ise poest veini ostma. J6ime seda Liisu jope varrukast ja keegi ei kahtlustanud midagi! V6imalik, et silm pigistati lihtsalt sellekohapealt kinni, sest saksa turvat88tajate l2henemisel alustasime k6laval (v2hemalt alguses) h22lel 22rmiselt intelligentset vestlust saksa filosoofide teemadel.
Hommikusest lennus6idust oluised m2lestused puuduvad.

Ja nyyd ei saa rohkem kirjutada, sest on vaja k2ppelt Porto Rivierasse veini lahendama minna.
Ciao!

Piia ja Liis

s6itsime l6unasse

2007-04-16T09:36:00.000+03:00

Karmavõlg ehk Tarkusetera Skeptikutele

2007-04-01T19:25:00.000+03:00

"Kui Piia laupäeval ostukäruga alla ajada, siis tuleb pühapäeval hoolega jalge ette vaadata, et mitte kahvlit jalga astuda ja päädpidi köögiaknasse lennata." (Nadja, 01.04.2007)

..ja suust tuli sõimu nigu kassist s*tta...

Kuu on kilpkonnas

2007-03-29T15:22:00.000+03:00

Kuu on ilmselgelt Kilpkonnas ja kuigi ma pole astroloogiast kunagi suuremat pidanud, siis nüüd hakkan uskujaks.

Horoskoop 26.03 - ... (ulatab teadmata tulevikku, ma kardan)
Ambur

Kohutav aeg lõbutsemiseks ja pidude pidamiseks. Kõik, mis kenasti algab, ei pruugi kainelt lõppeda. Ajajärgu märksõnaks olgu Moraal. Kõik mis on seotud arvutite või virtuaalmaailmaga kukub eriti kohutavalt välja. Kui üritad Tikri blogi Ajaveebi konkurssile esitada, siis kontrolli kuus korda, kas kõik on nii nagu peab. Muidu võib juhtuda, et esitad konkursile enda ajaveebi ja kommenteerid iseennast ja võimalik, et kohatult. Õige aeg teatri või näituse külastamiseks. Seal on pime, keegi sind ei näe ja kui merkuur andestab, siis suudad paar tundi pahandustest eemale hoida. Negatiivsemaks küljeks on ehk liigne hasardilembus. On oht oma võimeid üle hinnata ning raha maha suitsetada. Naistele parim aeg ilusalongi külastamiseks ning uute ehete hankimiseks, sest olgem ausad.... piinlik noh.

Kevade Teine Tulemine ehk Nädala Faktid

2007-03-29T13:10:00.000+03:00

*keegi keeras meie postkasti lukku ja ei jätnud meile võtit. Tamara ei vasta ikka veel telefonile.
*sain teada, et esmakursuslaste seas levib legend minust ja kaarsillast. Legend, mis kahjuks vastab tõele.
*seniteadmata põhjustel sai ühes Mustamäe korteris tuvisita sees magatud. Suht sitt oli.
*keegi ei imesta, kui samasse Mustamäe korterisse siseneb 8 tundmatut itaallast, kes asuvad tütarlaste poole suunatud hämaratele tegudele. Itaallased omavad!
*Erwin visati Zavoodist välja. Intsident, mis viis Piia pummeldamiseni Tartu kohalike intellektuaalidega, kes Zavvi enam oodatud ei ole.
*suutsin oma telefoni taaskord Zavvis ära kaotada ja külvasin ülelinnalist paanikat. Hommikul võtsin telefoni kotist välja.
*Seoses Manni rõduhooaja avamisega sain endale päris oma päikesepiste.
*Erwin üritas avalikult teise isase koeraga vahekorda astuda.

Nädal hõlmas tegelikult veel nii mõndagi märkimisväärset alates Piia perekondlikust lõunasöögist osavõtmisest ja klaasikillu jalga astumisest kuni Zavvis poolkogemata märatsemiseni, aga kõik ei meenu/ei kannata trükimusta.

Kevadhooaeg sai igaljuhul vääriliselt avatud. Samuti tuleks välja kuulutada järjekordne Suur Kuualguse Nälg. Annetused on taaskord oodatud.

Nadja

EDIT:Nädala Ämber: Piia tahtis Tikri blogi kommenteerida, mistõttu osaleme nüüd Ajaveeb 2007 võistlusel. Kusjuures ainuke kommentaator on Piia ja kommentaar ei ole kohane. Armas.

Auhinnamäng

2007-03-26T12:32:00.000+03:00

Mina olin see, kes arvas, et teen Piiale ja Nadja teene, kui panen omavoliliselt nende blogi üles Eesti blogtree'sse:

a)Jah
b)Ei

Kõigi õigesti vastanute(kommenteerijate) vahel loositakse välja suuremaid ja väiksemaid üllatusi. Peaauhinnaks aga on Suur Keretäis Peksa! Kui arvad, et tead õiget vastust, siis anna tuld!

SKP kättesaamise osas võtame võitjaga eraldi ühendust ja anname teada selle pimeda tänava nime, kust auhinna kätte saab.

Tallink, põhjanaabrid ja üks ütlemata halb ajastus

2007-03-20T22:16:00.000+02:00

Mõned tähelepanekud seekordsest külastusest:

*Helsingis on olemas maruvahva diskopuhvet nimega Amarillo
*Sinu käest Tallinn-Helsingi laeva peal oma koordinaate teada sooviv purjus soomlane ei ole just eriline haruldus
*Ei tasu ehmuda, kui laeva baaris sinu kõrval seni rahulikult istunud kahtlaselt tuttava näoga purupurjus soomlane lauldes laua peale ronib ja sealt sama kiiresti juba all ootava sõbra otsa sajab.
*Kui sulle ei meeldi tähelepanu, võta laevale minnes käe otsa õlulasti all ägisev käru, et massi sulanduda.
*Ära kunagi ürita enne kärudega soome vanatädisid laeva pealt maha minna - lõppeb sama kurvalt, kui üritus enne turule ruttavaid Eesti pensionäre bussi peale saada. Siit ka soovitus hankida tervisekindlustus.
*Pane laevatekile jalutama minnes telliskivi taskusse(rubriigist: on sigarette, millest iga suitsetaja tahaks loobuda)
*Tormihoiatuse puhul valmistu suureks võistuoksendamiseks. Kui oled eestlane, on sinu võidušansid üsna suured, kuna kõik soomlased joovad külma näoga õlut ja valmistuvad kolmandal tekil algavaks karaokevõistluseks.
*Kui sa arvad, et kõik sinu kahtlases olekus Helsingis sooritatud ja üsna märkimisväärsed saavutused on mainimist väärt, siis sa eksid - Eestis on alati samal ajal tegutsemas Piia, kes suudab nt harilikul seltskondlikul koosviibimisel avalikult kaminasse oksendada. Ja jällegi ei ole sinu uudised enam s*ttagi väärt.

P.S. Kuna Siiril on päris oma koduloomadest rotid, siis otsustasin minagi endale koju päris oma soomlase hankida. Plaan kukkus küll seekord tormi tõttu napilt läbi, aga ma ei anna nii lihtsalt alla.

Tallinn imeb vol 2

2007-03-14T11:06:00.000+02:00

Mis ma oskan öelda - miski pole muutunud. Uue lisandina oma eelmise sellelaadse postituse nimekirja lisaksin fakti, et tallinlased ei oska liinibussist iseseisvalt väljuda - avastasin bussist kleebised kirjaga "väljumiseks liigu ukse juurde". Jabur.
Kogu visiidist on märkimisväärne vaid laupäevaõhtu, kui mina, Piia ja Martin otsustasime Tallinna baaride mitmekesisust ära kasutada ja kohtusime legendaarses Valli baaris, kus aeg juba kolm aastakümmet seisab. Eesmärk oli meil ühine - Millimallikas, mis muuhulgas on ka Valli baari rõõmuallikas.
Õhtut ilmestasid Soome turistid ja kohalikud parmud koos soovilugusid mängiva lõõtsaansambliga. Martinil tuli pärast millimallikat meelde, et ta oskab akordioni mängida. Suure vaevaga õnnestus vältida amokijooksu vaese vanamehe lõõtsale.

Millimallikas ise oli sama õudne kui alati. Otsustasime teha kivinägu, et seltskonda sulada. Muuhulgas pühkisime kivinäo pealt pisaraid. Vahepeal tuli sisse kamp soomlasi, kes tõid oma uue soomlasest sõbra Valli baari rõõmuallikat proovima. Kulmineerus asi sellega, et üle baari kostus vali oksendamise eelne krooks ja Soome naised hakkasid läbisegi röökima, kus WC asub. Nii juhtub, kui soomlane üritab eestlane olla. Meie lahkusime baarist saama äkitsi, kui me sinna saabusime - põhjuseks siis leti ääres amelenud soome vanamees ja vene jõmm.

Et saaga lõpetatuks lugeda, peaksin kindlasti rääkima veel bussisõidust Tartusse. Martini ever-so-caring ema oli talle neli õlli kaasa pannud, mida me siis kahekesi agaralt hävitama asusime. Kolmveerand tundi enne Tartut tegi Martin midagi, mida kõik alati vihkavad - palus bussijuhil sobivas kohas kinni pidada, et Martin saaks oma põit kergendada. Bussijuht pidas kinni keset tühermaad. Bussituled läksid põlema ja meie taga istuvad neiud arutasid, et "huvitav kas oksendab või kuseb". Samuti kõlasid läbisegi laused "juua ka ei oska" jne. Mina tegin ennast jubeväikseks ja tõmbasin mütsi silmini pähe. Martin naasis mõne hetke pärast ja sõit jätkus. Täpselt seitse minutit hiljem pidi Martin jälle minema. Palusin pisarsilmil, et ta ära kannataks, sest mulle ei meeldinud mõte meid ründavast inimmassist. Aga Martini põis on treenimata. Niisiis läks ta uuesti bussijuhi juurde ja palus veel ühte metsapeatust. Ma ei hakka parem kirjeldama kaassõitjate emotsioone, kui buss uuesti peatus. Mul pole endast kunagi nii kahju olnud.

Eelmise nädala põhjapanevaks uudiseks on siiski see, et Siiril tuleb silmast tatti, kui ta nuuskab.
Siiri: "Ükskord tuli bussipeatuses".

Me elame imelikus maailmas.

tervitades,
nadja

Pottsepp Piia

2007-03-09T21:36:00.000+02:00

Aus amet ehk Ood Igavesele Tulele

2007-03-05T22:57:00.000+02:00

Iga noore naisterahva elus tuleb aeg, mil ta on sunnitud tuld tõrjuma. Meie Avega võime uhkusega öelda - tehtud!
Kõik sai alguse sellest, et minu kallis väikeõde Ave "Skaudinaine" Tommingas tegi meile ahju Igavese Tule. Hetk hiljem murdis korstnajalast (või mis iganes selle nimi on) läbi Igavene Paks Suits.
"Seltsimehed, mida teha?"

"MIDA TEHA! MIDA TEHA! MIDA TEHA!"
"Võta tulekustuti"
"Ei tea, see on nii kallis..."

Jõudsime ühisele arusaamale, et raha ei ole elus kõige tähtsam. Edasi tutvusime pulberkustuti kasutusjuhendiga, mis ütles, et seiske tulekoldest meetri kaugusel. Õnneks oli seina ja ahjusuu vahel täpselt meeter, aga akrobaatikas oleme tugevad.
Esimene kord on ikka raske. Pulbrijuga pritsis ahjusuust sisse ja väljus kohe sama teed koos pahvaka tahma ja tukkidega. Nalja nabaauguni. Kasutusjuhendis ei olnud seda mainitud. Avasime aknad. Ave keetis pelmeene (huvitav on jälgida inimeste käitumist kriisisituatsioonis).
Panime joped selga ja hakkasime kämppima. Minul oli, jumal tänatud, mõtlemisvõime säilinud ja hüüdsin kõva ja selge häälega:

"Mina võtan magamiskoti!"
"Munn," ütles Ave.

Kuigi meil oli tekkimas ülelinna ellujäämislaager, siis tuusikusse kuuluva kohutusliku laagrilõkke süütamise isu ei olnud. Lõkkel, sital, olid omad plaanid. Leek lahvatas nagu lahtisest kõhust. Oh seda Igavest Tuld. Kuna olime tulekustutiga juba sinasõbrad, läks viimane kohe käiku ka. Paska terve tuba täis.

Edasi toimus kõik nagu populaarses lastefilmis "Siilike udus".
"Siiliiikeee..."

Helistasime vahepeal emale. Alguses läks närvi, pärast oli tal ka naljakas. Pottseppade infoliini numbrit ei õnnestunud hankida ja tegelikult - mida nemadki Igavesest Tulest teavad.

Tule Kolmandast Tulemisest ei hakkagi nii põhjalikult rääkima. Võib-olla tasub ära märkida vaid seda, et seekord läks Avel kops üle maksa ja ta pildus tulekollet pelmeeniveega.

Selleks ajaks oli kodusoojus juba linnapeale leekinud ja meil Avega ei jäänud muud targemat üle kui rahad kokku klappida ja poodi rummi järele minna.
Pisikese coca saime ka.

Vähemalt pelmeenid olid sitaks head.

Head Vabariigi aastapäeva!

2007-02-24T16:44:00.000+02:00

Gypsy Voodoo

2007-02-16T13:45:00.000+02:00

Laupäev oli eriline nii mõnegi asja poolest. Esiteks loomulikult seepärast, et ma sain üle kahe kuu toidupoodi minna ja arutult tarbida. Tuntud söödikuna kasutasin mõistagi seda võimalust ja seadsin sammud Eedeni Konsumisse. "Mis ripakil, see ära" ja "Võõrast vara nõrkemiseni" motode kõrval omab mingi elu põhitõdedes ka suurt tähtsust fakt, et kvantiteet on kõvasti olulisem kvaliteedist. Seega ei saa ma öelda, et ma kuhjasin oma toidukorvi kõike head-paremat - pigem ikka võimalikult palju ja odavat. Olin just oma toiduhunniku tippu lisanud paari odavaid sokke ja seadsin sammud kassa poole, sest tundsin, et korvi vedamisest ilmuda ähvardav song oli lähedal.
Mind peatas "kena" mustlasnaine, kes vehkis mu nina all saiaga ja seletas midagi väga kiiresti arusaamatus keeles. Veidi aja pärast eristasin juba sõnu "kõht tühi" ja "kaks krooni". Vabandasin viisakalt, kuna mul tõesõna ei ole mitte kunagi sularaha. Mispeale hakkas kääbusmutike kätega jubekiiresti liigutama ja mingeid kummalise kõlaga sõnu lausuma. Mustlane needis mind ära. Mingi kuradi kahe krooni pärast. Eks ta ole. Ootan huviga, mis juhtuma hakkab. Eriti kuna mind on terve elu niigi jälitanud selline ebaõnn, nagu oleks ma kuidagi oma sünnihetkel kõik Rakvere haigla peeglid purustanud.

Kõik mustlased on ühte nägu. Seega ei saa ma kindlalt väita, et tegemist on sama tädiga, kes mulle suvel ennustada tahtis ja minu keeldumise peale saatis mind jälitama oma alaealise poja, kes mul Konsumist koduni kannul kõndis ja täiest kõrist "Lits!" karjus. Minu reputatsioon Hiinalinnas on peale seda intsidenti vähemalt kõigutamatult paika pandud.

Panin täna 2 krooni rahakotti. Igaks juhuks. Toidupood pole enam turvaline - minu pühapaika on rüvetatud! Ja seda ma ei andesta.

Uute kohtumisteni(loodetavasti),
Nadja

Kriminaalne remondieri

2007-02-10T22:20:00.000+02:00

Hoolimata sellest, et ma olen väga hoolas, täpne ja asjalik inimene, õnnestus mul ära kaotada puukuuri võti.

Asjaliku inimesena haarasin toast peitel-kruvikeeraja (mille ma muide operatsiooni käigus KA ära kaotasin) ja murdsin luku lahti. Õigemini lukk jäi kuuri seina külge, aga üks teine julla andis järele. Hetkel tundus nagu probleem lahendatud - uks lahti -> puud käes -> soe toas... Aga siis hakaks süda kripeldama. Pähe tulid igasugused mõtted. Mis siis kui homme on ka külm? Mis siis kui homme on ka külm ja puud kuurist ära virutatud? Mis siis kui puud kuurist ära virutatud ja terve järgmine nädal on külm? Või kuu? Või veel kauem? Ilmataati kätte ei saanud ja küsimused jäidki vastuseta.

Siis tuli jällegi meelde, et ma olen ju osav ja asjalik inimene.

Plaan on järgmine:
1. Leidsin sahtlist täiesti töökorras tabaluku KOOS võtmetega, mida varemalt oli kasutatud rattalukuna.
2. Erwinil tuleb ilmselt järjekordselt loovutada mõni oma väga kuul ja hip-hop kaelakett.
3. Peitel-kruvikeeraja on kadunud, aga õnnestus leida üks veidi pisem ristpeaga kruvikeeraja ja mälu järgi peaks mul kruve ka olema.
4. Astun kohe pilkasesse pimedusse ja asun kuurile uut lukku ehitama.

Kogu loo moraal - meil naabrivalve ei tööta, sest sireene pole kuulda ja keegi ei hooli, kas kuuriuksi avatakse võtme või kangiga. Kahju.

Edit:

Sitemgi meistrimees häbeneks silmad peast välja kui seda junni näeks, mis ma praegu oma kuuri ukse ette monteerisin....

Veel Humanitaarabist

2007-02-06T18:57:00.000+02:00

Nagu me kõik teame on kuu algus. Kuu algus võrdub näljaga. Ja kuualguse nälg ei ole mingi harilik nälg. See on sedasorti nälg, kus sa kaalud tõsiselt organidoonurlust või pangaröövi. Vahepeal kummitavad sind geniaalsed ideed raha saamiseks, nagu telefoni pantimine jne. Aga üsna varsti avastad, et su telefon ei ole just kõige nõutum kaup siinpool Uuraleid. Siinkohal neelad uhkuse alla ja küsid 15 krooni avanssi, mida sa ei saa. Järgnevad appikarjed msnis. Justnimelt msnis, sest su kõned on juba viimased viis päeva võlgnevuse tõttu suletud. Minu õnneks on Tošal raha nagu ratsahobuse sitta ja lisaks sellele ka suur süda ning karmavõlg. Jah, kallis lugeja, ma sain suure õnnistuse osaliseks - humanitaarabi saabus, kui välk selgest taevast. Hinnalises pakis leidus:

*2 pakki Jüri pelmeene
*1 Selveri Borš
*1 Selveri Hernesupp
*550g Saare viinereid
*8 pakki erineva maitsega Roltoni kiirnuudleid
*1 purk Saku Zipi
*1 pudel keerulise nimega Ungari veini
*1 pakk LM lightsi

Ma ei suudagi vist sõnadega oma tänutunnet edasi anda. Seega lisan Toša auks pildi, mis eile tehtud sai. Pildistamine on vist ainuke asi, mis mõtted viimastel päevadel näljast eemale on viinud...

Tervitades,
Nadja

Ega neer meest ei tee...

2007-01-28T16:38:00.000+02:00

Puudulikke neere ei õnnestunud pildile jäädvustada. Sama seeria mõnele pildile jäi küll raseeritud kõhualune ja kummaline merekivikese moodi üheksas nibu, aga kombluskommitee otsustas, et nii nilbeks ka ikka ei tasu minna.

Kusti visiidid ehk Ma ei maga, ma ei söö

2007-01-25T19:11:00.000+02:00

Kusti tuli. Koos temaga ka pimedus. Jah, armas lugeja - olen loobunud magamisest, kuna silme ees kangastuvad pildid nuge teritavast Kustist. Asjad oleks võibolla veidi teisiti, kui ta mulle iga õhtusöögi ajal ei mainiks, millise gurmeeprae minust saaks. Samuti aitaks uinumisele kaasa, kui Kusti mind põlevate silmadega ei jälgiks, ise samal ajal tikkudega mängides. Et minu olukorraga hästi samastuda, võiksite ette kujutada, et ma olen praegu oma riidekapis, kell on 4 Am ja ma olen kaetud hirmuhigiga. Uinumisele aitaks kaasa ka see, kui Kusti mind taburetiga ei ähvardaks, kui ma oma irooniliste märkustega lagedale tulen. Viimasel ajal olen õppinud suurte raskustega suud pidama, kuna teatavad remargid võivad olla otsustava tähtsusega. Tikke, mida öösel laugude vahele toppida õnneks jätkub, kuna Kusti on end ettenägelikult hästi varustanud. Süüa ma ka enam ei julge - ei ole turvaline. Nad üritasid mind paar nädalat tagasi mürgitada, pannes pliidile kutsuva supikausi, mis sisaldas kalapäid, mis olid pinna alla peitunud. Mind hästi tundes teadsid nad, et ma üritan seda iga hinna eest süüa. Olen muutunud paranoiliseks ja iga meie paneelmaja hästi konstrueeritud seinadest tulenev uksekääksatus paneb võpatama. Olen ennast hommikuni varustanud tikkude ja kohviga, kuid ma ei tea, kaua ma veel vastu pean.

Hommik on veel kaugel.

Igavesti Teie,
Liis

P.S. Piiale jätan kõik oma kaheksa paariliseta sokki ja Vernoni. Siirile teleka, C.S.I. jaoks. Kaamera võtan of course hauda kaasa.

Kuidas me ei viitsinud poodi õlle järele minna...

2007-01-17T18:47:00.000+02:00

Nagu me kõik teame on alkoholi saamiseks olemas täpselt kaks võimalust:
A) Minna poodi ja see osta
B) Ohverdada siga ja oodata, et Õllejumal halastab

Nagu me kõik teame on Piia ja Liis laisad värdjad. Järelikult on neil alkoholi saamiseks täpselt üks võimalus. Vihje - tegemist ei ole variandiga A.

Imelikul kombel asus lähim siga kaugemal kui lähim pood ja olude sunnil pidime rituaali läbiviimiseks sea asendama üsna hariliku viineriga. Tuntud aroonikutena suhtusime pisut skeptiliselt üksiku viineri maagilisse toimesse ja lisasime altarile veel alkoholiga seonduvaid esemeid:

Tühjad õllepudelid - ikalduse sümboliseerimiseks, et õllejumal meie mure tõsiselt võtaks.
Pudeliavaja - näitamaks meie valmidust andam vastu võtta ja realiseerida.
Rummijumala pilt - et Õllejumalale vihjata, et keegi ei ole asendamatu.
Küünlad - puhtalt efekti mõtes. (Liis, ajaloohuvilisena, oli millegipärast väga veendunud, et kui ei ole küünlaid, siis ei ole altarit...)
Viiruk - praktilistel rituaaliga mitteseonduvatel kaalutlustel (Erwin peeretas).

Püha Ürituse kulminatsioon jääb meie, Rummijumala ja viineri vahele.

Pühendatud teistele laiskadele, aga leidlikele õllesõpradele.
Alati teie,
Liis ja Piia

Postitus Eesti Postist

2007-01-14T18:52:00.000+02:00

Nii nagu Liis enam Edelaraudteed ei usalda, olen mina sügavalt pettunud Eesti Postis.

Kätrin saatis mulle kolmapäeval Kehrast postipaki. Pühapäeva hommikuse seisuga ei ole minuni teavituskirja jõudnud. Eile õhtul selgus, et pakis on ühtlasi ka näiteks hakkliha. Arvata on, et paar päeva veel ja iga postitöötaja isiklik huvi on sellest pakist seal lahti saada.. Oh seda vahvat raipehaisu.

Post teibasse!

Pilt Kätrinist (photo by L.S.)

Edit -> Täna saabus teade Eesti Postist. Nad lubasid mu pakki veel 15 päeva seal hoida...

Edit vol 2 ->
Sain paki kätte. See sisaldas:
1 pakk hakkliha,
1,25 l coca-cola,
1 kastmesegu,
1 pakk riisi,
2 saiakest,
1 pakk suitsu,
1l apelsinimahla.

Hakkliha nägi kaugelt päris söödav välja. Lükkasin külmikusse ja ilmselt täna öösel praen ära. Veel ei haisenud. Lasen erwinil maitsta . kui tema sööb, siis sobib ilmselt mulle ka.
Ilmselt olen ma eelmises elus siiki midagi head teinud, et mul nii vahvad sõbrad on!

Winsor Pilates For Dummies

2007-01-12T14:53:00.000+02:00

Aga Siiril on uus hobi. Lisaks köögiakna ees üksi tantsimisele siis. Nägi ükskord teleturgu ja sellest piisas - Siiri tõmbas endale muulast Pilatese treeningvideod ja harjutab nüüd üksinda oma toas, kui mind kodus ei ole. Salaja.

Siiri: "Issand! Ma olen oma tissid maha higistanud!"

Harilik peresisene telefonikõne

2007-01-09T12:31:00.000+02:00

Liis: Tsau, kuule, ega sa ei mäleta, kas ma kukkusin väiksena kanalisatsioonikaevu?
Ema: Ei tule nagu ette küll..
Liis: Tõsiselt ei mäleta? Mul oleks nagu selline mälupilt. Äkki ma ei julgenud sulle rääkida...
Ema: Tead ma ei imestaks, kui kukkusid. See oled sina ju.

5 minutit hiljem:

Liis: Tsau, mina jälle. Üks küsimus veel. Mis selle isa sõbra nimi oli, kellel palju lapsi oli. Tõukeratta kinkisid veel mulle.
Ema: Eee...joonud oled või?
Liis: Ei, ei. Mul lihtsalt ei tule meelde.
Ema: No sel juhul ei meenu küll mingit tõukeratast. Unes nägid äkki. See oled sina ju.

Vot nii, kallid lugejad. Ma olen endiselt veendunud, et ma kukkusin kanalisatsioonikaevu. See seletaks nii mõndagi:

Kuidas ma oma rinnahoidja ära sõin

2007-01-09T00:08:00.000+02:00

Enne pesusöömise lugu tahaksin teile, kallid lugejad, jagada paar infotehnoloogia alast näpunäidet.
Kui teie õde helistab ja ütleb, et kodus ei ole internetti, siis säilitage positiivne mõtlemine kuni lõpuni! See on äärmiselt oluline, sest kui te olete palunud (ja seletanud kuidas) oma õel modemile restart teha ja endiselt ühendus puudub, siis ei tohi mingil juhul alla anda!!!!
Mina isiklikult tegin selle vea ja pessimismist vürtsitatud loogikaga jõudsin järeldusele, et küllap on Elion maksmata arve tõttu kraanid kinni keeranud ja vot tebja internet! Õige käitumisviis on tegelikult järgmine: Sukelduge laua-alusesse kaablipuntrasse ja veenduge, et ruuteri toitejuhe on nõuetekohaselt ruuteriga ühendatud...

Ja nüüd siis lubatud lugu sellest, kuidas ma oma rinnahoidja ära sõin. Faktitäpsuse huvides sõime/jõime/suitsetasime selle Erwiniga kahasse.
Sain Avelt jõuludeks Kaubamaja kinkekaardi, et omale uus rinnahoidja osta. Ave oli kinkekaardile veel oma väikse väriseva käega midagi kopukate sarnast jonistanud ka. Täna hommikul üles ärgates selgus, et Õnne tänaval valitseb nälg ja ikaldus ning hoolimata Nadja korraldatud toetuskampaaniale (mu pangaarvele leakus 7.60 - suured tänud, Tikker) kõht korises ja muidu ka kippus meeleolu ära vajuma.
Õnneks meenus mulle see imeline kinkekaart. Egas midagi - kaubamajja shoppama! Ostsin Erwinile 3kg koeratoitu (166.-), endale 2l Coca Colat (20.50) ja 4 pakki Marlboro Lightsi (kokku 108.-). Kassas ilmnes, et kuna mul oli 300st kroonist puudu 5.50, siis ei saa kinkekaardiga maksta. BLIN! Pärast pikki ja põhjalikke otsinguid, mille kestel ostujõuline klientuur minu järel kassajärjekorras seisis, leidsin taskust 60 senti ja lisasin oma ostudele ka ühe Orbiti.
Lõpp hea, kõik hea!

Kokkuvõtteks üks ammu-ammu aset leidnud seik kui Siiri mind Dostojevski büstile tutvustas:

"Dostojevski, Idioot" - "Idioot, Dostojevski"

Rubriigist "Tallinn imeb"

2007-01-06T23:35:00.000+02:00

Võinuks ju arvata, et Piia hoiab lipu kõrgel, nagu ta lubas, ja edastab värskeid uudiseid meie hunnitult suurele lugejaskonnale, aga võta näpust - EI MIDAGI! Viimane kord, kui ma komandeeringusse lähen, ma ütlen.

Tallinn ise on täpselt selline, nagu ma seda mäletasin - liinibussis suitsetavad vene noormehed, närvilised üksteist pikali jooksvad inimesed ja muud loomad. Trolli alla ma veel ei ole jäänud, kuigi ega palju ei puudunud. Kultuurialased õppetunnid on olnud meeletud:

*vastupidiselt minu arvamusele ja suurimale hirmule EI jää näpud bowlingukuuli sisse kinni ja selle järel kurikate poole vuhisemine on üsna raskeks tehtud
*noorus on hukas
*rotiburgeriputkad on ALATI lahti
*pikaldaste Tallinna inimestega tööasjade ajamine on üllatavalt raske
*nr 2 bussis ei ole KUNAGI piletikontrolli - selle rabava uudise eest võlgnen tänu minult raha laenata tahtnud pompsile, kes tähistas parajasti oma ämma teist surmaaastapäeva
*Note to myself: ära usu iga rahaahne pompsi juttu. Saldo -240Eeku.
*muulased ei teeskle, kui nad teevad näo, et ei mõista, mis "Tere" tähendab
*elu on täpselt nii kaua lill, kui sa Tallinnas ei pesitse

Niipalju siis sellest. Ülehomme pühin Põhja-Eesti paese tolmu jalgadelt ja tõmban Piiale koti pähe, et ta ei näeks, mis teda tabas.

Jumalaga,
Nadja Tallinnast

Kodanikud reisijad, ärge hüpake libedale platvormile!

2006-12-31T16:10:00.000+02:00

Kodukäija Piia

2006-12-29T12:49:00.000+02:00

Kodu ei ole meie peres privaatne koht. Mõned näited elust enesest. Töölt koju jõudes leidsin oma diivanilt Piia, kes oli pingsalt ametis teleka vaatamisega. Muuhulgas sain sõimata, et ma oma lukus uksega korterisse sisenemise nii raskeks olen teinud ja ta pidi pool tundi koridoris muukima. Ei ole harvad ka juhud, kui Piia mulle minu WC-st helistab ja pärib mu tegemiste kohta. Jah, ma üldjuhul ei ole ise kodus. Hämmastaval kombel ei leia ma Piiat enda juurest, kui on vaja remonti teha või muid vaimset/füüsilist aktsiooni läbi viia. Küll aga ilmub ta kohale kohe, kui tal pesu on vaja pesta. Et inimestele vale mulje ei jääks, siis Piia on tegelikult tubli ka - koristab köögist tühjad pudelid ja peseb nõud, hoolitseb mu kehakaalu eest ja hävitab mu nädala söögi, jätab meile oma pedaalideta roosa kokuka, et oleks hea sporti teha jne. Kõik iseenesest ju head omadused, kas pole? Õnneks olen ma mõistev inimene. Eriti kuna ma ise kämpisin Piia juures süüdimatult terve eelmise kevade ja tegelesin täpselt samasuguse hävitustööga. Nagu küla koerale..
Hetkel teeb mulle pigem muret fakt, et Piia kannatab viimasel ajal märatsushoogude all. Minu rüperaali klaviatuurilt puudub nüüdseks juba kolm klahvi. "P" ja "Ü" puudumine häirib enim, selle postituse kirjutamine võttis parasjagu mu olematut jõudu. F6 klahvi sõi kass juba ammu ära ja selle puudumine isegi väga ei morjenda. Kui Piia oma kontakte piisaval määral rakendada suudab, siis ehk on isegi võimalus, et saan kunagi jälle trükkida. Seniks aga luuran soodsaid Delli läpakaid..

Nüüd aga väike fotomeenutus Piia unustamatust sünnipäevast, mis kahjuks teadmata põhjustel ei ole siin vääriliselt kajastatud. Foto siis tehtud pärast seda, kui Piia oma saapapaelad läbi oli lõiganud, sest ilmselgelt olid paelade lahtiharutamine tema jaoks liiga keeruline ülesanne.

Miks ma enam Edelaraudtee fänn ei ole

2006-12-26T14:56:00.000+02:00

Väisasin pühade puhul vanemaid, nagu enamik meist. Päris jõuluvana käis ja puha. Avastasin, et kardan jõuluvanasid veel rohkem, kui kloune - ja klounid on üsna hirmuäratavad. Pikemalt ei hakka kõiki oma suguvõsa igal aastal korduva stsenaariumiga jõuluõhtu-fiaskosse pühendama. Räägin pigem rongisõidust Tartusse. Vaese õpilaspiletita tudengina valisin ma kiirrongi asemel "tunne-oma-kodumaad" rongi, sest pilet oli odavam ja graafiku järgi oleksin varem koju jõudnud. Algus oli paljutõotav. Pedjas jäi rong pikaks ajaks seisma(kus kurat on Pedja?). Poole tunni möödudes hakkasid inimesed närviliseks muutuma. Tunni aja möödudes algas vennastumine. Nägin esimest korda eestlase sõbralikku poolt. Kõik jagasid omavahel oma vähest kaasasolevat söögi- ja joogikraami, viskasid nalja ja soovisid üksteisele irooniliselt häid pühi. Kahe tunni möödudes nägime kiirrongi meist möödumas. Üldine meeleolu muutus hetkega. Telefonid hakkasid helisema ja maad võttis paanika. Piletitädi ei julgenud vagunisse astuda. Viimaks hakkas rong liikuma ja kõik hingasid kergendatult. Järgmises peatuses teatas vedurijuht, et peame pool tundi mingit Petseri-rongi ootama, et saaks edasi sõita. Õnneks oli Jõgeva rongijaamas pood ja kõik käisid varusid täiendamas. Suitsumeestel lubati rongis sigarettidele anduda jne. Hilisõhtul Tartusse saabudes olid kõigil juba uued sõbrad - nii olin minagi endale kuidagi Anneli-nimelise tuttava saanud, kes pakkus mulle lahkelt transporti Hiinakasse. Hetk enne talle järele tulnud autosse istumist mainis minu uus sõber mulle, et ma pean valetama, et ma olen ta endine klassiõde Tapalt ja mul ei ole üldse raha et koju minna... Kuigi selline rollimäng mulle veidi kummaline tundus, istusin siiski autosse, kus ootas ees üks väga närviline ja vaikne meesterahvas. Kõigepealt sõitsime Supilinna, kus Anneli Hannesele toast tema jõulukingi tõi, mille Hannes seepeale kuskilt väljailmunud paberinoaga äkiliste liigutustega ribadeks tõmbas ja seejärel kuskile istme alla viskas. Kirjutasin vaikides tagaistmel valmis sms-i auto kirjeldusega, et vajadusel kuskile saata. Hannes aga kihutas Annelinna suunas ja nõudis minu täpset aadressi. Ettenägeliku tüdrukuna lasin ennast kõrvaltrepikoja ette viia. Hannes ja Anneli kihutasid valju träänsu saatel minema ja mina hiilisin koju. Loo moraal - ära sõida rongiga.

Infoks veel niipalju, et see ei ole esimene kord, kui rong katki läks. Viimati Tallinnasse sõites suutis vedurijuht nt valele rajale pöörata. Avastanud oma vea, suutis ta õnneks täpselt nii ruttu tagurdada, et vastutulev kaubarong mööda vuhises. Ma ei ole Edelaraudtee fänn.

Kütmise eripärad

2006-12-26T11:13:00.000+02:00

Ma olen üsna kindel, et siin blogis on ka varem kütmisest räägitud. Ja ma olen enam kui kindel, et ma olen varem ahju kütnud - seda aitab mul väga edukalt meeles pidada suur kõrbenud laik ahju ees põrandal.
Siiski pean teiega jagama oma uusi kogemusi selles kaunis ja kummalises ahjukütte maailmas. Eilne ahjukütmine algas suurepäraselt. Nüüd tagantjärgi võib isegi öelda, et liiga hästi, et tõsi olla... Minimaalselt Postimeest ja esimese korraga puud põlesid! Väga hea saavutus. Ehitasin maruvahva koopa ja nokkisin kasetohtu sinna sisse, panin sigareti valmis ja ühe tikuga... oi see oli ilus... ÜHE TIKUGA kõik põles. Pisar tuli lausa silma. Ütlesin endale, "Piia, aega võttis, mis ta võttis, aga Sa sa oled omandanud meistriklassi". Siis patsutasin endale tunnustavalt õlale ja punastasin sellest ülevoolavast kiitusest tingitud heameelest.
Edasi läks kõik rahulikult. Ahi küdes, mina käisin aega ajalt kontrollimas ja sütt segamas. Söed said valmis ja panin ukse ja siibri kinni. Harilik protokoll.

Hommikul ärgates oli toas külm nagu Põhjanabal!

MIKS?

Chronologically gifted ehk Ka Siiri Sai Lõpuks Ometi Vanaks

2006-12-24T14:16:00.000+02:00

about her: dumb but willing
birthday: Shares it with Jesus
age: 21
here for: our entertainment
children: why not
ethnicity: extremely caucasian (white)
languages she speaks: Estonian, English (UK), German. Some kind of gibberish in her sleep
political view: punk's not dead
humor: poor, but friendly. She has her moments.
sexual orientation: no interest in women what so ever, unfortunately for Kusti
fashion: alternative
smoking: heavily
drinking: heavily, preferres cheap wine-like liquids
pets: Bob & Pitsu(still alive)
living: @ some dump in Chinatown
hometown: Dorpat
webpage: missing
passions: translating through life, dancing alone in front of the kitchen window, Trivia Maschine
books: Saagpakk
music: anything connected to punk
tv shows: CSI
movies: Pirates of the Carribean had a devastating effect. We are now busy explaining, why it is impossible for her to become a pirate.
cuisines: anything goes
country: Estonia

Kõige suuremad õnned Sulle sünnipäeva puhul. Ära pildi pärast pahanda. Lilled saad jaanuaris.

Siiralt Sinu,
Piia ja Liis

*powered by Orkut*

Õnnejunnid ehk elagu fotopedendus!

2006-12-21T16:55:00.000+02:00

Blin! vol 2 ehk mida mina mäletan...

2006-12-17T23:57:00.000+02:00

Mälestused on kustumatud. Salvestunud mälestused siis.

Pimp my Liis aktsioon õnnestus väga hästi. Inimesed ei tundnud Nadjat mite äragi. Kui siis hääle järgi. Peo lõpu poole (nagu ma kuulsin) omandas mu kallis sõber muidugi eksimatult Liisulikud jooned, mida ei peida ükski meigikiht ega kontsaking.

3 Pitsi ja Tuttu aktsioon õnnestus samuti suurepäraselt. Olgem ausad - pidu jäi minu jaoks lühikeseks, aga õnneks suutsin omal jalal (küll viimasel minutil, aga siiski) takso peale suusatada. Kuna mul õnnestus kaotada kingapaelad, siis tuli käimisele loominguliselt läheneda.

Tantsimist ma ei tahaks mäletada, aga mäletan. Kus on õiglus? Miks? MIKS? Olevat kole olnud, aga nalja sai kõvasti. Polka .... jaaaaa. olid ajad...

Käisin just Hiinalinnas tükke kokku panemas. OI BLIN! Nii palju küsimusi!!! Millal me ükskord ajud pähe võtame ja inimeseks saame? Ah?

Siiralt,
teie Koomajoodik.

BLIN! ehk Piia ja Liis Lennuväljal

2006-12-17T16:50:00.000+02:00

Rikun reeglit. Kokkulepe oli, et tööst ei kirjuta. Aga jõulupidu oli lihtsalt nii klassikaline näide sellest, kuidas meid ei tohiks kodust välja lasta. Kõik algas ju iseenesest roosiliselt - nägime tütarlapsed välja, istusime vaikselt lauas ja lasime kõigel hea maitsta. Kui Piia ja Martin tantsima(loe:koperdama ja kakerdama) hakkasid, varises igasugune illusioon madalast profiilist kokku. Piia kingatükid vedelesid saali peal, meil kõigil oli järsku vaja jubedalt Läti vabariigi terviseks Altaid juua ja ohtralt rõvedat nalja teha. Piia ja Martini tantsust veel niipalju, et nad ei lasknud ennast õnneks muusikast segada ja olid äärmiselt innukad. Passadooblet kahjuks kavas ei olnud ja neil ei olnud võimalust särada. Piia läks mingil hetkel loomulikult kogu minu rahaga minema, mis oli eriti meeldiv. Järgmisel hetkel tabasin end tantsimast, mis tollal isegi ei tundunud nii SUURE veana, aga see selleks. Minu jaoks lõppes pidu kella kahe ajal päeval, mil ma katkiste sukkade ja kontsadega(Piia:"Nagu väsinud hoor pärast rasket tööd...") ühe tundmatuks jääva kolleegi juurest koju hakkasin minema. Ilma rahata loomulikult. Ei ole midagi meeldivamat, kui ärgata võõras kohas pudeli Altai kõrval. Jääb vaid üle tänased msni vestlused siia kopeerida, ehk annab vähe selgema pildi toimunust.

Tikker: me käisime piiaga vetsus mingi hetk, kus ta jumala purjus oli juba ja sis tuli välja, seelik sukkpükste vahel kinni tagant
Tikker: hea, et ma kaasas olin, ütleme nii :D

Piia:jeesus
Piia:miks?
mina:ma ei tea
Piia:MIKS?
Piia:ja siis ootab vastust ka küsimus - KUIDAS? ja - JÄLLE?

Ehk siis hea pidu, hea pidu.... Ah jaa - pealkirja selgituseks: mugandasime ükspäev Piiaga tuntud lasteraamatut Lehm Lennuväljal. "Aga meie tegime nalja..."

Oh jah. Jumalaga.

Lühidalt

2006-12-10T20:55:00.000+02:00

Piia kasutuses on juba paar kuud olnud minu vana pooleldi töötav telefon, mille äratuskellale nt ei saa loota. Igaljuhul varastati see nüüd ära. Mitu inimest saab öelda, et kaks nende telefoni on kahe nädala jooksul pikanäpumeeste ohvriks langenud?

P.S. Piia on julmalt hea sõber. Tõi mu koti zavvi leiunurgast ära. Ja mina arvasin, et mina küll kunagi Manni jälgedes ei käi....

Piia, me oleme üks väljasuremisohus inimliik, ma ütlen. Ja mul on väga kahju, et sa oma sünnipäeval enam pettuda ei saa, et nii vähestel meeles oli...

Nukker pooltund trepikojas...

2006-12-07T17:22:00.000+02:00

...pani mind aru saama mobiiltelefoni vajalikkusest. Valel pool katkise lukuga ust olles tulevad alati parimad ideed. Eriti kui kõht tühi on ja poest toodud asjad sinu kõrval trepil kilekotis. Koputasin ka kolmele uksele oma lähiümbruses, et Siiriga telefoni teel paanikat jagada, aga keegi ei teinud ust lahti! Sahistasid ukse taga, aga lahti ei teinud. Ma olen õnnelik, et Hiinaka inimesed on nii ilusad ja head... Kui olin juba lootuse kaotanud(muuhulgas kontrollisin, kas on õige uks), tuli Siiri ja keeras lihtsalt ukse lukust lahti.

Eedeni võtmemeistrit palavalt tervitades,
Liis